SIA Citadele Leasing Eesti filiaali hagi S T vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
8487,13 eurot
Menetlusosalised esindajad:
ja
nende Hageja: SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (rk 11453650) Hageja esindaja: [email protected])
Aivar
Jurs
(e-post:
Kostja: S T (ik XXX, e-post: XXX) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt S T hageja SIA Citadele Leasing Eesti filiaal kasuks välja liisingulepingust nr 20212478/00 tulenev vara soetamisega seotud kuluhüvitis 4351,07 eurot, põhiosa tagasimaksete võlg 884,28 eurot, intressimakse võlg 344,12 eurot, liisingumaksete käibemaksu võlg 176,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 326,24 eurot, liisingueseme valdusesse võtmise käitlustasu 1000 eurot, vara müügiga seotud kulude hüvitis 900 eurot ning edasiulatuv viivis võlasummalt (6312,20 eurot) 0,0219% päevas alates 31.10.2024 kuni võla tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja S T kanda.
4.Mõista kostjalt S T hageja SIA Citadele Leasing Eesti filiaal kasuks välja menetluskulud summas 700 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
1
2-24-16500 Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja SIA Citadele Leasing Eesti filiaal esitas Viru Maakohtule hagi kostja S T vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista vara soetamisega seotud kuluhüvitis summas 4351,07 eurot, põhiosa tagasimaksete võlg summas 884,28 eurot, intressimaksete võlg summas 344,12 eurot, liisingumaksete käibemaksu võlg summas 176,85 eurot, sissenõutav viivis summas 326,24 eurot ja edasiulatuv viivis, liisingueseme valdusse võtmise käsitlustasu summas 1000,00 eurot, vara müügiga seotud kulude hüvitis kokku summas 900,00 eurot (millest 75 eurot hindamise tasu, 125 väli- ja keemilise pesu tasu ning 700 eurot müügi korraldus ja vahendustasu). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ka menetluskulud summas 700 eurot (riigilõiv). Hageja taotleb kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega.
2.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud liisinguleping nr 20212478/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris kostjale liisingueseme (BMW 520d) kasutusõigust kasutusrendilepingu alusel. Liisingulepingu lahutamatuks osaks on ka 08.03.2021 tüüptingimused ja hinnakiri. Liisingulepingu alusel kohustus kostja tasuma igakuiseid liisingumakseid lepingu sõlmimisest alates summas 390,56 eurot. Liisingusumma ehk krediit kostja jaoks oli lepingus 24675,00 eurot, millele lisandus käibemaks summas 4935,00 eurot. Tagastamisele kuuluv liisingusumma koos käibemaksuga oli seega 29610,00 eurot. Graafikus jääk (liisingusumma) on ilma käibemaksuta (24675,00 eurot), kuna kasutusrendi korral lisatakse käibemaks igakuistele põhiosa tagasimaksetele (graafikus eraldi tulbas). Liisingulepingu tüüptingimuste punkti 3.1 ning põhitingimuste punkti 5.1 ja 5.2 kohaselt lasus kostjal kohustus tasuda liisingumakseid vastavalt liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule, kuid kostja 2
2-24-16500 igakuist liisingumaksete tasumise kohustust kohaselt ei täitnud ja rikkus seega lepingut. Võlgnevuse tõttu saatis liisinguandja kostjale 01.03.2024 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, andis võla tasumiseks täiendava kahenädalase tähtaja kuni 18.03.2024 ja selgitas, et võla tasumata jätmisel, hoiatuses esitatud tähtpäevaks, on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda. Kuna kostja liisingumakseid ei tasunud, kohustas liisinguandja samas kirjas kostjat liisinguobjekti hoiule andmiseks kuni võla tasumiseni. Liisinguleping öeldi erakorraliselt üles 20.03.2024 ja selle kohta edastati kostjale avaldus e-mailiga 20.03.2024. Võlgnevused liisingulepingu ülesütlemise päeval olid kokku 17975,27 eurot. 20.03.2024 edastas liisinguandja kostjale ka täiendava e-maili, milles teatas, kuhu on vaja liisinguese viia ning kostja viis liisingueseme müügiplatsile 04.04.2024. Kostja andis liisingueseme võtme üle A OÜ töötajale ja lahkus koheselt üleandmise akti allkirjastamata, lubades ka teise võtme veel järgi saata. Teist võtit kostja aga järgi ei saatnudki. Vara tagastamisest tingituna esitas liisinguandja hinnakirja alusel vara tagastamisele järgnevate toimingute menetlustasuks ka miinimumnõude summas 1000,00 eurot. Liisingulepingu põhitingimuste punkt 5.3 sätestab, et liisinguandja interneti kodulehel ja teenindussaalides avaldatud hinnakirjas märgitud teenuste osutamise eest tasub liisinguvõtja teenustasu teenuste osutamise ajal kehtivas hinnakirjas märgitud suuruses. Peale liisinguobjekti tagastamist määrati sellele eeldatavaks võimalikuks turuväärtuseks 13934,43 eurot, millele lisandub käibemaks. Lõpuks tekkis ostuhuviline, kellega kujunes hinnakauplemisel hinnaks 12298,085 eurot (hind käibemaksuga 15000,00 eurot). Liisinguandja võttis selle pakkumise vastu, kuna oli selge, et antud konkreetse auto eest turul rohkem ei pakuta. Lähtuvalt välja kujunenud kohtupraktikast loetakse müügihind veel turuväärtuseks, kui hinnaerinevus ei ole suurem, kui 10%. Sellest lähtuvalt loeb liisinguandja liisingueseme müügihinnaks 12540,99 eurot. Müügi vahendamise eest esitas A OÜ hagejale arve summas 854,00 eurot, millest käibemaksuta osa summas 700,00 eurot. Liisingulepingute ülesütlemisega muutus kogu jääkmaksumus maksegraafikutes täies ulatuses sissenõutavaks ja alates ülesütlemisest kuni varade tagastamiseni arvestatakse viivist ka kogu jäägile. Sissenõutav viivis hagi esitamise seisuga on 326,24 eurot.
3.Viru Maakohus võttis hagi menetlusse 13.11.2024 kohtumäärusega. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud e-posti vahendusel TsMS § 314 1 lg 1 ja lg 3 p 1 kohaselt. Menetlusdokumendid on loetud kostjale kättetoimetatuks 18.02.2025.
4.Kostja ei ole kohtule vastust hagiavaldusele esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). 3
2-24-16500
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 367 lg 1, 3 ja 4 kohaselt tuleb liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtjal hüvitada liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse rikkumise korral selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult tema kohustuste rikkumise korral kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
8.Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
9.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista liisingulepingust nr 20212478/00 tulenev vara soetamisega seotud kuluhüvitis 4351,07 eurot, põhiosa tagasimaksete võlg 884,28 eurot, intressimakse võlg 344,12 eurot, liisingumaksete käibemaksu võlg 176,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 326,24 eurot, liisingueseme valdusesse võtmise käitlustasu 1000 eurot ja vara müügiga seotud kulude hüvitis 900 eurot.
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse seaduse kohaselt Eesti Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.
13.Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 700 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 700 eurot. 4
2-24-16500 Tegemist on täies ulatuses põhjendatud ja vajaliku kuluga enda nõude esitamiseks kohtumenetluses. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas 700 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.