2-05-20853/1 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis IS õppelaenu saamiseks AS-ga õppelaenulepingu . Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 30 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole summas 15 000 krooni ja 15 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt HaS § 361 lg 5 kostjad FŠ ja EP nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingute alusel. Laenusaaja eksmatrikuleeriti . Tulenevalt nimetatud asjaolust ning HaS § 364 alusel, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank HaS § 362 lg 1 alusel hagejalt riigitagatise rakendamist 22 104.12 krooni suuruses summas. Hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Seisuga on hageja nõude suuruseks 25 416.65 krooni, millest põhivõlg moodustab 22 104.12 krooni ja intress 3 312.53 krooni. Kostjate vastus Kostjad IS ja FŠ ei ole kohtule vastanud. IS sai hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu , FŠ sai hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu . Kostja EPi poolt kohtule esitatud vastuse kohaselt ei ole kostjal õnnestunud ISga kontakti leida, kostja IS olevat võla 2 aastat tagasi tasunud. Kohtu põhjendused 24.08.2006. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et IS sõlmis õppelaenu saamiseks AS-ga õppelaenulepingu (tl 6). Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 30 000 krooni. Laen kanti laenusaaja kontole summas 15 000 krooni ja 15 000 krooni (tl 7). Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega FŠ ja EP nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingute alusel. (tl 8-9). HaS § 361 lg 5 kohaselt õppelaenu andja poolt antud õppelaenu tagab kahe käendaja – Eesti kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku – käendus või Eestis asuv kinnisvara. HaS § 364 lg 1 alusel laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või pärast õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus. Hagiavalduse kohaselt laenusaaja eksmatrikuleeriti Eesti-Ameerika Ärikolledžist, laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi. HaS § 362 lg 1 järgi kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse § 364 lõigetes 1 ja 2 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida

õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Kohtule esitatud AS taotluse kohaselt nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist 22 104.12 krooni suuruses summas (tl 11). Hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa (tl 13). VÕSRakS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kostjad ei ole hagejale laenusummat 22 104.12 krooni tagastanud. Hageja taotleb ajavahemiku eest intressi summas 3 312.53 krooni väljamõistmist kostjatelt. HaS § 36 2 lg 3 kohaselt riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et hageja on oma nõuet piisavalt põhjendanud ning tõendanud nõude olemasolu. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et IS oleks võlgnevuse tasunud. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus põhisummas 22 104.12 krooni ja intress 3 312.53 krooni. Kohtukulud Juhindudes alates kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele tasutud riigilõiv 2 100 krooni ning TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel solidaarsel õigusabikulud summas 1 200 krooni. TsMS § 54 lg 1 alusel kuuluvad kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 129.60 krooni.