lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-3226/4

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 21.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-3226/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1825
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 1, 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 1053 lg 2Vastutus laste ja hoolduse alla antud isikute tekitatud kahju eestVÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korralPKS § 116 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-3226

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 21. aprill 2017, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-17-3226

Tsiviilasi

Remo Rebase hagi Maris Müürsepa vastu 400 euro nõudes

Tsiviilasja hind

400 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende hageja Remo Rebane (ik XXX; elukoht XXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov, e-post [email protected]; kostja Maris Müürsep (ik XXX; elukoht XXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Remo Rebase hagi Maris Müürsepa vastu osaliselt.
2.Välja mõista Maris Müürsepalt Remo Rebase kasuks 250 eurot.
3.Jätta rahuldamata Remo Rebase hagi Maris Müürsepa vastu 150 euro nõudes.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
PKS § 124 lg 1
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1052 lg 1Vastutuse piirangud
VÕS § 140 lg 1Kahju hüvitamise piiramine
5.Jätta poolte menetluskulud 63% ulatuses Maris Müürsepa ja 37% ulatuses Remo Rebase kanda.
6.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-3226 Remo Rebase menetluskulude rahaliseks suuruseks 232 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 132 eurot lepingulise esindaja kulud.
7.Välja mõista Maris Müürsepalt Remo Rebase kasuks menetluskulud 146,16 eurot. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused

1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - hagejale kuulub sõiduauto Toyota Hilux (reg nr XXXXXX); - 2015. aasta sügisel lõi H.M. sisse hagejale kuuluva sõiduauto juhipoolse ukse Võru linnas aadressil XXX maja ees, olles teo toimepanemise ajal 16-aastane; - teo toimepanemise kohta on 17.11.2015 koostatud H.M.le väärteoprotokoll (tl 5); - väärteoprotokollis on toimepandu kvalifitseeritud karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi (vähemohtlik varavastane süütegu); - hagejale tekkis kostja teo tagajärjel kahju; - H.M. on tegu tunnistanud, tutvunud väärteotoimiku materjalide ja kahjunõudega; - kostja on H.M. ema; - kostja ega H.M. poolt ei ole hagejale kahju vabatahtlikult hüvitatud (tl 7-8, 9).
4.Hageja on esitanud kostja vastu deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõude, paludes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1053 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 400 eurot alaealise H.M. poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuigi VÕS § 1052 lg 1 järgi vastutab 14-18-aastane isik reeglina enda tekitatud kahju eest ise, sätestab VÕS § 1053 lg 2 lisaks 14-18-aastase isiku vastutusele tema vanemate või eestkostja vastutuse, sõltumata nende süüst, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Seega vanema vastutuse eelduseks on lisaks lapse õigusvastasele teole lapse vanema poolt oma kohustuste rikkumine.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 esimene lause sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 116 lg 2 teine lause sätestab, et vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku ja lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Muu hulgas on vanematel ka lapse kasvatamise ja tema tegevuse üle järelevalvamise kohustus (PKS § 124 lg 1). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis vabastaks teda VÕS § 1053 lg 2 järgi kahju hüvitamise kohustusest. Kuigi kostja on vastuses hagile (tl 21) märkinud, et on teinud kõik selleks, et alaealine väärtegu korda ei saadaks, laseb kahju põhjustamise fakt eeldada, et kostja ei ole piisaval määral õpetanud H.M.le õiguskuulekat käitumist ja on H.M. tegevuse suhtes teostatud ebapiisavat järelevalvet.
6.Kuna H.M. on hagejale õigusvastaselt tekitanud kahju, tema süü on tuvastatud väärteoasjas, kostja on vanemana rikkunud oma lapse järelevalvekohustust, vastutusest vabastavaid asjaolusid kostja suhtes ei esine, vastutab kostja H.M. poolt tekitatud kahju eest. Kohus märgib, et VÕS § 1053 lg-st 2 tulenev vastutus ei lõpe kahju põhjustanud lapse täisealiseks saamisega. 2(4)
7.Hagiavaldusest nähtuvalt koosneb kahju kindlustuse omavastutuse osast 200 eurot (tl 6), kahjujuhtumi tõttu tehtud lisakulutustest kütusele seoses Tartus käimisega 22.09.2015, 19.10.2015 ja 22.10.2015 summas 50 eurot ning saamata jäänud töötasust 150 eurot (3 päeva × 50 eurot) (tl 26), kokku 400 eurot. VÕS § 127 lg-s 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist. Seejuures tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. Kohus märgib, et deliktiõiguse alusel saab üldjuhul nõuda nn negatiivse ehk usalduskahju hüvitamist, mis on suunatud õigusrikkumise negatiivsete tagajärgede kõrvaldamisele (restitutsioonile). Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (nagu ka antud juhul), on üldiselt seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt piiritletud VÕS 7. peatüki sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (VÕS §-d 129-132). Kui omandiõiguse rikkumine seisneb asja kahjustamises, reguleerib varalise kahju hüvitamise ulatust VÕS § 132. Nimetatud paragrahvi 3. lõike esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kuivõrd deliktiõiguse eesmärk seoses omandi kaitsega on kaitsta isiku omandis olevate esemete koosseisu säilimist, kuulub omandi rikkumise korral VÕS § 132 lg 3 kohaselt eelkõige hüvitamisele rahasumma, mis on vajalik kahjustatud omandiõiguse objekti senise seisukorra taastamiseks (parandamiskulud), seega antud juhul 200 eurot, mis on kindlustuse omavastutuse osa, mida kindlustusandja hagejale ei hüvita. Asja kahjustamise korral saab lisaks asja kordategemise kulutustele nõuda VÕS § 132 lg 3 järgi ka kulutusi, mis seonduvad asja parandamisega, seega antud juhul kahjujuhtumi tõttu tehtud lisakulutused kütusele seoses Tartus käimisega 22.09.2015, 19.10.2015 ja 22.10.2015 summas 50 eurot. Kuna deliktiõigusliku omandi kaitse eesmärk ei ole kannatanu kaitsmine omandi rikkumisega kaasneva puhtmajandusliku kahju eest, ei kuulu omandi rikkumise korral VÕS § 127 lg 2 ja § 132 lg 3 kohaselt hüvitamisele omandi rikkumise tagajärjel omaniku poolt saamata jäänud tulu, antud juhul saamata jäänud töötasu 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue seoses H.M. poolt sõiduauto kahjustamisega põhjendatud kostja vastu rahuldada osaliselt, so summas 250 eurot (200 + 50). Hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata 150 euro nõudes. Hageja ei ole sõiduauto kahjustamise tõttu VÕS § 132 lg 3 alusel esitanud asja väärtuse vähenemise nõuet ega § 132 lg 4 alusel asja asenduskasutuse kulude hüvitamise, samuti saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamise nõuet.
8.Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist, on mh asjakohased VÕS §-d 139 ja 140, mida kohaldatakse ka deliktiõiguslike kahju hüvitamise nõuete lahendamisel ja mida kohtul tuleb kohaldada ilma kohustatud isiku taotluseta – hüvitise vähendamiseks piisab sellest, et vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. Kostja on märkinud vastuses hagile, et käib hetkel XXX-s ja jätkab sügisel õpinguid, mistõttu ei oma ta igakuiseid sissetulekuid peale lasterahade. Seega on kostja esile toonud VÕS §-s 140 sätestatud asjaolud. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Arvestades VÕS § 140 lg-s 1 sätestatud asjaolusid ja väljamõistetava kahjuhüvitise suurust 250 eurot võrrelduna kostja poolt hüvitise vähendamiseks esile toodud asjaoludega (eelkõige 3(4)

kostja hetkeline majanduslik olukord), ei ole kohtu arvates kahjuhüvitise väljamõistmine terves ulatuses kohustatud isiku suhtes mõistlikult vastuvõtmatu või äärmiselt ebaõiglane, mistõttu ei kuulu väljamõistetav kahjuhüvitis VÕS § 140 lg 1 alusel vähendamisele.

9.Lõppkokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 250 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja hagi kostja vastu 150 euro nõudes.
10.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~63% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 63% ulatuses kostja ja 37% ulatuses hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
13.1.Hageja poolt tasutud riigilõiv 100 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 100 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
13.2.Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja õigusabikulud 132 eurot koos käibemaksuga (1 tund × 132 eurot), kuivõrd hageja füüsilise isikuna ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Õigusabiteenus on seisnenud hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (vanema deliktiõiguslik vastutus 14-18 aasta vanuse lapse õigusvastaselt tekitatud kahju eest), hageja nõude olemust (kahju hüvitamise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja -mahukas) ning hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses 132 eurot 1 tunni eest on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 132 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
13.3.Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 232 eurot (100 + 132). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 146,16 eurot (63% 232 eurost). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja