lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-23863/3

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 04.10.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-23863/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.10.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
741
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleAÕSRakS § 12 lg 5AÕSRaksS § 12 lg 5TsMS § 356 lg 1Menetluse peatamine teise menetluse tõttuTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-16-15332/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.01.20183-2-1-65-10Riigikohus29.09.20102-07-13635/3Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja27.06.20072-03-113/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.06.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

04. oktoober 2006, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-23863

Tsiviilasi

K.V avaldus kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.09.2006 määrus menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.V määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

avalduse

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 11.09.2006 määrus.
2.Saata K.V avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks esimese astme kohtule.
3.Määruskaebus rahuldada. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
1.05.09.2006 esitas K.V kohtule avalduse, milles palus lõpetada kaasomand x elamule, milleks määrata kindlaks iga reaalosa juurde kuuluva kaasomandiosa suurus ja kõigi reaalosade kuuluvus.
2.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Harju Maakohtu 11.09.2006 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus leidis, et avaldusega ei ole võimalik saavutada seda eesmärki, mida avaldaja taotleb. Kaasomandi lõpetamise nõuet ei ole võimalik läbi vaadata enne, kui on hagimenetluses on kaasomanike vahel lahendatud omandiõiguse küsimused mitteeluruumide kuuluvus AS-le D ja OÜ-le S. Samuti ei saa kaasomandi lõpetamisel otsustada, kas OÜ D poolt mõttelise osa omandamise tehing on tühine või mitte. Nimetatud vaidlusi ei saa lahendada kaasomandi lõpetamise vaidluse raames. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRakS) § 12 lg 5 raames saab muuta ehitise omandiosasid, mitte nende kuuluvust. Kaasomandi osade kuuluvuse nõuded on kohtus menetluses. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused
3.K.V palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtu menetlusse. Avaldaja leiab, et kohtu järeldused tulenevad materiaalõiguse väärast tõlgendamisest ning kohus rikkus asja menetlusse võtmisest keeldumisel protsessiõiguse normi.
4.AÕSRaksS § 12 lg 5 annab igale vallasasjana eluruumi omavale isikule (kui konkreetse korteri juurde kuuluva ehitise muu mõttelise osa kaasomanikule) õiguse nõuda hagita menetluses kaasomandi lõpetamist, kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist. Antud asjas ongi avaldaja palunud lõpetada kaasomand x elamule, milleks tuleb määrata kindlaks iga reaalosa juurde kuuluva kaasomandiosa suurus ja reaalosade kuuluvus. Kõrvuti konkreetse korteri omandanud isikutega kuulub elamu mitmetele isikutele üksnes mõttelise osana, so ilma reaalosasid kindlaks määramata. Seejuures ületab ehitusregistris omanikuna märgitud isikutele kuuluvate omandi mõtteliste osade summa 100% (on 137%). Need asjaolud takistavad korteriomandite seadmist. Kuna kaasomanikud, kellele omandiõiguse tekkimise aluseks olnud tehingute ja ehitusregistri andmete järgi nagu ei kuulukski ehitise reaalosa, ei ole midagi ette võtnud oma reaalosa kindlaksmääramiseks ja ilmselt väärana näidatud mõtteliste osade suuruste vastavusse viimiseks tegelikkusega, esitaski avaldaja avalduse kohtusse. On mõeldamatu, et kohus saaks teha otsuse kaasomandi lõpetamiseks AÕSRakS § 12 lg 5 järgi, hoidudes reaalosade ja mõtteliste osade kuuluvuse kindlaksmääramisest. Ebaõige on kohtu järeldus, et riik ei pea avaldaja taotletavale õigusele või huvile õiguskaitset andma ja avaldusega ei ole võimalik seda eesmärki saavutada.
5.Esimese astme kohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle alates TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada protsessiõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning saata asi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks esimese astme kohtule.
7.TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg-s 1 sätestatust tulenevalt kehtib see ka hagita asjas esitatud avalduse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus kohus eelnimetatud sätetele tuginedes K.V avalduse menetlusse võtmisest ebaõigesti.
8.AÕSRakS § 12 lg 5 sätestab, et kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist, võib ehitise kaasomanik nõuda kaasomandi lõpetamist. Sellisel juhul kohaldatakse AÕS §-e 76 ja 77. Kaasomandi lõpetamise nõude vaatab kohus läbi hagita menetluses. Seega annab seadus K. V õiguse esitada avaldus kaasomandi lõpetamiseks ja kohtu seisukoht, nagu ei oleks avaldusega võimalik saavutada seda eesmärki, mida avaldaja taotleb, on ekslik. Avaldaja on avalduses põhjendanud, millistel asjaoludel ta kaasomandi lõpetamist AÕSRakS § 12 lg 5 järgi soovib.
9.Kui kohus leiab, et asjas lahendi tegemine sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni (TsMS § 356 lg 1), kuid see ei anna alust avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Ü. Jänes

T. Kollom

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja