Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavalduse ja esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt lõpetas hageja ühepoolselt hageja ja kostja I vahel sõlmitud kapitalirendilepingu nr , kuna kostja I ei täitnud oma lepingulist kohustust tasuda maksegraafiku järgseid rendimakseid. Lepingu lõpetamise seisuga olid kostja I poolt tasumata maksed summas 96 821.30 krooni. Pärast lepingu lõpetamist kohustus kostja I tagastama hagejale lepingu objektiks olnud sadulauto , misjärel asus hageja vara realiseerima. realiseeris hageja vara hinnaga 435 000 krooni. Seoses vara realiseerimisprotsessiga tegi hageja täiendavalt kulutusi kokku summas 40 114.40 krooni. Kuna lepingu lõpetamisel oli vara jääkmaksumus 384 879.07 krooni, kattis vara müügist saadud summa kogu jääkmaksumuse ning realiseerimisega seotud kulud ja lisaks 10 006.53 krooni ulatuses kostja I debitoorsest võlgnevusest. Kostja I poolt jäi tasumata veel debitoorne võlgnevus summas 86 814.77 krooni. Lepingu üldtingimuste p 2.4. ja 5.1. ning TsK § 173 lg 1 ja § 174 alusel on kostjal I kohustus tasuda hagejale võlgnevus kokku summas 86 814.77 krooni. TsK § 206 lg 1 § 207 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannavad kostja II ja kostja III nimetatud võlgnevuse tasumise eest kostjaga I solidaarset vastutust. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses kostja MP hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Vastuse kohaselt ei ole hageja oma õigusi kasutanud heauskselt. Hea usu põhimõtte järgimine tähendab seda, et õigustatud isik esitab oma nõuded kohustatud isikule mõistliku aja jooksul. Hageja ei ole kohtuväliselt kostja poole pöördunud, vaid pöördus kohe kohtusse. Hageja ei ole kostjat informeerinud võlgnevuse suuruse kohta teate esitamise takistustest. Hageja on jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse ning sellega tekitanud olukorra, kus kapitalirendi lepingust tulenevate kohustuste täitmine kostja poolt ei olnud võimalik. Kostja leiab, et tema poolt võlgnevuse tasumata jätmine on vabandatav, sest kostja ei saanud võlgnevust tasuda, kuna hageja ei teatanud talle võlgnevusest ning selle suurusest. SR sai hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte , kuid kohtule ei vastanud. Kohtuistung Kohtuistungil hageja esindaja toetab haginõuet. Kostja III ei ole nõus võlgnevust tasuma, kuna käendajat ei teavitatud võlgnevusest. Kostja III sai võlgnevusest teada kohtumaterjalidest. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja OÜ vahel oli sõlmitud kapitalirendileping (tl 10-17). lõpetas hageja ühepoolselt lepingu, kuna OÜ ei ole tasunud lepingust tulenevaid makseid summas 119 767.91 krooni (tl 18). AS ja SRi vahel oli sõlmitud käendusleping liisinglepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase täitmise eest vastutamise kohta solidaarselt liisinguvõtjaga (tl 25). Hageja ja MP’i vahel oli sõlmitud käendusleping liisinglepingust

tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase täitmise eest vastutamise kohta solidaarselt liisinguvõtjaga (tl 26). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejale on tasumata 86 814.77 krooni. Kostja vastuväite kohaselt on hageja oma nõudeõiguse kaotanud, kuna ei informeerinud käendajat võlgnevuse olemasolust enne kohtumenetluse alustamist. Hageja on seisukohal, et võlateate edastamata jätmine ei võta hagejalt kostja III suhtes nõudeõigust. Käenduslepingu kohaselt kehtib käendusleping kuni lepingust tulenevate nõuete täieliku tasumiseni. Kohtule on esitatud hageja kiri OÜ-le , milles palutakse tasuda lepingust tulenev võlgnevus summas 86 814.77 krooni (tl 1921). Hageja nõustub, et MP’ile vastavat teatist ei saadetud. Kohus on seisukohal, et teate saatmata jätmine ei ole iseenesest nõudeõiguse kaotamise aluseks. Kuni 31.12.2005. a TsMS § 4 lg 1 kohaselt igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Sama põhimõtte sätestab ka alates 01.01.2006. a kehtima hakanud TsMS § 3 lg 1. MPi hinnangul on hageja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg 1 (kuni 01.07.2002. a TsÜS § 108 lg 1) kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohtule esitatud lepingu üldtingimuste p 2.4. kohaselt rentnik tasub lepingu makseid vastavalt maksegraafikule pangas asuvale liisingfirma arvelduskontole ning p 5.1. järgi rentnik kohustub tähtaegselt ja kohaselt täitma kõiki lepinguga võetud kohustusi. TsK § 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et lepingulised kohustused on täitmata. TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK § 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi maksmise eest, kahjude ja sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja poolt oma nõudeõiguse kasutamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Käendajate poole pöördumine antud vaidluses ei ole ebaõiglane ega kujuta endast hagejapoolset õiguste kuritarvitamist. Kohtule esitatud käenduslepingute p 4 kohaselt käendusleping jõustub allakirjutamise momendist ja kehtib kuni lepingust tulenevate nõuete täieliku täitmiseni. Kohus leiab, et teatamise kohustuse täitmata jätmine võiks kaasa tuua nõudeõiguse kaotamise viiviste osas. Antud vaidluses hageja viiviseid ei nõua, seega ei ole hageja tekitanud kostjale kahju sellega, et ei saatnud kostjale III teatist, vaid pöördus kohtusse. Nõudesumma ei ole antud juhul sellest muutunud. Käenduslepingut sõlmides võttis käendaja vastutuse lepingu täitmise eest. Käendaja pidi arvestama võimalusega, et vajaduse korral peab ta põhivõlgniku asemel kohustuse täitma. Kohtule esitatud õiendi kohaselt realiseeriti vara 435 000 krooniga (tl 24). Liisingandja nõue kokku oli 521 814.77 krooni, seega on lepingust tulenev hageja nõue 86 814.77 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja on oma nõuet tõendanud. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 86 814.77 krooni. Kohtukulud

Juhindudes alates 01.01.2006. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele tasutud riigilõiv 5 500 krooni ning TsMS § 54 lg 1 alusel kuuluvad kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 147.60 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.