Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Hageja vaidles vastu kostja tasaarvestamise nõudele ja leidis, et ei ole tekitanud kostjale varalist kahju. Kahju ei ole hageja hinnangul tõendatud. Kostja ei fikseerinud elumaja ja kinnistu seisukorda 24. juulil 2015 korrektse aktiga, millel oleks mõlema poole allkiri. Kostja väide küttekolde kahjustamise kohta on väär ja välja mõeldud. Elumajas asuva pliidi raud, välis- ja sisevooder olid korras nii 2014. a detsembris kui ka 24. juulil 2015, kui kostja tõkestas hageja juurdepääsu kinnistule. On võimalik, et kostja ise on küttekollet kahjustanud. Hageja vaidles vastu ka võimalikule kahjule seoses remonditöödega ja teatas, et tema ise ega tema pereliikmed ei ole elumaja siseruume kahjustanud. Maja vajas juba 2014. a detsembris kinnistu üleandmise ajal remonti. Hageja teatas, et ei ole rikkunud maja välisfassaadi lampide paigaldamisega, ei ole maha saaginud viljapuud, ei ole tarvitanud kostja poolt väidetud mahus elektrit. Kostja väiteid kahju tekitamisest ei saa tõendada vaid remonditööde ja mööbli hinnapakkumisega. Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotluse määrata hagi rahuldamise korral väljamõistetud summa tasumine maksegraafiku alusel. Kostja poolt esitatud väide sanitaarremondi vajaduse kohta on tõendamata ja isegi kui need oleks tõendatud, on Katuse Ässad OÜ 30.09.2015 hinnapakkumises tehtud tööde maksumus põhjendamatult kõrge. Katuse Ässad OÜ pakkumises esitatud kapi, vaipade, voodimadratsi soetamiseks puudub vajadus, sest sarnased esemed (sh hagejale kuuluvad vaibad) on elamus ja jäid sinna igati kasutuskõlblikena. Samuti on köögiaken igati kasutuskõlblik ja korralik, seda ei ole värvitud ega töödeldud, vastupidised väited on tõendamata. Hageja teatel tellis tema kinnistule 2015. a kevadel (juunis) 10 ruumimeetrit küttepuid, millest enamik jäi kinnistule. Puude eest tasus hageja müüjale sularahas. Elektri eest tasus hageja elukaaslane sularahas kostjale. Arveid ei ole hageja näinud, sest need said kostja kätte. Kuivkäimla, millele kostja viitab, on teisaldatav. Hageja ostis selle ja võttis lahkudes kaasa, mingeid ehitustöid selle paigaldamine või eemaldamine ei nõudnud. Hageja sai kinnistu oma valdusse 26. detsembril 2014, kuid alaliselt seal ei elanud. Lisaks kasutasid kostja ja tema elukaaslane kinnistut samal ajal.

tagasisaamist selgus, et hageja on kinnistul elamise ajal kahjustanud kinnistul asuvat elamut ja aeda ning kasutanud kütmiseks kostjale kuuluvaid küttepuid. Hageja poolt kostjale tekitatud varaline kahju on järgmine: 1) elamu pliidi ülekütmise tulemusena purunenud pliidiraud, pliidi kivist välis- ja sisevooder on mõranenud ja pude. Remontimiseks vajalike materjalide maksumus koos pottsepa töö ja muude lisanduvate kuludega on 700 eurot; 2) elamu siseruumides on kahjustatud seinu ja lagesid ning ruumides paiknevat vallasvara. Kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude summa on 6981,60 eurot; 3) elamus elamise ajal on hageja ära tarvitanud 7 ruumimeetrit kostja küttepuid summas 210 eurot. Sellele lisaks on hageja jätnud kinnistu kasutamise ajal tasumata arved AS-le Eesti Energia summas 223,79 eurot, mille oli sunnitud kostja ise tasuma. Tasaarvestatav nõue kokku moodustab seega 8115,39 eurot, mille kostja soovib tasaarvestada hageja nõudega. Peale tasaarvestust jääb hageja nõude suuruseks 9484,61 eurot, mida kostja ei tunnista. Kostjale tuli hageja poolne tehingust loobumine 18. juulil 2015 üllatusena. Kostja eeldas seni, et hageja täidab heas usus kohustused ja sõlmib kostjaga notariaalselt sõlmitud ostumüügilepingu. Hageja on käitunud heas usus. Lisaks ei ole saabunud hageja nõude täitmise tähtaeg, mistõttu on põhjendamatud ka hageja viivise nõuded. Hageja väited seoses pliidiraua korrasolekuga on väärad. FIE Ivar Feimani teatise kohaselt on pliidiraud purunenud ülekütmise tagajärjel. See pidi toimuma nimelt kütteperioodil alates 2014 detsembrist kuni 2015 kevadeni, s.o ajal, kui majas elas hageja koos oma perekonnaga. Kostja ei ole andnud hagejale luba kuivkäimla sellisel kujul väljaehitamiseks. Kuivkäimla rikub elamusisese õhustiku. Kuivkäimla likvideerimiseks/ümberehitamiseks tuleb kostjal teha kulutusi, samuti vähendab see elamu turuväärtust. Katuse Ässad OÜ hinnapakkumises märgitud köögiaken on spetsiaalse tellimuse alusel valmistatud pakettaken, mille hind koos paigaldusega on kokku 230 eurot. Hageja on püüdnud aknaraami värvida ja/või millegagi töödelda, mille tulemusena on aknaraam ja osaliselt klaas rikutud. Kostja on püüdnud akent puhastada, kui see on osutunud võimatuks. Akna üle vaadanud Katuse Ässad OÜ spetsialistide hinnangul ei ole puhastamine võimalik. Hageja kasutas 2015. a talvel ära 7 ruumimeetrit kinnistul olnud küttepuid. Kevadel pöördus ta kostja poole palvega tellida uus kogus küttepuid. Kuna sellel ajal olid pooled veel sõbralikes suhetes, tellis kostja küttepuud ning hageja tasus küttepuude hinna 200 eurot, mille kohta on tehtud vastav märkus maja ostu-müügi maksegraafiku lk 2. Samas rõhutas kostja, et varasemalt äratarvitatud kostja küttepuude eest (ca 7 ruumimeetrit) ei ole hageja kostjale tasunud kuni käesoleva ajani. Hageja poolt esitatud remonditööde hinnakirju ei saa kostja hinnangul tõenditena arvestada, sest esitatud dokumentide näol tegemist üldiste hinnakirjadega, mitte konkreetsete hinnapakkumistega XXXX kinnistu hoonete remondi osas. Kostja kinnitusel ei ole ta elektri eest raha saanud ega arveid näinud. Arved läksid kinnistu aadressile. Pooltel oli kokkulepe, et hageja maksab elektri eest otse AS-le Eesti Energia. 14.04.2016 toimunud istungil võttis kostja õigeks hageja nõude summas 9839,74 eurot. Kostja loobus tasaarvestusest küttepuude hüvitamises osas summas 210 eurot ja osaliselt elektrikulu osas summas 145,13 eurot. Kostja nõustus, et hageja on toonud lisaks talle tasutud 7 ruumimeetrile puudele kinnistule veel 10 ruumimeetrit puid, mis jäid suures osas kasutamata. Samuti selgitas kostja, et 2015. a veebruaris arvel olev võlgnevus Eesti Energiale summas 145,13 eurot pärineb perioodist, kui hageja perekond veel kinnistut ei kasutanud. Kostja märkis, et tasus hageja eest

juulis elektri võla summas 78,66 eurot. Kostja ise selgitas, et oli suuline kokkulepe hagejaga, et hageja tasub arveid. Kostja selgitas, et hageja pandud konksudest jäid augud ja hageja seal midagi ei renoveerinud. Seoses tualetiga leidis kostja, et tal oli olemas tualettpott ja hageja oleks pidanud selle paika panema ja samuti oli tualett väljas. Kostja esindaja vaidles vastu intressi ja viivise nõudele ja palus selle jätta rahuldamata. Alternatiivse vastuväitena palus kostja hagi osalise või täieliku rahuldamise korral TsMS § 445 lg 1 alusel ajatada väljamõistetava summa tasumine vähemalt 12-kuulise perioodi peale alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse täitmine sõltub sellest, millal õnnestub kostjal müüa XXXX kinnistu.

MAAKOHTU LAHEND

Maakohus leidis, et nõue seoses siseruumide remondi ja mööbli ning vaipade hüvitamisega on suures osas põhjendamatu. Kostja ei esitanud nimetatud kulude vajalikkuse kohta muid tõendeid kui Katuse Ässad OÜ hinnapakkumise ning tunnistaja I.R.i ütlused. Seejuures lähevad I.R.i ütlused vastuollu teise tunnistaja ütlustega ning kuna muid tõendeid kahjustuste ulatuse kohta pole, ei pidanud maakohus I.R.i ütlusi usaldusväärseks. Katuse Ässad OÜ hinnapakkumine näitab vaid seda, millised tööd on tellinud kostja, mitte aga seda, et hageja on nimetatud esemeid kahjustanud. Tunnistajate ütlused on maja seisukorra kohas täielikult vastuolus. Kohus pidas tunnistaja I.R.i ütlusi suures osas eluliselt ebausutavateks. Kui tunnistaja viibis kinnistul koos lastega, siis vanaemana võinuks ta takistada lapsi sisustust rikkumast või neid korrale kutsuda. Kostja ei esitanud ütlegi täiendavat tõendit, mis tunnistaja ütlusi toetaks ja millest oleks nähtunud katkised või soditud tapeedid, soditud sein, määritud vaibad või madrats või katkine kapp. Hageja esitatud fotodelt (tl 77-78, 113), mis on tehtud 15.08.2015, ei nähtu määrdunud vaibad või rebenenud ja määrdunud tapeedid. Maakohus märkis, et nõude kohaselt soovis kostja saada uusi vaipu, madratsit ja kappi, kuigi tunnistaja I.R.i ütluste kohaselt ei olnud nimetatud esemed hagejale üleandmise ajal uued. Kostja soovis ka söögitoa laminaatparketi vahetust, kuid ei esitanud tõendeid, et parkett oleks rikutud hageja tegevuse tulemusel. Nimetatud osas on kostja nõue põhjendamatu. Kohus luges kostja pretensiooni põhjendatuks köögi akna rikkumist puudutavas osas. Maakohus leidis et Katuse Ässad AS pakkumises märgitud hind 276 eurot koos paigaldusega on asjakohane. Kostja heitis hagejale ette ka muid kahjustusi, kuid rahalist nõuet nimetatud asjaolude osas ei esitanud, mistõttu kohus jättis hindamata nii poolte väited kuivkäimla paigaldamise kohta kui ka seintesse aukude puurimise kohta. Kokku oli kostja tasaarvestuse nõue maakohtu hinnangul põhjendatud 466,66 euro suuruses summas, mis kuulub hageja nõudest mahaarvamisele. Tasaarvestuse tulemusel on kostja kohustatud hagejale tagastama alusetult saadu 17 133,34 eurot. Kohus leidis, et põhjendatud on hageja taotlus mõista kostjalt välja intress raha kasutamise eest VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel. Kostja teadis juba kokkuleppe sõlmimisel, et lihtkirjalik kinnistu järelmaksu kokkulepe ei ole kehtiv. Seetõttu on kostjal kohustus tasuda saadud summadelt intressi. Kostja ise selgitas, et on saadud summad ära kasutanud ning kasutas seega teadlikult võõrast raha nagu endale kuuluvat. Kostjalt tuleb välja mõista intress kokku 2,75 eurot. Maakohus rahuldas hageja nõude tasumisega viivitamise ees viivise välja mõistmiseks seadusjärgses määras. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 05.08.2015, kohutuotsuse tegemise aja seisuga on kostja olnud viivituses kokku 274 päeva. Kohus arvestas viivist summalt, mida kostja on kohustatud hagejale tagastama: 17 133,34 eurot. Viivise päevamääraks on seega 3,77 eurot ja viiviseks kogu perioodi eest kokku on 1032,98 eurot. Maakohus rahuldas hageja nõude kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Maakohus jättis rahuldamata kostja esitatud taotluse TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra ja täitmise tähtaja kindlaks määramiseks. Kohus jättis kuni kohtuotsuse täitmiseni kehtima 14.08.2015 määrusega seatud hagi tagamise abinõud, mille kohaselt on arestitud kostjale kuuluvad XXXX ja Kodu kinnistu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1032,98 eurot, viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub apellant tühistada maakohtu otsus vaidlustatud osas ja saata asi vastavas ulatuses uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatud nõudeid. Maakohus ei ole põhjendanud, miks olid tunnistaja M.R.i ütlused usutavamad kui tunnistaja I.R.i ütlused. Kohtu seisukohad ja järeldused kostja elamu pliidi kahjustuste ja parandamise küsimustes ei ole veenvad ega asjakohased, pliidi parandamise võimaluste kohta hinnangu andmine ei kuulu maakohtu pädevusse. Nimetatud küsimuses tuleks eelkõige uskuda asjatundjat Ivar Feimani. Maakohtu seisukoht ja järeldus ruumides tapeetide rikkumise küsimuses ei ole asjakohane. I.R.i ütluste lugemine ebausutavateks on alusetu ja vastuolus TsMS § 436 lõikega 2. Maakohtu paljasõnalised järeldused ei lükka ümber Katuse Ässad OÜ hinnapakkumist ega tunnistaja I.R.i ütlustega tõendatud asjaolusid kahjustuste kohta elamu siseruumides. Põhjendamatu on maakohtu etteheide apellandile, et apellant ei andnud vastustajale võimalust tekitatud rikkumisi kõrvaldada, kuivõrd elamu valduse tagasivõtmine apellandi poolt ja lukkude vahetamine 25.07.2015 toimus vastustaja jaoks ootamatult. Hageja oleks soovi korral saanud rikkumised kõrvaldada või hüvitada ka peale 25.07.2015. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks ei ole kõlblik tõend kostja poolt esitatud Katuse Ässad OÜ hinnapakkumine ning miks pidas kohus selles küsimuses kõigist tõenditest usutavaks tunnistaja M.R.i ütlusi. Tasaarvestuse tegemisel oleks tulnud võtta arvesse kostja kulusid pliidi remontimiseks vajalike materjalide transpordiks ja pottsepa töö eest tasumiseks tulenevalt VÕS § 127 lg 6. On eluliselt selge ja usutav, et ilma materjalide transportimiseta ja pottsepa tööta ei ole võimalik pliiti remontida, samuti ei tööta pottsepp tasuta, seega tekiksid kostjal vastavad kulud. Samuti on nimetatud kulude tekkimist ja lisandumist materjalide maksumusele (399,25 eurot) kinnitanud Ivar Feiman oma arvamuses. Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et kostja oli osamaksete saamise ajal teadlik, et tegemist on tühise kokkuleppe alusel saadud maksetega ja seega on tal kohustus tasuda saadud summadelt intressi. Apellandil puuduvad juriidilised teadmised hindamaks, kas poolte maksegraafiku kokkulepe oli osamaksete saamise ajal tühine. Apellant kasutas vastustajalt saadud summasid heas usus oma praeguse elukoha remondiks. Vastustaja nõuded viivise ja intressi välja mõistmiseks apellandilt on ebaõiglased ning need tuleks jätta rahuldamata või neid oluliselt vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 sätetest tulenevalt. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata apellandi taotluse TsMS § 445 lg 1 alusel maakohtu otsusega väljamõistetava summa ajatamist vähemalt 12-kuulise perioodi peale alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osamaksetes igas kuus. Apellant vaidlustab ka vastaspoole menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Põhjendamatu on menetluskulude jätmine täies ulatuses kostja kanda, kulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Põhjendatud ei ole õigusabikulude väljamõistmine kahe advokaadi paralleelse tegevuse eest (arve nr 20151113).

Vastuse kohaselt on õige maakohtu seisukoht, et kostja kahju hüvitamise nõue ei ole 7293,6 euro ulatuses tõendatud ega põhjendatud. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tunnistaja ütluste hindamisel. Apellant ei ole tõendanud elumaja ruumide remondi, mööbli ja vaipade asendamise vajadust ega kulu suurust summas 6981,60 eurot. OÜ Katuse Ässad hinnapakkumine apellandi väiteid ei tõenda ega kinnita ning seda on maakohus ammendavalt ja arusaadavalt selgitanud. Tõendatud ei ole pliidi remontimise vajadus ega kulu. Tunnistaja I.R. on avaldanud, et tegelikkuses oli pliidiraud enne elamu üleandmist katki ja 2015. a jaanuaris kukkus üks kivi küttekoldesse. Arvestades apellandil lasunud tõendamiskoormise täitmata jätmist materjalikulu põhjendatuse ja pottsepa teenustasu osas on maakohus selles osas jõudnud õigele järeldusele. Õige on maakohtu seisukoht, et apellandil lasub intressi ja viivise tasumise kohustus. Puuduvad alused intressi ja viivise vähendamiseks. Samuti on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata apellandi taotluse kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Apellandi väiteid menetluskulude jaotuse ja suuruse kohta on alusetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

oleks hageja pidanud kostjale tasu maksma. Ehkki poolte vahel üürileping puudus, märgib ringkonnakohus, et VÕS § 334 lg 2 kohaselt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Seega kui kinnistu olukord on halvenenud üksnes asja tavapärasele kasutamisele omase kulumise piires (sh nt piltide seinale kinnitamine vms), ei tuleks üürisuhte puhul üürnikul sellelaadset kulumist hüvitada. Kinnistu kasutamist hageja poolt on võimalik käsitada tasuta kasutamise suhtena (VÕS § 389 jj). VÕS § 392 lg 3 sätestab sarnaselt üürisuhtega, et kasutaja (st hageja) ei vastuta kasutusse antud eseme lepingulisest kasutamisest tingitud muutumise või halvenemise eest.

pliidi taastamise kuludest: kostja esitas nõude 700 eurot; maakohus luges põhjendatuks 112 eurot, seega on vaidlus veel 588 euro ulatuses; siseruumide/ siseviimistluse kahjustuste kõrvaldamise kuludest: kostja esitas nõude 6981,60 eurot, kohus luges põhjendatuks akna parandamisega seotud kulud 276 eurot, seega on vaidlus veel 6705,60 euro ulatuses.

Kuna kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, siis maakohtu otsus tervikuna ei jõustunud ning kostjal on olnud võimalik otsuse täitmiseks vajalikke vahendeid leida ka apellatsioonimenetluse kestel.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.