2-15-11990/22 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista MxxxxxxVxxxxxxxx Exxx Kxxx kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Mittevaieldavad asjaolud Mxxxxx Vxxxxxxxx kuulub kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa (edaspidi xxxx kinnistu). Kinnistul asuvad elumaja ja abihooned. 2014. a detsembris sõlmisid ExxxxKxxxxja Mxxxxx Vxxxxx kirjaliku lepingu, mille järgi kostja nõustus hagejale müüma kostja omandis oleva kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hinnaga 35 000 eurot. Pooled vormistasid kinnistu müügi eellelpingu ja järelmaksu tasumise kokkuleppe lihtkirjalikult. Pooled ei ole sõlminud Lepa kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingut notariaalselt tõestatud vormis. Pooled ei vaidle, et sõlmitud kinnistu müügileping ei vasta AÕS § 119 lg-s 1 sätestatud vorminõudele ja on seega TsÜS § 83 lg 1 tulenevalt tühine. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 17 600 eurot, intressi 2,50 eurot ja alates 25. juulist 2015. a kuni hagiavalduse esitamiseni seadusjärgses määras arvestatud viivised summas 69,84 eurot ning samuti seaduses sätestatud määras viivised alates hagi esitamisest (s.o alates 12.08.2015) TsMS § 367 alusel kuni põhinõude (s.o 17 600 eurot) rahuldamiseni. Hagiavalduse kohaselt soovis kostja müüa oma xxxx kinnistut juba 2014. a detsembrile eelnenud perioodil. Hagejal oli soov osta endale ja oma neljalapselisele perele elukoht. Hageja ja kostja vahel on perekondlikud suhted- nende elukaaslased on ema ja tütar. Kinnistu müügis kokku leppinud, leppisid hageja ja kostja ka kokku, et hageja tasub kinnistu eest järelmaksuga. Hageja on ostu-müügi hinnast 2015.a juuni lõpuks kostjale tasunud kokku 17 600 eurot.x Hageja ja tema pereliikmed hakkasidxxxxx kinnistut kasutama 2015. a talvel: elukaaslane Mxxxx Rxxx koos nende nelja lapsega käis paar korda kuus kinnistul, tegid seal maja korrastustöid ja krundi haljastustöid. Hageja töötas ajutiselt Soomes eesmärgiga perele soetatud kinnistu välja osta. Vaatamata poolte kokkuleppele, et kinnistu müügi- ja asjaõigusleping sõlmitakse seaduses ettenähtud, s.o notariaalselt tõestatud vormis, hakkas kostja esitama ettekäändeid notarisse mitteilmumiseks. 2015. a juulikuus avaldas hageja kostjale, et kinnistu müügihinna järgmine osamakse tasumine toimub pärast kinnistu müügilepingu sõlmimist notariaalselt tõestatud vormis. 25. juulil 2015. a Lepa kinnistule naastes avastas hageja koos perega, et elumaja ukselukud on vahetatud ja neil ei ole võimalik elumajja siseneda. Sealjuures jäid majja perekonna isiklikud esemed (riided, esmatarbeesemed), millest enamus on laste riided, turvatoolid, rattad. Samal päeval pöördus hageja kostja poole selgituste ja raha tagastamise nõudes. Hageja nõudis kostjalt viimasele tasutud 17 600 euro tagastamist viivitamatult, s.o 25. juulil 2015. a. Samuti nõudis ta perekonnale kuuluvate esemete tagastamist. Lõpuks oli kostja nõus isiklikud esemed tagastama, kuid ei ilmunud siiski kolmel korral kokkulepitud ajal asjade üleandmisele ega võimaldanud hagejal xxxx kinnistule

siseneda. Hageja lepingulise esindaja pöördus lõpuks ise kostja poole, ja tegi talle ettepaneku asja kokkuleppel lahendamiseks. 10. augustil teatas kostja, et ei võta hageja esindaja pakkumist vastu, kuid oli nõus hagejale üle andma tema ja tema perekonna isiklikud esemed 15. augustil 2015. a kell 10.00 vaidlusalusel kinnistul. Hageja soovib tasutud raha tagasi, sest ei soovi enam xxxx kinnistut omandada. Tal puudub õiguslik alus nõuda kinnistu omandiõiguse üleandmist poolte vahel sõlmitud müügilepingu vorminõude järgimata jätmise tõttu ning ta ei soovi enam notariaalselt tõestatud vormisxxxxx kinnistu osas müügi- ja asjaõiguslepingut sõlmida. Hageja leidis, et VÕS § 1028 lg 1 sätestatud eeldused on täidetud ja palus 17 600 eurot kostjalt välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista intressi 2.50 eurot. Kostjal puudus alates kinnistu müügilepingu sõlmimise hetkest kavatsus kinnistu hagejale võõrandada ja omandiõigus üle anda ning tal on olemas teine ostja.Kostja on käsutanud hageja raha ja VÕS § 1035 lg3 p 2 tuleb ta taduda intressi. Hageja nõudis alusetult tasutud 17 600 euro tagastamist 25. juuliks 2015. a ning nõuab intressi tasumist nimetatud ajani. Kostjal on alates 26.07.2015.a kohustus tasuda ka viivist seadusjärgses määras, sest ta pole hageja nõuet täitnud. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise suurus 69.84 eurot. Hageja palus välja mõista viivise ka kuni põhinõude täitmsieni. Hageja esitas 23.11.2015.a täiendavad seisukohad seoses kostja vastuväidetega. Hageja selgitas, et andis 2015. a juunist kostjale teada, et ei pea mõistlikuks kinnistu eest tasumist senikaua kuni sõlmitakse seaduses ettenähtud vormis leping. Hageja ei soovi enam pärast nõude esitamist toimunud sündmuste tõttu kinnisasja omandada ja seda ei saa temalt nõuda. Hageja rõhutas, et nõudis 25. juulil 2015. a 17600 euro tagastamist viivitamatult. Hageja ja tema elukaaslane on teinud mõlemad suuri jõupingutusi ja tööd sihiga, et kinnistu läheb nende omandisse vastavalt kostja antud lubadusele. Hageja vaidles vastu kostja tasaarvestamise nõudele ja leidis, et ei ole tekitanud kostjale varalist kahju. Kahju ei ole hageja hinnangul tõendatud. Kostja ei fikseerinud elumaja ja kinnistu seisukorda 24. juulil 2015. a korrektse aktiga, millel oleks mõlema poole allkiri. Seega on kostja väited ja tasaarvestusavaldus täielikult tõendamata. Hageja hinnangul on kostja asunud 2 kuud pärast kinnistule juurdepääsu sulgemist ja kinnistu kasutamist koostama tõendeid, mis peaksid väidetavalt tõendama hageja poolt tekitatud kahju. Hageja on seisukohal, et kostja väide küttekolde kahjustamise kohta on väär ja välja mõeldud. xxxx kinnistu elumajas asuva pliidi raud, välis- ja sisevooder olid korras nii 2014. a detsembris kui ka 24. juulil 2015. a kui kostja tõkestas hageja juurdepääsu kinnistule. Hagejale teadaolevalt on kostja ja tema elukaaslane jätkanudxxxxxxkinnistu, sh elumaja ja hoonete aktiivset kasutamist 24. juulist 2015. a kuni tänaseni. Seetõttu on võimalik, et kostja ise on küttekollet kahjustanud. Hageja vaidles vastu ka võimalikule kahjule seoses remonditöödega ja teatas, et tema ise ega tema pereliikmed ei ole elumaja siseruume kahjustanud. Hageja märkis, etxxxxx kinnistu elumaja vajas juba 2014. a detsembris kinnistu üleandmise ajal remonti. Kinnistu hindamisaktist nähtub kinnistu, sellel paikneva elumaja ja kõrvalhoonete seisukord 2014. a detsembris. Kostja väiteid kahju tekitamisest ei saa tõendada vaid remonditööde ja mööbli hinnapakkumisega. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et elumaja oli nende töö tulemusena puhas, korras ja parandatud. Hageja teatas, et ei ole rikkunud maja välisfassaadi lampide paigaldamisega, ei ole maha saaginud viljapuud, ei ole tarvitanud kostja poolt väidetud mahus elektrit. Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotluse määrata hagi rahuldamise korral väljamõistetud summa tasumine maksegraafiku alusel. Juhul kui kostjal ei ole võimalik koheselt alusetult saadud summat tagastada, on tal võimalik kasutada krediidiasutuste teenuseid. Hageja soovib oma perele uue maja soetada ja ja ei pea põhjendatuks, et selle viivitus ja edasilükkamine on sõltuvuses kostja varalisest võimekusest või maja müügist.

15.03.2016.a taotlustes teatas hageja, et kostja poolt esitatud väide sanitaarremondi vajaduse kohta on tõendamata ja isegi kui need oleks tõendatud, on Katuse Ässad OÜ 30.09.2015. a hinnapakkumises tehtud tööde maksumus põhjendamatult kõrge. Hageja leidis, et nimetatud tööd saaks teha ka oluliselt odavamalt. Katuse Ässad OÜ pakkumises esitatud kapi, vaipade, voodimadratsi soetamiseks puudub vajadus, sest sarnased esemed (sh hagejale kuuluvad vaibad) on elamus ja jäid sinna igati kasutuskõlblikena. Samuti on köögiaken igati kasutuskõlblik ja korralik. Hageja teatel tellis tema kinnistule 2015.a kevadel 10 ruumimeetrit küttepuid, millest enamik jäi kinnistule. 28.03.2016.a seisukohas selgitas hageja, et xxxx kinnistul asuva elumaja aknaraami ei ole värvitud ega töödeldud. 25. juulil 2015. a oli köögiaken puhas ja korralik. Vastupidised väited on tõendamata, mh ei kinnita seda OÜ Katuseässad hinnapakkumine. Hageja vaidles jätkuvalt vastu kostja taotlusele väljamõistetava summa tasumise ajatamiseks. 23.02.2016.a toimunud eelistungil avaldas hageja, et ostis juunis küttepuid ja tasus nende eest müüjale sularahas. Need jäid kinnistule. Elektri eest tasus hageja elukaaslane sularahas kostjale. Arveid hageja ei ole näinud, sest arved said kostja kätte. WC, millele kostja viitab, on teisaldatav- hageja ostis selle ja võttis lahkudes kaasa. Sisuliselt on see vaid tualetipott. Mingeid ehitustöid selle paigaldamine või eemaldamine ei nõudnud. Hageja avaldas, et sai kinnistu oma valdusse 26.12.2014.a ja seda kasutas pere peamiselt maamajana, alaliselt seal ei elanud. Ka kostja ja tema elukaaslane kasutasid kinnistut samal ajal, nad käisid seal tihti ja neil oli oma võti. Hageja selgitas, et soovis notari juures teha kinnistu eellepingut. Veebruaris tuli Eestisse ja ta läks notarisse kohale, sest teadis, et saab lepingu sõlmida. Notaris aega kokku lepitud ei olnud ja kostja teatas, et tema valib ise notari koha ja aja. 14.04.2016.a kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Hageja oli seisukohal, et küttekolle oli puudustega juba enne valduse üle andmist, sest juba paari kütmisega langes kivi sisse ja raual on mõra. Hinnapakkumises märgitud tööd ja hinnad on põhjendamatud. Ei pidanud võimalikuks kohustuse täitmise võimaldamist pikema perioodi jooksul. Hageja selgitas, et köögiakna raami ja seina vahele lasi ta makrofleksi, sest seal oli pragu. Hagejal polnud aega piltide ja kiige jaoks pandud konkse kõrvaldada ja seina siluda, sest teda ei lastud enam majja. Kostja ostetud WC potti ei saanud paika panna, sest seal puudus veevarustus. Kostja vastuväited Vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja on kinnistu kasutamisega tekitanud temale kahju ja esitas tasaarvestuse avalduse summas 7891.60 eurot. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet ka summas 9708.40 eurot (17600-7891.60). Kostja rõhutas, et hageja poolne tehingust loobumine 18.07.2015.a tuli kostjale täieliku üllatusena. Kostja oli kuni selle ajani elanud teadmises ja eeldanud, et kostja täidab heas usus enesele võetud kohustused. Kostja oli loobunud kinnistu pakkumisest müügiks kolmandatele isikutele. Uskudes hagejaga sõlmitud kokkuleppe püsimisse ei olnud kostja hoiustanud hagejalt saadud summasid, vaid oli nende arvel teostanud remondi- ja ehitustöid oma elukaaslase Ixxx Rxxxx elamus. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik koheselt raha tagastada. Kostja oli seisukohal, et hageja ei ole poolte kokkuleppe põhjendamatul ülesütlemisel ja kinnistu ostu-müügitehingust ühepoolsel loobumisel käitunud heas usus. Kostja vastuse põhjendustes avaldas, et soovis 2014.a. sügisel müüaxxxx kinnistu. Kostja tellis kinnistu hindamise ja kinnistu väärtuseks hinnati 45000€. Hageja ja kostja leppisid kokku kinnistu müügihinnas 35 000e ja hageja lubas tasuda kinnistu ostuhinna 2014.a. jõulude ajal. Jõulude ajal teatas hageja aga, et raha puudumise tõttu ei saa ta kinnistu ostuhinda kostjale tasuda ühe maksega ja lubas tasuda osade kaupa selliselt, et 2015.a. jõuludeks on ostuhind

Alternatiivse vastuväitena märkis kostja, et juhul, kui kohus rahuldab hagi osaliselt või täielikult, palub kostja TsMS § 445 lg 1 alusel ajatada väljamõistetava summa tasumine vähemalt 12-kuulise perioodi peale alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osamaksetes igas kuus. Käesoleval ajal ei ole kostjal vabu rahalisi vahendeid hageja nõuete koheseks täies ulatuses rahuldamiseks. 19.02.2016.a esitas kostja täiendavad vastuväited ja suurendas oma tasaarvestuse nõuet. Kostja leidis, et hageja on jätnud kinnistu kasutamise ajal tasumata arved AS-le Eesti Energia summas 223.79 eurot. Kostja oli sunnitud tasuma kaks arvet: 10.07.2015.a seisuga arve 78.66 eurot ja 2015.a jaanuari arve 145.13 eurot. Tasaarvestatav nõue kokku seega 8115.39 eurot. Kostja vaidles vastu hageja väitele, et tema on eelnevalt selgesõnaliselt deklareerinud, et seaduses ettenähtud vormis kinnistu müügilepingu sõlmimist ei toimu. Hageja pidevalt rikkus maksegraafikut, samal ajal elades ja omavolitsedes kostja majas, mistõttu oli kostja lõpuks sunnitud esitama hagejale nõudmise, et hageja kas maksab korrektselt või lahkub majast. Kostja teatas, et hageja väited seoses pliidiraua purunemisega on väärad eluliselt mitteusutavad. FIE Ixxx Fxxxxxx teatise kohaselt on pliidiraud purunenud ülekütmise tagajärjel. Kostja oli seisukohal, et pliidiraua purunemise sai põhjustada üksnes regulaarne ülekütmine. Ülekütmine pidi toimuma nimelt kütteperioodil alates 2014 detsembrist kuni 2015 kevadeni, so ajal, kui majas elas hageja koos oma perekonnaga. On ebausutav, et kostja oleks pärast valduse taastamist 2015.a suvel kütnud pliiti nii intensiivselt, et pliidiraud puruneks. Kostja rõhutas, et ei ole andnud hagejale luba tualeti sellisel kujul väljaehitamiseks. Kuivkäimla rikub elamusisese õhustiku. Kuivkäimla likvideerimiseks/ümberehitamiseks tuleb kostjal teha kulutusi, samuti vähendab see elamu turuväärtust. Kostja leidis, et hageja esitatud fotod ei tõenda midagi ega lükka ümber kostja väiteid kahjustuste tekitamise osas ning on ebaselge, millal fotod tehtud on. Kostja pidas usutavaks, et umbkaudu pooleaastase elamise jooksul tegid hageja ja tema perekond kinnistul ja sellel asuvates hoonetes koristus- ja hooldustöid (ruumide koristamine, muru pügamine, jooksev pisiremont jne.), kuid see ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kostja võttis omaks, et kinnistu üleandmis-vastuvõtmisakte ei ole pooled allkirjastanud, kuid pooled on esitanud muid dokumentaalseid tõendeid, mis tuleb võtta aluseks elamu ja kinnistu seisukorra hindamisel. Kostja 15.03.2016.a taotlustes teatas, et Katuse Ässad OÜ hinnapakkumises märgitud köögiaken on spetsiaalse tellimuse alusel valmistatud pakettaken, mille hind koos paigaldusega on kokku 230 eurot. Elamise ajal xxxx kinnistul on hageja püüdnud aknaraami värvida ja/või millegagi töödelda, mille tulemusena on aknaraam ja osaliselt klaas rikutud. Kostja on püüdnud akent puhastada, kui see on osutunud võimatuks. Akna üle vaadanud Katuse Ässad OÜ spetsialistide hinnangul ei ole puhastamine võimalik. 28.03.2016.a seisukohas selgitas kostja, et hageja kasutas 2015 talvel ära 7 ruumimeetrit kinnistul olnud küttepuid. Kevadel pöördus ta kostja poole palvega tellida uus kogus küttepuid. Kuna sellel ajal olid pooled veel sõbralikes suhetes, tellis kostja küttepuud ning hageja tasus talle küttepuude hinna 200 eurot, mille kohta on tehtud vastav märkus maja ostu-müügi maksegraafiku lk. 2. Samas rõhutas kostja, et varasemalt äratarvitatud kostja küttepuude eest (ca 7 ruumimeetrit) ei ole hageja kostjale tasunud kuni käesoleva ajani. Hageja poolt esitatud remonditööde hinnakirju ei saa kostja hinnangul tõenditena arvestada, sest esitatud dokumentide näol tegemist üldiste hinnakirjadega, mitte konkreetsete hinnapakkumistega xxxx kinnistu hoonete remondi osas. 23.02.2016.a toimunud eelistungil avaldas kostja, et ei ole elektri eest raha saanud ja ka arved näinud. Arved läksid kinnistu aadressil. Kostja esindaja kinnitusel oli kokkulepe, et hageja

