Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-05-19161

kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kostja VM sõlmis õppelaenu saamiseks AS`ga õppelaenulepingu . Lepingut täiendati lisaga. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 30 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle 3 osas: 15 000 krooni, 10 000 krooni, 5000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt HaS § 361 lg 5 kostjad SK ja AF nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingute alusel. Laenusaaja eksmatrikuleeriti . Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist 31 270,45 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on nimetatud kohustuse panga ees täitnud tekib tal HaS § 362 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. H –ja T teavitas kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt . Laenusaaja oma kohustust täitnud ei ole. H –ja T pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajate tähelepanu juhiti asjaolule, et kohustuse mittetäitmisel pöördub EV hagiavaldusega kohtusse. Hagejale on tekitatud kahjuks 35 709 krooni, mis sisaldab põhivõlga ja intressi. Tulenevalt HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi kogunenud põhivõlg 31 270,45 krooni, sellest ühe päeva intress on 4,30 krooni, viivitatud 1032 päeva intress on 4438,55 krooni. Seisuga on hageja nõude suuruseks 35 709 krooni, millest põhivõlg moodustab 31 270,45 krooni ja intress 4438,55 krooni. Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt võlgnevus summas 35 709 krooni, välja mõista kostjatelt solidaarselt kohtukuluna riigilõiv summas 2800 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse, kohtutäituri tasu hagimaterjalide edastamisel 590 krooni ja välja mõista kostjatelt solidaarselt 1200 krooni õigusabikulud.

KOSTJA VASTUVÄITED

esitas kostja AF kohtule vastuse hagiavaldusele, milles teatab, et ei tunnista hagi. Kostja leiab, et põhivõlgnik VM on kohustatud võlgnevuse ja kohtukulud hagejale tasuma. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, kohus loeb kostjale AF`ile kohtukutse kätteantuks TsMS § 322 lg 1 alusel kui tema eluruumis elavale isikule, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja SK kohtuistungile ei ilmunud, kohus loeb kostjale kohtukutse ja hagimaterjalid kätteantuks kohtutäituri kaasabil TsMS § 326 lg 1 alusel kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kostjaid AF`it ja SK`i on hoiatatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgede eest. Kostjale VM`le loeb kohus kohtukutse kätteantuks isiklikult allkirja vastu, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. kohtuistungil võttis kostja VM hageja nõude õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Lk 2 (4)

2-05-19161

Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 231 lg 4 eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja SK ei ole hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud ning ei ilmunud kohtuistungile. Kuivõrd kostja SK hagile vastuväiteid ei ole esitanud, seega on kostja omaks võtnud hagi faktilised asjaolud. Kohus leiab, et VMi suhtes kuulub hagi rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohtuistungil võttis põhivõlgnik kostja VM hageja nõude õigeks. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja VM võttis õppelaenu, nimetatu on tõendatud ka kohtule esitatud õppelaenu lepinguga. Kohtule esitatud käenduslepingust nähtub, et kostja AF on sõlminud käenduslepingu põhivõlgniku VM õppelaenu käendamiseks. Käenduslepingu p 5.1. järgi kohustub käendaja tagama põhivõlgnike kohustuste täitmise. VM on kõrgkoolist eksmatrikuleeritud, mida tõendab väljavõte EHF. Seega tekkis põhivõlgnikul HaS § 36 4 kohustus õppelaen tagastada. Põhivõlgnik oma kohustust ei täitnud ning vastavalt HaS § 36 2 lg 1 täitis hageja põhivõlgniku kohustuse panga ees, mida tõendab kohtule esitatud maksekorraldus. Kohtule esitatud haridus ja teadusministeeriumi kirjadest nähtub, et hageja on kostjaid nimetatud asjaolust teavitanud ning esitanud kostjatele nõude võlgnevus tasuda, andes selleks ka tähtaja. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid hageja nõude täitnud. Kostja vastuväited selle kohta, et võlgnevuse peaks tasuma vaid põhivõlgnik, ei ole seadusega kooskõlas. TsK § 207 lg 1 sätestab, et kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kohtule esitatud õppelaenulepingust käenduslepingutest nähtub, et poolte vahel on lepingud sõlmitud, mida kinnitavad kostjate allkirjad. Pooled on lepingud sõlminud, järelikult on tekkinud ka kohustus lepingud nõuetekohaselt täita. Lepingu sõlmimisel on kostjad võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ja § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja võlanõue kuulub rahuldamisele kokku summas 35 709 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2800 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

Lk 3 (4)

2-05-19161

õigusabikulud solidaarselt summas 1200 krooni ja kohtutäituri tasu kostjatele hagimaterjalide edastamise eest summas 590 krooni, kokku 4590 krooni, seega 1530 krooni iga kostja kohta. TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjatelt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 256,50 krooni, igalt kostjalt 85,50 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja kostjatele hagimaterjalide kättetoimetamise kulus.

Kai Härmand Kohtunik

Lk 4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.