Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

AS Hansapank ja A K sõlmisid 24. oktoobril 2001.a õppelaenulepingu. Lepingu alusel kandis pank kostja kontole üle 15 000 krooni. Laenusaaja kohustus pangale tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis AS Hansapank S M ja M M 24. oktoobril 2001.a ja 27 oktoobril 2001.a käenduslepingud. Käendajate vastutus on piiratud 15 000 krooniga. Laenusaaja eksmatrikuleeriti ning juhindudes HaS § 36 4 tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank tuginedes HaS § 36 2 lg 1 hagejalt riigitagatise rakendamist 15 276,57 krooni suuruses summas ja hageja tasus kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kuna riik täitis kohustuse, tekkis tal vastavalt HaS § 362 lg 2 alusel nõudeõigus laenusaaja vastu. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas 18 mai 2005.a. kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt 31.maiks 2005.a Laenusaaja oma kohustusi täitnud ei ole. Hageja pöördus täiendavalt kirjadega käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajaid hoiatati, et kohustuste mittetäitmisel pöördutakse kohtusse. Seisuga 30.08.2005 on hageja nõude suuruseks 17 534,02 krooni, millest põhivõlg moodustab 15 276,57 krooni ning intress 2 257,45 krooni. Hageja palub kostjalt A K ́ult välja mõista võlgnevuse 17 534.02 krooni, sellest solidaarselt kostjate S M ja M M 15 000 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu 1400 krooni ning õigusabikulud 1 200 krooni. Hagi alustena on hagiavalduses viidatud TsK § 173 lg 1, § 207, § 222 lg 1 ja 2, § 272, HaS § 362 lg 2 ja 3, VÕS RakS § 11 ning

ÕTÕLS § 30.

KOSTJA VASTUS

Kostja S M oma vastuses hagi ei tunnista, kuna laenusaaja raiskas raha ära ja elab rahulikult edasi. Millestki ju laenusaaja elab, sööb, käib lõbustusasutustes. Samuti on viimasel küllaltki hea korter aadressil xxx. Kreeditor ei teinud midagi selleks, et kohustada A.K ́ut maksma.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõude juurde, kuna võlgnevust ei ole tänaseni kustutatud. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ja kostjatelt välja mõista võlgnevuse ning menetluskulud.

Kostja A K tunnistas hagi, seletades, et kui ta laenu võttis, teadsid käendajad, et kui ta raha ära ei maksa, peavad nemad maksma. Käendajad võtsid endale sellise riski. Kostja hakkab võlgnevust maksma, kui ta saab tööle. Kostjad S M ja M M kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ole neile teatatud kohtukutsetega. Kostja M M kohtuistungile ilmumist takistavatest asjaoludest kohut ei teavitanud. Kostja S M palus 01.09.2006.a esitatud avalduses kohtuistung edasi lükata, kuna nii tema kui ka tema advokaat on puhkusel ja asuvad väljaspool linna piire. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata, kuna kohus polnud määrusega kohustanud kostja isiklikult kohtusse ilmuma. Samuti ei saanud kohus lugeda asjaolu, et kostja asub väljaspool linna piire, mõjuvaks põhjuseks, mis takistaks kostjat istungile ilmumast. Asja materjalides andmed kostja esindaja kohta puuduvad.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja A K ́u seletused ning tutvunud kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu poolt on tuvastatud, et AS Hansapank ja A K ́u i vahel on 24.10.2001 sõlmitud õppelaenuleping /tl 7/, mille alusel on kostja saanud õppelaenu summas 15 000 krooni /tl 8/. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjate S M ja M M ́ga sõlmitud käenduslepingud /tl. 9 - 10/. Käendajate vastutus on piiratud 15 000 krooniga. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.juulit 2002.a., kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama. TsK §-i 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

viisil ja kindlaksmääratud

TsK § 187 kohaselt solidaarne kohustus või solidaarne nõue tekib, kui see on ette nähtud lepinguga. TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK § 207 lg. 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Vastavalt HaS §-ile 362 lg 2 kui riik on HaS § 362 lg. 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Vastavalt HaS § 362 lg 3 riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5%. Kostja A K tunnistas kohtuistungil hagi. Kostja S M vastuväited ei anna alust tema osas solidaarse vastutuse mittekohaldamiseks ning hagi rahuldamata jätmiseks. Kuna kostja S M solidaarne vastutus tuleneb tema poolt sõlmitud käenduslepingust, seega võib hageja nõuda kohustuse täielikku täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt. Sissenõude pööramine võlgniku kinnisvarale saab toimuda täitemenetluses vastavalt

Täitemenetluse seadustikus sätestatule. regressnõue laenusaaja vastu.

Käendajal on kohustuse täitmise korral õigus esitada

Hagi on ka tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega /tl 11-17/ ning on õiguslikult põhjendatud TsK § 222. Seega kuulub kostja A K ́ult Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele võlgnevus 17 534,02 krooni, sellest solidaarselt S M ja M M ́ga 15 000 krooni. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 28. novembril 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdselt rahuldatud nõuete suurusega. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjatelt solidaarselt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni ning õigusabikulu 1200 krooni. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagi rahuldati kostja A K ́u suhtes summas 17534,02 krooni ning 5% sellest moodustab 876,70 krooni. Seega kuuluvad hageja õigusabikulud kostjalt väljamõistmisele eelnimetatud ulatuses. Lähtuvalt kostjatelt S M ́lt ja M M ́lt solidaarselt A K ́uga hageja kasuks välja mõistetud nõuete suurusest leiab kohus põhjendatud olevat välja mõista A K ́ult Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud summas 2276,70 (1400 + 876,70) krooni, sellest solidaarselt S M ja M M ́ga 1800 krooni (riigilõiv 1050 krooni + õigusabikulud 750 krooni). Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 632 rahuldab kohus hagi.

Helgi Vinni Kohtunik: /allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.