maksab elektri eest otse EE-le. Kostja oleks tasunud arved, kui need oleks saanud, ta poleks lasknud ju kinnistul elektri välja lülitamiseni minna. Kostja kinnitas, et hageja on ehitanud kostja loata kuivkäimla, mida seal varem polnud. Kinnistul olnud küttepuud tarvitas hageja ära ja tasunud selle eest ei ole. Kostja esindaja selgituse kohaselt ei olnud kostja nõus notarisse minema, sest soovis saada kogu raha, kuid kostjal seda polnud. 14.04.2016.a toimunud istungil võttis kostja õigeks hageja nõude summas 9839.74 eurot. Kostja loobus tasaarvestusest küttepuude hüvitamises osas summas 210€ ja osaliselt elektrikulu osas summas 145.13€. Kostja nõustus, et hageja on toonud lisaks talle tasutud 7 ruumimeetrile puudele kinnistule veel 10 ruumimeetrit puid, mis jäid suures osas kasutamata. Samuti selgitas kostja, et 2015.a veebruaris arvel olev võlgnevus Eesti Energiale summas 145.13€ pärineb perioodist, kui hageja perekond veel kinnistut ei kasutanud. Kostja märkis, et tasus hageja eest juulis elektri võla summas 78.66€. Kosta ise selgitas, et oli suuline kokkulepe hagejaga, et nemad tasuvad arveid. Mxxxx Rxxx oli küll saatnud ka sõnumi, et kuhu raha kanda, kuid kostja sellele ei vastanud. Kostja selgitas, et hageja pandud konksudest jäid augud ja hageja seal midagi ei renoveerinud. Seoses tualetiga leidis kostja, et tal oli olemas WC pott ja hageja oleks pidanud selle paika panema ja samuti oli tualett väljas. Maja tuulutamine võttis hulga aega. Pliit lõhuti, kui Mxxxx Rxxxxja Ixxx Rxxx olid kohapeal. Teada sai siis, kui töölt tuli. Kostja esindaja vaidles vastu intressi ja viivise nõudele ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja esindaja rõhutas, et ümberehitusteks hageja luba ei küsinud. Pärast kinnistu valduse taastamist oli kostja ja tema elukaaslane šokis ja ei mõelnud olukorra fikseerimisele. Nad pidid väga palju koristama. Hagi tagamine Kohus rahuldas 14.08,2015.a määrusega hagi tagamise taotluse ja arestis kostjale kuuluvad kinnistudxxxxx (registrikood xxxxxx) ja xxxx (registrikood xxxxxxx). Kinnistusraamatusse on keelumärked sisse kantud 25.08.2015.a. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel sõlmiti maja ostu-müügi maksegraafik (t lk 16) ja nimetatud kirjalik kokkulepe ei ole kehtiv kinnistu ostu-müügi eelleping. Pooled ei vaidle, et nimetatud graafiku alusel on hageja tasunud kostjale kokku 17 600 eurot. Tasumine on tõendatud järgmiselt: - kirjalikus kokkuleppes on kostja kinnitanud 600 eurot käsiraha saamist oma allkirjaga; - 11.02.2015.a ülekanne Axxxxx Sxxxxxxxxxx 2000 eurot (t lk 18), kes andis nimetatud summa üle kostjale; - 15 000 eurot pangaülekannetega perioodil 12.03-29.06.2015.a (t lk 19-21). VÕS § 1028 lg 1 sätestab: Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud alusetu rikastumise nõude eeldused on täidetud ja kostjal on kohustus hagejale alusetult saadu tagastada. Hageja andis kostjale raha ilma õigusliku aluseta- tühise tehingu alusel. Kohtule ei esitaud teavet VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud tagasinõude esitamist välistavate aluste kohta. Kostja on omaks võtnud hageja nõude osas, mida ei kata tema poolt esitatud tasaarvestuse nõue, s.o summas 9839.74 €.

Kostja nõue tasaarvestuseks jäi 14.04.2016.a istungi seisuga summale 7760.26€. Kostja väitel kuulub hageja nõudega tasaarvestamisele järgmine talle tekitatud kahju: - pliidi taastamine 700€; - hageja ja tema pere poolt tarbitud elektri kulu summas 78.66€; - ruumide remondit ja mööbli ja vaipade asednamine kokku 6981.60€. Kokku kahju kokku 7760.26 eurot. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Käesolevalt on kostja teinud tasaarvestuse avalduse hagejale kohtumenetluses. Pooltel on ükstseise vastu samaliigilised nõuded- nõuded raha maksmiseks. Mõlemad nõuded on sissenõutavad. Kostja nõue kahju hüvitamiseks muutus sissenõutavaks kahju tekkimisel. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tema nõue muutus sisenõutavaks kohe nõude esitamise järgsel päeval, so 26.07.2015.a. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Eelviidatud lõge 3 sätestab: kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohus leiab, et pooled aktsepteerisid tühise kokkuleppega võetud kohustusi kuni 25.07.2015.a. Nimetatud kuupäeval sai hagejale selgeks tema õigus esitada kostja vastu alusetult saadu tagastamise nõue. Käesoleval juhul ei ole täitmise tähtaega kokku lepitud ega muul moel määratud ning see ei tulene ka võlasuhte olemusest. Kohus leiab, et VÕS § 82 lg 3 ja § 76 lg 2 tulenevast hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes oleks hageja pidanud andma kostjale kohustuse täitumiseks mõistliku aja. Arvestades summa suurust peab kohus käesolevalt mõistlikuks 10 päevast tähtaega. Järgnevalt kohus hindab kostja väiteid hageja