Eksar-Transoil AS hagi Bluest Grupp OÜ, Erki Tuikeni ja Ivo Tuikeni vastu võla 85606,88 euro väljamõistmiseks 80000 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. juuni 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eksar-Transoil AS-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: Eksar- Transoil AS (hageja), rk 10136829; esindaja advokaat Ivo Kütt Vastustajad: 1) Bluest Grupp OÜ (endine ärinimi OÜ BeetaGrupp, kostja I), rk 10975375; 2) Erki Tuiken (kostja II), ik XXX; 3) Ivo Tuiken (kostja III), ik XXXX Vastustajate esindaja Kalle Grünthal
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 1. juuni 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda.
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, kuna vastustajad ei esitanud kulude nimekirja.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eksar-Transoil AS (hageja) esitas 26. augustil 2016. a maakohtusse hagi, milles palus mõista välja Bluest Grupp OÜ-lt (endine ärinimi OÜ BeetaGrupp, kostja I) 85606,88 eurot ja sellest solidaarselt Erki Tuikeniga (kostja II) 30000 eurot ja solidaarselt Ivo Tuikeniga (kostja III) 50000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja vedelkütuse müügiga tegelev ettevõte. Hageja ja kostjate I ja II vahel sõlmiti 7. augustil 2013. a müügi- ja käendusleping nr 91. Muu hulgas käendas kostja I tolleaegne juhatuse liige kostja II kostja I võlasuhet kostja I ja hageja vahel. Lepingu punktis 3.3 fikseeriti ka käendaja vastutuse rahaline ülempiir summas 30000 eurot. Kostja I rikkus korduvalt ja oluliselt maksetähtaegu ning tema põhivõlgnevus hagi esitamise hetkel oli 80792,14 eurot ja viivisevõlgnevus 4814,74 eurot. Pärast juhatuse liikme vahetust 2015. a alguses sõlmiti hageja ja kostja III vahel 27. märtsil 2015. a lepingu lisa müügi- ja käenduslepingule nr 91, millega kostja III võttis kohustuse käendada kostja I võlgnevust kuni 50000 euro ulatuses. Hageja leidis, et poolte vahelisi õigussuhteid reguleerib ning hageja nõue tuleneb lepingust nr
91.See, et kostja I tankis Jüri tanklas ja väide, et seetõttu on tegemist eraldiseisva lepinguga, on ekslik. Hagejal on oma kaardikeskus ja tema kaarte kasutab ka OÜ Silvenoinen.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad olid seisukohal, et hagiavalduses ei ole võimalik jälgida hageja väidete ja tõendatud arvestuslike aluste olemasolu ega kontrollida nende õigsust. Kostjate hinnangul oli lepingu objektiks üksnes naftasaadused, mitte muud kaubad. Kostja I arusaama kohaselt tuli lepingu nr 91 alusel kaup transportida kostjale I Paidesse kostja I mahutitesse ja kauba vastuvõtmisel allkirjastas kostja I endine juhatuse liige kostja II arve-saatelehe. Pooled leppisid hagejaga suuliselt kokku, et kostjale I väljastatakse kütus eelmärgitud tanklast. Kostjad leidsid, et kuna hageja pole tõendanud kauba üle andmist, siis pole neil ka kohustust tasuda.
Kostjad märkisid, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nii kütus kui ka muu kaup, on saadud OÜ-st Silvenoinen. Kostjad teatasid, et on arusaamatu, millistel alustel nõuab hageja tasumist tehingu eest, mis olid tehtud OÜ-ga Silvenoinen. Seega on kostja I saanud kaupa kliendikaardi lepingu alusel, mis oli sõlmitud OÜ-ga Silvenoinen.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata hagi kostjate II ja III vastu. Maakohus mõistis kostjalt I välja hageja kasuks 85606,88 eurot (põhivõlgnevuse 80792,04 eurot ja viivise 4814,75 eurot). Maakohus tühistas hagi tagamisena kostjale II kuuluvale kinnisasjale seotud kohtuliku hüpoteegi. Menetluskulud jättis maakohus kostja I kanda ja mõistis kostjalt I välja hageja kasuks menetluskulud 1300 eurot. Maakohus tagastas hagejale tasutud tagatise 1500 eurot. Maakohus märkis, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostjate I ning kostja II vahel on 07.08.2013 sõlmitud müügi ja- käendusleping nr 91 ja selle 27.03.2015.a hageja ja kostja III vahel sõlmitud lisa ning kostja I tankis kütust ja ostis kaupa alates jaanuar 2014 OÜ-le Silvenoinen kuuluvast tanklast Jüris. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kostja I ja OÜ Silvenoineni vahel on sõlmitud 02.01.2014 kliendikaardi leping (edaspidi kaardileping, tl 111+lisa). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on müügi ja- käenduslepingust nr 91 ja selle lisast tulenev võlanõue kostjate vastu või on poolte vahel tegemist eraldiseisva õigussuhtega ning kohustused võivad kostjatel olla hoopis OÜ Silvenoinen suhtes. Hageja on oma nõude alusena esitanud arved perioodist oktoober 2014- aprill 2015 (t lk 27-38) 27.05.2015.a viivisarved (t lk 39-43). Kostjad ei ole arveid vaidlustanud, kuid on leidnud, et need on kostjale I väljastatud aluseta. Samuti ei ole kostjad vaidlustanud hageja väidet, et eelnimetatud arved olid tasutud osaliselt (31.10 ja 1.11.2014 arved) ja tasumata on täielikult 17.11, 30.11, 15.12, 30.12.2014, 27.01, 31.01, 28.02, 25.03, kaks arvet 31.03, 13.04 ja 15.04.2015 arved, kokku tasumata 80792,14 eurot. Maakohtu hinnangul ei saa lepingu nr 91 alusel kostjatelt võlgnevust nõuda. Hageja jäi endale kindlaks, et tema nõude aluseks on vaid eelnimetatud leping, kuid kohus leiab, et puuduvad tõendid, et kostja I oleks ostnud kütust just nimetatud lepingu alusel. Lepingu p 1.1 kohaselt müüja müüb ja ostja ostab järgmiseid naftasaadusi – kerge kütteõli, eriotstarbeline diislikütus, bensiin ja/või diislikütus. Punkt 1.2 kohaselt kooskõlastatakse naftasaaduse müügihind, kogused, tarnetähtaeg ja tarnetingimused ostjaga tellimuse vastuvõtmisel. Punkt 1.3 näeb ette, et ostja kohustub tasuma kauba eest 15 kalendripäeva jooksul alates arve-saatelehe allakirjutamise kuupäevast, kui ei ole kokku lepitud teisti. Punkt 4.1 sätestab, et kaup antakse ostjale üle ostja laos arve-saatelehe alusel, millele kirjutab alla ostja esindaja. Lepingu punkti 7.1 kohaselt ei ole kummalgi osapoolel õigust anda oma õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ilma teise osapoole eelneva kirjaliku nõusolekuta. Punkt 7.2 – kõik käesolevas lepingus tehtud muudatused ja täiendused kehtivad ainult tingimusel, et need on vormistatud kirjalikult lepingu lisana ning osapoolte volitatud esindajad on neile alla kirjutanud. Punkt 7.4 kohaselt peavad osapoolte vahelised lepinguga seotud teated olema lepinguga ettenähtud vormis, välja arvatud juhtudel, kui need on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele osapoolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja I vahelist lepingut nr 91 on muudetud. Lepingu poolte kokkuleppel muudeti lepingu tingimusi alates jaanuarist 2014, kui kostja I hakkas tankima Jüris, järgnevalt: kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta (kütust hakati väljastama Jüri tanklast, hageja ei tarninud seda enam kostjale Paidesse); arvete väljastamise viisi (arvesaatelehe asemel väljastati arved vastavalt kassaregistreeringutele); hageja andis kolmandale isikule kohustuse väljastada enda asemel kütust (lepingu kohaselt tarnis hageja kostjale ise kütust, poolte kokkuleppel hakkas kütust väljastama OÜ Silvenoinen). Puudub vaidlus, et nimetatud muudatusi pooled kirjalikult ei vormistanud. Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et tegemist on lihtsalt tarnetingimuste muutmisega, vaid leiab, et muudetud on olulisi lepingutingimusi ja seetõttu oli vajalik muudatused kirjalikult fikseerida. Pooled on lepingus selgesõnaliselt ja tingimusteta kokku leppinud, et kõik muudatused, millest tekivad õiguslikud tagajärjed, tuleb teha kirjalikult ning nad on kehtivad ainult tingimusel, et need on vormistatud kirjalikult. Maakohus jõudis seisukohale, et tarnetingimuste, eelkõige arvete väljastamise viisi, kauba väljastamise isiku ning koha muutmised ei ole informatsioonilise iseloomuga, mida oleks võimalik teha suuliselt. Tegemist on ostumüügilepingule iseloomulike oluliste tingimustega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 2 kohaselt on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. TsÜS § 78 lg 3 sätestab, et kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Maakohus on seisukohal, et tarnetingimuste muudatused on tühised ja hageja ei oleks tohtinud oma kohustust üle anda OÜ-le Silvenoinen. Kuna kostja II ja kostja III on käendanud just lepingust nr 91 (lepingu p 3.1 ja lepingu lisa p 3.1) tulenevaid kostja I kohustusi, siis ei saa hageja võlgnevust kostjatelt II ja III nõuda, kuivõrd nende käendus on aktsessoorne lepingust nr 91 tulenevate kohustustega. Maakohus leidis, et hageja ja kostja I vahel on sõlmitud eraldiseisev suuline müügileping. Maakohus märkis, et kuna lepingu nr 91 alusel kauba müüki kostjale I ei toimunud ja puuduvad ka muud kirjalikud ostu-müügilepingud, siis puudus ka kirjalik kokkulepe, kuidas kostja I peaks saama tagasisidet ostetud kauba koguste õigsuse kohta. Kostjad ise muutsid selles osas oma seisukohti menetluses, mistõttu on ebaselge ka see, kas üldse ja millised olid suulised kokkulepped nimetatud küsimuses. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt anti autojuhtidele alati kaasa müügitšekk, millele juht oli alla kirjutanud, teine, allkirjata tšekk jäi OÜ Silvenoinen raamatupidamisse. Kohus leiab, et kostjate väited, et neil ei ole kohustust tekkinud, kuna nad pole saanud müüjalt allkirjadega müügitšekke, ei ole piisavad kohustusest vabastamiseks. Käesolevalt puudus müüjal kohustus omal allkirjastatud tšekke säilitada. Kaardilepingu punktist 3.1 tulenevalt on kostjal I kohustus kohapeal kontrollida või lasta oma autojuhtidel kontrollida, kas väljastatud kviitungitel olev kütusekogus on õige. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega on tõendatud asjaolu, et nimetatud müügidokumendid andis kohustust täitma (kaupa väljastama) volitatud isik ostja esindajale alati kaasa. Ei hageja ega ka keegi teine kauba müüja saa vastutada selle eest, kui ostja esindaja neid ostjale ei edasta.
Maakohus leidis, et kauba üleandmine OÜ Silvenoinen tanklas kaardimüügi aruannetes märgitud kogustes kostja I esindajatele on tõendatud. Kostjate vastuväited ei vabasta neid saadu eest tasumisest. Pooled vaidlesid selle üle, kellele pidi kostja I saadud kauba eest tasuma Vastavalt tõendile (t lk 169) on OÜ Silvenoinen esitanud kostjale I müüdud kauba eest arved hagejale ja hageja omakorda on nimetatud arvete alusel esitanud arved kostjale I. Maakohus leidis, et vastavalt kliendikaardi lepingu tingimustele müüs OÜ Silvenoinen kostjale I kütust iseseisvalt kuni krediidipiiri 5000 eurot täitumiseni. Krediidipiiri ületamisel võttis vastutuse kostja I kohustuse täitmise eest OÜ-lt Silvenoinen üle hageja. Kostja I ei ole kordagi pöördunud selgituse saamiseks või nõuete/arvete vaidlustamiseks hageja poole. Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad selgelt, et kostjad teadsid, et vähemalt suuline lepinguline suhe on neil hagejaga, mitte OÜ-ga Silvenoinen ja seega on hagejal ka õigus nõuda kostjalt I võlgnevuse tasumist suulise lepingu alusel. Lähtudes TsMS § 162 lõikest 1 jättis maakohus menetluskulud täies ulatuses kostja I kanda ja mõistis hageja kasuks kostjalt I välja 2240 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 osas. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi terves ulatuses ja mõistja kostjalt II välja solidaarselt hageja kasuks 30 000 eurot ja kostjalt III solidaarselt 50 000 eurot. Hageja palub jätta kehtima Tartu Maakohtu 27. augusti 2015. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsus resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 osas terviklikult ning saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus asunud ekslikult seisukohale, et poolte vahel ei toimunud võlgnetava summa osas kütuse müüki 7. augustil 2013. a sõlmitud müügi- ja käenduslepingu nr 91 alusel; 2) on kostjad selgitanud ka hagiavalduse vastuse punktis 2.4, et pooled leppisid hagejaga kokku, et alates jaanuarist 2004 toimub kütuse tankimine OÜ Silvenoineni tanklas Jüris. Primaarne on poolte tegeliku tahte väljaselgitamine VÕS § 29 lg 1 kohaselt; 3) on maakohus jätnud tähelepanuta, et olemasolevast lepingust tuleneva kohustuse võib VÕS § 78 kohaselt täita ka kolmas isik ilma kohustust ennast üle võtmata; 4) on maakohus asunud olukorras, kus pidas lepingu täitmise kohana silmas ka tarnetingimuste kokkuleppimist, iseenda seisukohale vastandlikult lepingu muutmist analüüsides seisukohale, et lepingu täitmise koht ei ole tarnetingimuste muutmine; 5) oleks maakohus pidanud olukorras, kus kohtu hinnangul muudeti lepingu täitmise koha muutumisega hageja ning kostjate I ja II vahel sõlmitud müügi- ja käenduslepingu nr 91 tingimusi, andma hinnangu ka 2. jaanuari 2014. a hageja ja kostja I vahel sõlmitud kliendikaardi lepingule ja selle tähendusele lepingutingimuste muutmisel;
6) ei ole maakohus arvestanud TsÜS § 84 lõikes 2 ja TsÜS §-s 86 sätestatuga, mis mõjutavad käendajate vastutust. Lepingus võivad olla kehtivad ka üksnes kostjate kohustused, millest ühe kohustusena on kostja I ja seeläbi ka käendajatena kostjad II ja III kohustatud tarnitud kauba eest hagejale tasuma; 7) ei ole maakohus analüüsinud TsÜS § 84 lõike 2 eeldusi ja ei ole andnud hinnangut, kas selle sätte alusel laieneb teise kehtiva tehingu korral ka antud tehingule käendaja vastutus. Apellandi menetluskulud on 1650 eurot. Menetluskulud koosnevad riigilõivust (1200 eurot) ja lepingulise esindaja kulust (450 eurot).
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonile vastu. Kostjad märgivad vastuses, et võlgnevuse väljemõistmine on põhjendamatu, kuna kostja I ei ole saanud hagejalt kaupa. Puuduvad mistahes tõendid, et hageja on kauba saatelehtede järgi tarninud kostjale I kaupa. Kostjad on seisukohal, et kõik kauba saatelehed, mis on menetluses esitatud, kinnitavad, et kauba väljastajaks oli OÜ Silvenoinen. Seda kinnitas ka tunnistaja ülekuulatud A.K.. Vastustajad ei esitanud menetluskulude nimekirja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb Tartu Maakohtu 30. juuni 2016 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Ringkonnakohus märgib, et Tartu Maakohtu 30. juuni 2016 otsus on TsMS § 456 lg 1 teise lause kohaselt jõustunud osas, millega rahuldati hagi kostja I (põhivõlgnik, Bluest Grupp OÜ) vastu ja mõisteti temalt välja 85 606,88 eurot. Apellatsioonkaebuse esitas hageja, kes vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles jäeti hagi rahuldamata käendajate s.o, kostja II ja kostja III vastu. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus lähtub eeltoodust ning arvestades ka vastustajate vastuväiteid kontrollib maakohtu otsust üksnes käendajate vastutuse osas. Vastustajad on apellatsioonkaebuse vastuses esitanud vastuväited üksnes hageja nõudeõiguse ja -aluse kohta.
8.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 1) hageja ja kostja I (BeetaGrupp OÜ) vahel sõlmiti 7. augustil 2013. a müügileping nr 91 (I kd lk 19); 2) hageja ja kostja II vahel sõlmiti lepinguga nr 91 samas dokumendis käendusleping, millega kostja II käendas kõiki lepingust nr 91 tulenevaid kohustusi maksimumsummaga 30 000 eurot; 3) hageja ja kostja III vahel sõlmiti lepingust nr 91 tulenevate kohustuste tagamiseks käendusleping 27. märtsil 2015. a maksimumsummaga 50 000 eurot; 4) hageja ja kostja I sõlmisid 2013 a lõpus suulise kokkuleppe lepingu nr 91 muutmiseks; 5) kostja I ja OÜ Silvenoineni vahel on sõlmitud 02.01.2014 kliendikaardi leping (edaspidi kaardileping, I kd lk 111+lisa). 6) hagejal on oma kaardikeskus ja tema kaarte kasutab ka OÜ Silvenoinen; 7) kostja I on hagejale kütuse eest võlgu põhivõlgnevuse 80792,04 eurot ja viivise 4814,75 eurot.
9.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et tegemist on kehtivate käenduslepingutega. Hageja on esitanud kostja II ja III kui käendajate vastu käenduslepingutest tuleneva nõude VÕS § 145 lg 1 alusel täita põhivõlgniku kohustus. Apellatsioonimenetluses on vaidlus selle üle, kas käendusjuhtum on toimunud, ehk kas hageja ja kostja I vahel 2013 aasta lõpus suuliselt toimunud läbirääkimised ja kokkulepped kütuse tarnetingimuste osas olid lepingu nr 91 kehtivad muudatused, mis said lepingu nr 91 osaks, või on tegemist eraldiseisva lepinguga nagu leidis maakohus käesolevas asjas jõustunud otsusega kostja I suhtes.
10.Hageja nõude eeldusena peab olema toimunud käendusjuhtum ehk kostjatel kui käendajatel peab olema tekkinud kohustus põhivõlgniku kohustus täita. Käendusjuhtumi eeldused saab tuletada käenduslepingutest. Kostjaga II sõlmitud lepingu nr 91 osaks oleva käenduslepingu p 3.2. kohaselt vastutab käendaja müüja ees solidaarselt ostja ja müüja vahel sõlmitud müügija käenduslepingu ja selle kõigi tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade nõuetekohase täitmise eest, kui lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud. Lepingu nr 91 p 3.4. kohaselt vastutab käendaja lepingu alusel tulevikus tekkivate nõuete eest. Juhul kui lepingu mis tahes tingimusi muudetakse (sealhulgas suurendatakse müügi mahtu), vastutab käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutuse rahalise maksimumsumma piirides (I kd lk 20). Kostjaga III sõlmis hageja 27.03.2015 „lisa müügi- ja käenduslepingule nr 91“, mille tingimused, v.a maksimumsumma on identsed kostjaga II sõlmitud lepinguga. Ringkonnakohus märgib, et käendus laienes maksimumsumma ulatuses tähtajatult ka tulevikus tekkivatele nõuetele, mis tulenevad lepingust nr 91 või selle lisadest ja muudatustest. Ringkonnakohtu arvates oli käendajatele väga oluline, kas, millal ja kuidas lepingut nr 91 muudetakse, kuna käendusjuhtum sai toimuda üksnes nimetatud lepinguga seoses.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et tegemist ei olnud lepingu nr 91 kehtiva muutmisega, vaid kostja I ja hageja vahel sõlmiti uus leping, ei ole apellatsiooniastmes kostjate II ja III vastutuse hindamisel siduv. Samas ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tegemist oli eraldi lepingutega. Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole lepingu muutmise kehtivuse hindamisel kohaldanud erisätet lepingu muutmisele VÕS § 13 lg-t 3, mis mõneti erineb üldsätetest TsÜS §-des 78 ja 83, kuid see rikkumine ei viinud ebaõige lahendi tegemiseni. VÕS § 13 lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.
12.VÕS § 13 lg 3 reguleerib olukorda, kui rikutakse lepingupoole põhjendatud usaldust muus kui lepingus ettenähtud vormis tehtud muudatuste kehtivusse ning selle sätte kohaselt ei ole sel juhul lubatud kokkulepitud vorminõude järgimata jätmisele tuginemine. Seda, kas lepingupool võis aru saada teise poole käitumisest kui nõusolekust teha lepingusse muudatusi muus vormis kui kokku lepitud, tuleb hinnata konkreetsetest asjaoludest lähtudes, sealhulgas hinnates poolte tahteavaldusi ja muudatuste ulatust ning sisu. Ringkonnakohtu arvates viitavad poolte tahteavaldused lepingu täitmise käigus, et kostja I ei pruukinud nõustuda sellega, et muudetakse lepingut nr 91. Kostja I on menetluses jäänud seisukohale, et tema arvates sõlmiti uus leping. Käesoleval juhul ei riku asjaolu, kas lugeda muudatused lepingu nr 91 kehtivaks muutmiseks või uueks lepinguks, hageja kui lepingupoole usaldust. Eraldiseisev uus leping on kehtiv ja
maakohus on sellest tuleneva sissenõutavaks muutunud kohustuse hageja kasuks välja mõistnud. Erinevus on aga käendajate suhtes. Ringkonnakohus leiab, et nende vastutus ei hõlma 2013 suuliselt sõlmitud kokkulepetest tulenevaid kohustusi ja apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust hagi kostjate II ja III suhtes rahuldada. Ringkonnakohus märgib, et hageja oli dikteeriv pool vaidlusaluses lepingulises suhtes. Hageja oli hulgimüügiga tegelev juriidiline isik, kes sõlmis kostjaga I kindlatel tingimustel lepingu. Kostja I soovil alustati lepingu muutmise läbirääkimisi. Hageja teadis, et käendus on seotud lepinguga 91 ning selle lepingu muutmine sai toimuda üksnes kirjalikus vormis. Hagejal ei olnud sundolukorda ega objektiivset põhjust nõustuda, et muudatustes lepitakse kehtivalt kokku suuliselt. Samas käendajate vastutus oli maksimumsumma ulatuses väga lai, hõlmates ka kõik tulevikus lepingust ja lepingu muutmisest tulenevad kohustused. Sellises olukorras oli käendajatele väga oluline, et lepingu muudatused oleksid vormikohased. Kostja I poolt lepingu muus vormis muutmine saab olla kehtiv üksnes kui oleks täidetud VÕS § 13 lg 3 sätestatud põhjendatud usalduse rikkumine.
13.Apellandi väited poolte tahte väljaselgitamiseks VÕS § 29 (apellatsioonkaebuses ekslikult § 30) ei ole asjakohased. Kostjal I puudus huvi laiendada käendajate vastutust uutele kokkulepetele, hagejal oli see huvi, samas olid tal kõik võimalused, et muudatused kirjalikult fikseerida. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja OÜ Silvenoinen vahelise suhte kvalifitseerimine ei oma kostjate II ja III vastu esitatud nõude põhjendatuse hindamisel tähendust. Ringkonnakohus vaid märgib, et tegemist oli hageja ja OÜ Silvenoinen vahelise sisesuhtega.
14.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud apellandi kanda. Vastustajad ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.