2-05-6338/4 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

29.juunil 2005. a. esitas OÜ A.F Tallinna Linnakohtule hagi A.K’i vastu põhivõla 2775, 39 krooni ja viivise 2775, 39 krooni, kokku 5550, 78 krooni saamiseks. AS-i T. E ja kostja vahel sõlmiti 1. detsembril 1997. a. x leping nr. xxxxxx. AS T.E kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Vastavalt lepingu üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest ning maksetega viivitamise eest tasuma viivist 0, 15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Üldtingimuste punkt IX reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. Kostja oma kohustusi ei täitnud ja seisuga 10. aprill 1998. a. on kostja põhivõlgnevus AS-i T.E ees 2775, 39 krooni (kõneteenuste eest 2253, 92 krooni ja telefonimaksete eest 590 krooni). Viivise periood on hageja andmetel 2624 päeva (alates 10. aprillist 1998 kuni 18. juunini 2005. a.), kokku 10.923, 94 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivise nõuet põhivõla summani. AS T.E lõpetas kostjaga ühepoolselt lepingu 20. märtsil 1998. a. ja 20. aprillil 2005. a. teatas AS T.E kostjale, et nõue tema vastu on loovutatud OÜ-le A.F. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile vastanud. Esimese astme kohtu otsus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405 menetles Harju Maakohus asja lihtsustatud korras ja jättis 28. juuni 2006. a. otsusega hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS, TsÜS ja REÕS RS) § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lõike 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ja viivisearvestusest on kostja põhivõlg 2775, 39 krooni ja viivis 2775, 39 krooni. Nõuete loovutamise lepingu ärakirja punktist 1. 1 nähtub, et lepingu sõlmimisega on AS T.E loovutanud OÜ-le A.F aastatel 1999 – 2002 tekkinud rahalised nõuded füüsiliste isikute vastu. Käesoleva nõude aluseks olev x leping on kostjaga sõlmitud 1. detsembril 1997 ja lõpetatud

Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb TsMS § 657 lg. 1 p. 2 alusel tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu, hagi tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja hagetava nõude kostja vastu T.E AS-lt. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et hageja ei ole nõude omandamist tõendanud, märkimata, millist seadust ta nõude loovutamisele kohaldab. Väidetav nõude loovutamine hagejale leidis aset 20. aprillil 2005. a. (tl. 34 – 40), samal päeval teatas endine võlausaldaja AS T.E kostjale sellest, et on oma nõude tema vastu loovutanud OÜ-le A.F, märkides teates ühtlasi, et teade on ka nõude loovutamisdokument VÕS § 168 lg. 2 ja § 172 mõttes (tl. 16). VÕS, TsÜS ja REÕS RS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna nõude loovutamine leidis aset pärast 1. juulit 2002, tuleb osundatud sättest tulenevalt sellele kohaldada VÕS-i sätteid. VÕS § 164 lg. 1 lause 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks hageja tõendanud, et endine võlausaldaja on oma nõude kostja vastu temale loovutanud. Lisaks endise võlausaldaja ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingule (tl. 34 – 40) on hageja seda tõendanud T.E AS-i poolt võlgnikule välja antud teate-loovutamisdokumendiga (tl. 16). VÕS § 172 annab võlgnikule õiguse keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kuna võlgnikule oli senine võlausaldaja nõude loovutamisest hagejale teatanud ja ühtlasi oli ta andnud võlgnikule ka loovutamisdokumendi, ei ole võlgnikul alust esitatud nõude täitmisest keelduda ja hagi ei saanud jätta rahuldamata sellest tulenevalt, nagu ei oleks hageja oma nõudeõigust tõendanud. Sama tuleneb VÕS § 170 lausest 1, mille kohaselt juhul, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kolleegium leiab, et apellatsioonimenetluses on võimalik teha asjas uus otsus, rahuldades hagi. Hagi põhjendamiseks on hageja esile toonud, et kostja võlgneb 1. detsembril 1997. a. AS-iga R (õigusjärglane AS T.E) sõlmitud lepingu alusel 2775, 39 krooni kuni 10. aprillini 1998. a. osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest ja sama suure summa viivisena. Maakohus oli õigustatud lahendama vaidlust lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lõikele 1, mille kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20.000 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud vaatamata sellele, et hagimaterjalid on talle