poolt talle kahju tekitamises. - Kohus leiab, et elektri eest tasumisele kuuluva summa 78.66€ saab lugeda kostjale tekitatud kahjuks. Puudub vaidlus, et hageja ja tema perekond kasutasid kinnistut ja selle asuvaid hooneid perioodil detsembri lõpp 2014- 24.07.2015.a. Eesti Energia 10.07.2015.a hoiatuse (t lk 92) kohaselt olid tasumata nimetatud perioodist järgmised summad: 28.02.2015.a seisuga (sisuliselt jaanuaris tarbitud elekter) 29.10€, 31.03.2015.a seisuga (veebruari eest) 23.08€, 30.04.2015.a seisuga (märtsi eest) 15.20€ ja 31.05.2015.a seisuga (aprilli eest) 11.28€. Poolte ütlused lähevad lahku selles, kuidas nad leppisid kokku tarbitud teenuste eest tasumise: kostja väitel pidi hageja ise tasuma EE-le, hageja väitel anti raha kostja elukaasalsele IxxxxRxxxxxx. Sqmas selgitas kostja, et MxxxxxRxxxxsaatis talle sõnumiga järelpärimise, kuhu elektri eest raha kanda, milelle ta aha ei vastanud. Kumbki pool väidab end arveid mitte näinud olevat. Kohus leiab, et kuna leping AS-ga Eesti Energia oli kostjal, oli temal ka kohustus

arved tasuda. Nimetatud asjaolu ei vabasta aga omakorda hagejat kohustusest hüvitada tema poolt tarbitud elektri kulud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli kostjaga kokkulepe saada teenus n.ö tasuta ning kohus leiab, et tunnistja Mxxxx Rxxx ütlused ei tõenda, et kostjale tarbitud elektri eest tasutud on. Tunnistaja selgitas, et andis elektri raha oma emale, Ixxx Rxxxxxx, mitte kostjale. Asjaolu, et Inga Roos eitas raha saamist tütrelt, ei muuda tõsiasja, et kinnistu omanikule, kostjale, ahgeja ega Mxxxx Rxxxxelektri eest raha ei andnud. Hageja ei täitnud kohustust seega õigele isikule (VÕS § 76 lg 3). Hageja ja tema perekond tarbisid elektrit ilma selle eest tasumata ja on seega alusetult säästnud rahalisi vahendeid. Kohus leiab, et hageja on kohustatud kostjale nimetatud summa hüvitama. - Kostja väitel on hageja ja tema pereliikmed ülekütmise tulemusel rikkunud tema pliidi. Asjaolu, et pliit vajab remonti, tõendab meister-korstnapühkija Ixxx Fxxxxxx teatis (t lk 38). Teatise kohaselt on pooleks pliidi raud, pliidi sise- ja välisvooder on mõranenud ja pude. Teatise andud isik avaldab arvamust, et tegemist on ülekütmisega. Hageja ei ole nimetatud seisukohale ka vastu vaielnud. Tunnistaja Mxxxx Rxxx ei kirjeldanud pliidi olukorda: ta väitis, et ei teagi, mis seisukorras pliit oli. Tunnistaja Ixxx Rxxxx selgituse kohaselt ei olnud pliidiraual mõra vana-aasta õhtul, kuid jaanuaris, kui ta seal viibis 1-2 päeva, oli mõra. Tunnistaja kohaloleku ajal kukkus üks kivis pliidi sees küttekoldesse. Muid kahjustusi pliidi juures tunnistaja ei kirjeldanud. Samas olid tunnistajate ütlused vastuolus selles, kas ja kui palju keegi üldse pliiti küttis: Mxxxx Rxxxx väitel tegi Ixxx Rxxx pliidil pidevalt süüa ja pani ise puid alla, Ixxx Rxxxx ütluste kohaselt pliiti kütsid Mxxxx ja Exxx ning ta olevat kinnistul olnud üldse harva. IxxxRxxxx ütluste kohaselt oli pliit ehitatud rohkem kui 3 aasta tagasi. Kohus leiab, et kostja nõue on pliidi remondiga seoses põhjendatud osaliselt. Kohus möönab, et teatises nimetatud tööd võivad olla vajalikud, kuid nende hüvitamist ei saa nõuda hagejalt. Puuduvad tõendid, et hageja või tema pereliikmed oleks põhjustanud muid kahjustusi pliidile kui mõra pliidirauas ja ühe kivi sisse kukkumine küttekoldesse. Kohus märgib, et küttekoldesse kukkunud kivi saab oma kohale tagasi paigutada ilma tervet pliiti teatises märgitud mahus remontimata/ ümber ehitamata, seda eriti veel olukorras, kus pliidiraud oli vaja eemaldada selle vahetamiseks. Kohus leiab, et muude kostja esitatud tõendis märgitud tööde tegemise vajadus ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendnatud, et nende tööde tegemise vajaduse on tinginud ahgeja või tema pereliikmete tegevus või tegevusetus, s.t et kahju on tekitanud hageja või tema pereliige. Kohus leiab siiski, et pliidiraua mõranemine ja ühe kivi vahetuse vajadus tekkisid siis kui elamus oli hageja ja tema pereliikmete otseses valduses. Nimetatud sündmused on võimalik tunnistaja ütluste alusel ajaliselt määratleda. Arvestades teatises nimetatud materjali hinda, leiab kohus, et põhjendatud on kahju summa 112€ (pliidiraud 110€+ asendatav samott-tellis koos seguga 2€) Kostja ei ole esitanud tõendeid pottsepa töö ja transpordi kulude osas- kahju lõppsumma oli kostja nõudes oletuslik. Seega ei saa kohus seda osa kahjuna kindlaks määrata. Kohus leiab, et kostja nõue seoses siseruumide remondi ja mööbli ning vaipade hüvitamisega on suures osas põhjendamatu. Kostja pole esitanud nimetatud kulude vajalikkuse kohta muid tõendeid kui Katuse Ässad OÜ hinnapakkumise ning tunnistaja Ixxx Rxxxx ütlused. Seejuures lähevad ütlused vastuollu teise tunnistaja ütlustega ning kuna muid tõendeid kahjustuste ulatuse kohta pole, ei saa kohus neid võtta usaldusväärsena. Katuse Ässad OÜ hinnapakkumine näitavb vaid seda, millised tööd on tellinud kostja mitte aga seda, et hageja on nimetatud esemeid kahjustanud. Tunnistajate ütlusd on maja seisukorra kohas täielikult vastuolus.

Ixxx Rxxxx ütluste kohaselt oli kogu majas määritud tapeedid ja köögi seina värv, tapeetide servad lahti, madrats ja vaibad määritud; tunnistaja Mxxxx Rxxxxxütluste kohaselt ei sodinud tema lapsed seinu, ta koristas pidevalt, pesi köögi seinad ära, käsitas maja nagu oma kodu. Mxxxx Rxxxx ütluste kohaselt ei olnud ei tapeedid ega kapp ning madrats uued ja neil oli kulumise märke. Tunnistaja Ixxx Rxxxx ütluste kohaselt oli remont värske, kuigi selle aja jooksul, kui tema kostjat tundis - 3 aastat- ei olnud seal remonti tehtud. Nimetatud ütlustest järeldab kohus, et viimastel aastatel ei olnud majas tapeete vahetatud ega seinu värvitud ning ilmselgelt oli olnud remont enam esimeses värskuses. Ekspert on 2014.a detsembri arvamuses (t lk 50-63) hinnanud elamu siseruumide seisukorra heaks. Tunnistajate ütlused lahknesid ka kapi osas: IxxxxRxxxx ütluste kohaselt oli kapp noortele üle andmisel terve, kuigi mõlemad tunnistajad selgitasid, et kostja seal midagi liimis. Seega ei olnud ka kapp uus ja oli kasutatud. Miks kapp oli aga muutunud kasutuskõlmatuks, kostja ei selgitanud. Kohus leiab, et tunnistaja Ixxx Rxxxx väited tunduvad kohtule suures osas eluliselt ebausutavad: mõlemad tunnistajad kinnitasid, et olid kinnistul koos lastega, tihti oli kohal ka kostja ise. Kui lapased rikkusid tapeete, määrisid vaipu ja madratsit, on küsimus, miks xxxx Rxxx, kes väidetavat vaatas ka lastelaste järele, või kostja ei sekkunud ja lapsi korrale ei kutsunud. Tunnistaja ei avaldndu ka, et ta oleks tütrele teindu amaj heakorra osas märkusi või etteheiteid juba varem, kuigi ta käsi kinnistuil regulaarselt (Ixxx Rxxxx enda ütluste kohaselt vähemalt kord kuus, Mxxxx Rxxxx ütluste kohaselt veelgi tihedamini). Kohus leiab, et väidetavad kahjustused ei saanud tekkida mõne päevaga vahetult enne valduse ülevõtmist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 232 lg 1 hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Käesolevalt ei pea kohus kostja väiteid tõendatuks. Kohus rõhutab, et kostja ei esitanud ütlegi täeindavat tõendit, mis tunnistaja ütlusi toetaks ja millest oleks nähtunud katkised või soditud tapeedid, soditud sein, määritud vaibad või madrats või katkine kapp. Kohus märgib, et kostja isegi ei püüdnud selle kohta tõendeid (nt fotosid) esitada. Hageja esitas kohtule fotod (t lk 77-78, 113), mis on tehtud 15.08.2015.a, so siis kui hageja käis pere asjade järel. Fotodelt ei nähtu määrdunud vaibad või rebenenud ja määrdunud tapeedid. Madratsi seisukorda ei saa foto alusel hinnata, sest voodil on kate. Kohus märgib, et sarnaselt paistab ruumide seisukord ka 2014.a teostatud eksperdi arvamuse lisaks olevatelt fotodelt (t lk 67-68). Ülejäänud hageja esitatud fotod jätab kohus sisuliselt hindamata, sest vaidlust puude üle pooltel enam pole (t lk 111-112 ning kostja pole esitanud ka nõudeid õueala kahjustamise kulude osas ( t lk 78, 110, 112). Lisaks märgib kohus, et nõude kohaselt soovib kostja saada uusi vaipu, uut madratsit ja kappi, kuigi nimetatud esemed ei olnud hagejale üle andmise ajal uued- tunnistaja xxxx Rxxxx ütluste kohaselt olid kõik esemed (v.a mõni vaip) vanemad kui 3 aastat. Juba nimetatud asjaolu tõttu ei saaks kohus juhul, kui hageja oleks kahju ka tekitanud, hüvitada kostjale uute esemete soetamise kulusid. Kostja soovib ka söögitoa laminaatparketi vahetust. Tõendeid, et nimetatud parkett oleks rikutud hageja tegevuse tulemusel, kostja ei esitanud. Tunnistaja IxxxxRxxxxxväitel aeti seal ümber veeämber, Mxxxx Rxxxx väitel võis vedelikukahjusted olla kostja enda koertest. Mxxxx Rxxxx ütluste kohaselt oli parkett samas seisukorras kui detsembris 2014.a. Kohus leiab, et kostja nõue nimetatud osas on põhjendamatu. Kostja leiab, et köögi aken on rikutud hageja tegevuse tõttu: aknal on aine, mida pole võimalik sealt eemaldata. Kohus leiab, et nimetatud nõudes on kostja pretensioon tõendatud. Hagaje ise selgitas, et laskis akna vahele Makrofleksi. Nimetatut kinnitas ka tunnistaja Ixxx Rxxx, kelle ütluste kohaselt puudus vajadus akent tihendada. Mxxxx Rxxxxväitis end sellest mitte teadvat.

Kohus leiab, et hinnapakkumises märgitud akna hind ja paigaldustasu on mõistlikud. Akna paigalduse tasu ei ole esitatud hageja esitatud võrdlevates hinnakirjades (t lk 104-109). Kohus leiab sisetundele ja kogemusel tuginedes, et Katuse Ässad AS pakkumises märgitud hind on siiski asjakohne. Hinnaks koos paigaldusega on 230€, millele lisandub käibemaks, kokku seega 276€. Kohus märgib ka, et kostja heitis hagejale ette ka muid kahjustusi, kudi rahalist nõuet nimetatud asjaolude osas ei esitanud. Kohus jätab seeõttu hindamata nii poolte väited WC paigaldamise kohta kui ka linnumajade jaoks seintesse aukude puurimise kohta. Seoses siseruumidesse konksude panemisega märgib kohus siiski, et nõustub, et selliseid tegevusteks oleks hageja pidanud küsima kostja luba. Samas ei ola mõne kruvi puurimine põhjuskes vahetada ära terve toa tapeet- selline nõue ei ole tekitatud rikkumisega proportsioonis. Tunnistjad ei avaldnud kohtule, et kostja oleks teinud perioodil, kui maja oli hageja pere valduses, selle kohta ühtegi märkust. Kohus märgib ka, et olukorras, kuidas valduse üle võtmine toimus, ei andanud kostja ise hagejale võimalust tekitatud rikkumisi kõrvaldada- lukud vahetati 25.07.2015.a ilma hagejale ette teatamata ning teda ei lastud majja enne kui 15.08.2015.a. Ka siis ei nõudnud kostja hagejalt, et viimane eemaldaks kruvid ja konksud ning taastaks eelneva olukorra. Tunnistaja Ixxx Rxxx selgitas, et pärast valduse taastamist koristati maja ja see vajas tuulutamist. Kostja pole nimetatud tegevuste kulusid võimaliku kahjuna nõudnud. Kokku on kostja tasaarvestuse nõue põhjendatud seega 466.66€ suuruses summas. Nimetatud summas saab kohus teha nõude tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusel on kostja kohustatud hagejale tagastama alusetult saadu 17 133.34€. Hageja on palunud kostjalt välja mõista intressi raha kasutamise eest. VÕS § 1035 lg 3 p-le 2 on kostjal kohustus maksta saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt 52-s peatükis sätestatule. Käesolevalt teadis kostja juba kokkuleppe sõlmimisel, et lihtkirjalik kinnistu järelmaksu kokkulepe ei ole kehtiv- pooled ei vaidle, et nad korduvalt suhtlesid notarisse mineku teemal, kuid ei saanud kokkuleppele, mis leping sõlmitakse (kumbki pool soovis erinevat lepingut). Seega oli kostja iga osamakse saamise ajal teadlik, et tegemist on tühise kokkuleppe alusel saadud maksetega ja seega on tal kohustus tasuda saadud summadelt intressi. Kostja ise selgitas, et on saadud summad ära kasutanud- seega kasutas ta teadlikult võõrast raha nagu omale kuuluvat. Intress on tasu võõra raha kasutamise eest. Ei ole põhjendatud, et kostja peaks saama kasutada hageja raha tasuta. Kohus leiab, et hagis esitatud intressi arvestus kuni 25.07.2015.a on asjakohane ja õige: kokku summas 2.50€. Kuna kohus eelpool leidis, et hageja ei andnud kostjale mõistlikku kohustuse täitmise tähtaega, tuleb aja osas intressi summat korrigeerida. Täitmiseks antav mõistliku aja, 10 päeva, eest lisandub täiendavalt intress 0.24 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista intress kokku 2.75€. Hageja esitas nõude tasumisega viivitamise eest viivise välja mõistmiseks seadusjärgses määras. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Viivist saab nõuda sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmisega viivitamisel. Kohustus muutus sissenõutavaks 10 päeva pärast täitmise nõude esitamist (mõistlik täitmise aeg). Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 05.08.2015.a. Kostja ei ole kohustust täitnud ja on täitmisega viivituses kohutuotsuse tegemise aja seisuga kokku 274 päeva. Viivise arvestamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et kohus osaliselt tasaarvestas hageja nõude ning seega saab viivist arvestada summalt, mida kostja on kohustatud hagejale tagastama: 17 133.34€. Viivise päevamääraks on seega 3.77€ ja viiviseks kogu perioodi eest koku on 1032.98€. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Kohus leiab, et ka nimetatud osas tuleb hagi rahuldada. Kostja esitas taotluse TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra ja täitmise tähtaja kindlaks määramiseks: kostja palus ajatada väljamõistetava summa tasumine vähemalt 12-kuulise perioodi peale alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osamaksetes igas kuus. Kostja viitas seejuures oma väikesele sissetulekule ja vabade rahaliste vahendite puudumisele. Kostja esitas tõendina tööandaja Päästeameti tõendi (t lk 119), millest nähtub, et kostja põhipalk on 906.56€ kuus. Hageja vaidles taotlusele vastu. Kohtu andmetel kuulub kostjale kaks kinnistut: vaidlusega seotud xxxx kinnistu ja 3,15 ha suurune kinnistu xxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (maatulundusmaa). Käesolevalt on mõlemad kinnistud arestitud käeolevas menetluses. Seega ei ole kostja varatu. Kohus märgib, et kohustust ei peagi täitma oma igakuise jooksva sissetuleku arvelt. Liiati peab kohus kostja taotletud viisil kohustuse täitmist tegelikult ebatõenäoliseks: otsuse tegemise seisuga on vaja tasuda kokku 18 169.07€, mis teeb kostja pakutud 12 kuulise perioodi ajal 1514.01€ kuus. Arvestades kostja igakuist sissetulekut, ei ole ta võimeline sellist igakuist summat tasuma. Kohustuse täitmiseks vajab ta kindlasti muid vahendeid ja eeldatavalt on kohustuse täitmiseks vajalik kas pangalaenu võtmine või ühe kinnistu müümine. Seejuures tuleb silmas pidada seda, et kogu vaidluse algpunktiks on asjaolu, et kostja soovis müüaxxxxx kinnistu. Kohtu hinnangul on kostjal olnud menetluse kestel piisavalt aega, et leida kinnistule ostja ja saada kohustuse täitmiseks vajalikud rahalised vahendid. Kostja ei selgitanud kohtuistungil veenvalt, miks ta ei ole seni kinnistut müünud. Kohus leiab, et hageja ei pea ootama kohustuse täitmist pika aja jooksul vaid seetõtu, et kostja ei saa kinnistu müümisel seda hinda, mida ta tahaks. Samuti oli kostjal võimalik võtta laenu kinnistute tagatisel. Kohu leiab, et kostja taotlus kohustuse täitmise määramiseks 12 kuu peale kahjustab hageja õigust saada raha tagasi korraga ja võimalikult koheselt. Kohus leiab, et seda ei tingi ka poolte vahelised varasemad suhted (eelkõige kostja väidetav uskumus, et kostja onngi lõplik kinnistu ostja). Kostjal on kohustuse täitmiseks olemas vajalik vara, mille arvel või abil kohtuotsus täita. Eeltoodu tõttu jätab kohus kostja taotluse rahuldamata. Kohtuotsus tuleb täita tavapärases korras. Kohus kohaldas 14.08.2015.a määrusega hagi tagamise abinõu ja arestis kostjale kuuluvad xxxx ja xxxx kinnistu. Kinnistusraamtusse on kantud mõlema kinnistu osas keelumärge. Käesolevalt puudub alus hagi tagamise abinõude tühistamiseks ja need jäävad keelumärked kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohus selgitab, et kinnistule ostja leidmisel on kostjal võimalik kohtule esitada taotlus aresti tühistamiseks, kuid sellisel juhul peab kostja ka põhistama, kuidas ta tagab, et pärast

keelumärke kustutamist kinnistu müügist saadavaid vahendid kasutatakse kohtotsuse täitmiseks (nt kasutades notari tagatiste kontot). Vastava taotluse võivad hageja ja kostja esitada kohtule ka koos. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui arvestada rahuldatud põhivõlga ning hagi esitamise aja seisuga arvetatud viivise ja intressi võrreldes hagiavalduses esitatud nõuetega, rahuldab hagi 97,3% ulatuses. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et kostja vaidles algselt vastu ka ilmselgele nõudele, milles osas ta ei esitanud isegi tasaarvestuse taotlust, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Nimetatud kulud on asja läbivaatamise kulud vastavalt TsMS § 143 p Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt ja eurot hagi tagamise avalduselt kokku 750€ ning tagatise 200€. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal lisaks riigilõivule ja tagatisele seoses menetlusega kulusid kokku 4343.73€. Nimetatud kulud on hageja esindamisega seotud kulud. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 3511.10€: s.h esindaja tasu 3478.80€ ja autokütuse kulu 32.30€. Kostja on esitanud hageja esindaja kuludele osaliselt vastu: kostja märkis, et hageja tasutud tagatis 200€ tagastatakse tagatise andmise põhjuse äralangemisel selle tasuajale. Seega ei saa seda välja mõista vastaspoolelt. Samuti on hageja esindaja lugenud tasutava aja hulka 23.02. ja 14.04.2016.a istungile sõitmise aja, kokku 2 tundi 40 minutit. Lähtudes Riigikohtu lahendis 3-2-1-65-13 järeldustele ja TsMS § 144 lg 2 ei saa esindaja sõiduaega kulgeda hageja menetluskuluks. Kostja leidis ka, et kuna advokaat Urmas Kõrgesaar ei ole osalendu ühelgi istungil ega allkirjastatud ühtegi menetlusdokumenti, ei saa advokaat Kõrgesaart pidada hageja esindajaks ja taotluses tema ajakulu 6 tundi ja 35 minutit ei saa käsitleda hageja menetluskuluna. Kostja märkis ka, et tsiviilasi ei ole nii keeruline, et oleks tinginud kahe vandeadvokaadi osalemise. Põhjendamatud on ka krediidiinfo ja kinnistusraamatu väljavõtte tellimise kulud. Hageja ise on tasunud riigilõivu hagiavalduselt 700€ ja hagi tagamise avalduselt 50€ (t lk 25). Kohus tegi kindlaks, et hageja esindaja on 12.08.2015.a tasunud juurde täiendava riigilõivu hagiavalduselt 50€ (tasumine kajastub arvel 20151221). Hagilt, mille hind on üle 17500 eurot, kuulus tasumisele riigilõiv 750€. Seega on riigilõiv tasutud õigesti. Kohus leiab, et riigilõiv 800€ on põhjendatud menetluskulu vastavalt TsMS § 147 lg 1. Hageja taotluse ka hagi tagamisel tasutud tagatise 200€ välja mõistmiseks kostjalt. Hageja on tasunud tagatise Tartu Maakohtu 14.08.2015.a määruse alusel kahes osad: 21.08 ja 15.09.2015.a. Tagatis ei ole menetluskulu TsMS § 138 mõttes: tegemist ei ole TsMS § 143 asja läbivaatamiskuluga ega TsMS § 144 lg kohtuvälise kuluga. Seega ei saa seda kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 383 lg 1 on hagi tagamisel tasutava tagatise eesmärgiks vastaspoolel tagamisel tekkida võiva kahju hüvitamine. TsMS § 391 lg 2 sätestab, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Seega jääb tagatis seniks kohtu arvele, kuni selgub, kas

vastaspool esitab hagi või mitte ning juhul, kui ei esita on hagejal õigus tagatis tagasi saada. Tagatise tagastamise õigus on sätestatud ka TsMS § 195 lg 1. Pooled on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkuts ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja esitatud taotluse kohaselt on ta teinud tööd asja ettevalmistamisel ja menetluse osalemisel kokku: 24 tundi 55 minutut ja lisaks 14.04.2016.a istungiga 4 tundi 40 minutit. Hageja esindaja tunnitasuks on 125€+käibemaks ning sõidule kulunud aja (2 tundi 40 min) eest 50€+ käibemaks. Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-65-13 lahendid p 17 avaldanud seisukoha, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda menetlusosaliselt välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Riigikohus märkis, et hüvitatavaks menetluskuluks võib lisaks õigusabikuludele olla ka otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Sellest tulenevalt ei loe kohus põhjendatuks hageja esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu 2 tunnid ja 40 minuti ulatuses. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust, mahtu ja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu on põhjendatud vandeadvokaat Häli Jürimäe poolt arvete spetsifikatsioonides kirjeldatud tegevused täies ulatuses. Advokaat Jürimäe on koostanud ja allkirjastanud kõik kohtule esitatud menetlusdokumendi ja osales kohtuistungil. Kohus leiab aga, et teise advokaadi, vandeadvokaat Urmas Kõrgesaare osalemine menetluses on põhjendatud vaid osaliselt: menetluse algfaasis arve 20151113 spetsifikatsioonis kirjeldatud tegevuste osas kokku 3 tundi ja 56 minutit. Kirjeldatud tegevused ja kuupäevad viitavad sellele, et esindatavaga on algselt tegelenud adv Kõrgesaar ja hiljem on juhtumi üle võtnud adv Jürimäe. Tegemist on suvise ajaga ja seega ei pruukinud esindajad olla korraga tööl. Pärast hagi koostamist ja kohtule esitamist ei näe kohus aga põhjust, miks menetlusega pidi tegelema kaks vandeadvokaati. Tegemist on keskmise keerukusega nõudega, esindaja on vandeadvokaat, mistõttu puudus tal ka vajadus kogenuma kolleegiga konsulteerida ning adv Kõrgesaare reaalne osalemine menetluses ei nähtu üheltki kohtule esitatud menetlusdokumendist ega tegevuselt (kohus leiab, et esindaja nime märkimine menetlusdokumendi päisesse, ei tee teda automaatselt aktiivselt osalevaks esindajaks). Seega leiab kohus, et adv Kõrgesaare ajakulu 2 tunni ja 39 min osas ei ole põhjendatud. Põhjendatud on esindaja tasu 24 tundi 16 minutit (21t 06m+3t 10m) eest. Kohus leiab, et kuigi hageja esindaja tunnitasu määr ületab veidi Riigikohtu poolt juhistena antud määrasid (vastavalt tsiviilasjadele 3-2-1-92-13 ja 3-21-1115-13 on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta)), loeb kohus tasumäära siiski kohaseks. Kostja esindaja on esitanud taotluse kokku 18 tunni 10 minuti osas ja 14.04.2016.a istungiga seoses täiendavalt 4 tunni 20 minuti osas, kokku 22 tundi 30 minutit. Kohus leiab, et esitatud ajamaht on vastavuses asja keerukuse ja esindaja poolt tehtud töö mahuga ning seetõttu põhjendatud. Kostja on tunnitasuna nõudnud 130€+ käibemaks. Esindajate tasumäärad on samas suurusjärgus ja kohus loeb ka kostja esindaja tasumäära kohaseks.