Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

leviala ei võimaldanud hageja poolt eelnevalt lubatud ulatuses mobiiltelefoni kasutada, mistõttu ei saanud kostja pakutud teenuseid kasutada ning taotles lepingu lõpetamist. Kostja leiab ka, et puudub alus leppetrahvi ja viivise nõudmiseks, kui ta ei ole saanud teenust kasutada ja puudub põhivõlg. Ta ei ole kätte saanud hageja väljastatud arveid, teateid jms. dokumente. Kostja taotles ärakuulamisel viiviste vähendamist seoses raske majandusliku olukorraga, mille tingis perekonnaliikmega juhtunud trauma. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Enne 1.juulit 2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kohtule esitatud .a lepingu nr , mille alusel kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma, mobiiltelefoniside teenuste kasutamise tingimuste (kehtinud - ), arvetega nr.-d , , , , , , saldokinnituse, teatega lepingu lõpetamisest ja teatega nõude loovutamisest on tõendatud hagiavalduses märgitud põhivõlgnevus 3454,79 krooni. Kehtinud üldtingimuste p.7.12. kohaselt oli teenuse osutajal õigus nõuda kostjapoolsete lepingu rikkumiste tõttu lepingu lõpetamisel kuumakseid kuni lepingu tähtaja lõpuni. Kostja sõlmis lepingu tähtajaga kuni , leping on ennetähtaegselt lõpetatud teenuse pakkuja algatusel lepingu rikkumise tõttu, mis seisnes esitatud arvete tasumata jätmises. Hageja on subsideeritud hinnaga soetatud telefoni väljaostu hinna vahe, milline tuli kostjal teenuse osutajale kostjapoolsete lepingutingimuste rikkumise korral lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitada kui telefoni ei ole tagastatud, märkinud saldoteatisele leppetrahvina 1000 krooni. Kohtule esitatud dokumentide koopiatega on tõendatud, et kostjale saadeti arved ja teated lepingus märgitud aadressil , aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Lepingu juurde kuuluvate üldtingimuste p.4.1.10 kohaselt on tarbija kohustatud teatama oma nime või aadressi muutumisest AS- kirjalikult. Kostja vastuväited on põhjendamata ja tõendamata ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kehtinud TsK § 231 lg 1 sätestas rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse tasuda viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vastavalt lepingu üldtingimuste VII peatükile on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% päevas tasumata summalt kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on arvestanud kostjale perioodil - viivist 0,15% päevas, kokku 7194,99 krooni, kuid esitanud viivise nõude põhivõla ulatuses. Kehtinud TsK § 194 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud kahju olemasolu, vaid on põhjendanud viivise nõuet sanktsioonina lepingu rikkumise eest ja taotlenud viivise väljamõistmist võrdeliselt põhivõlaga. Et hageja on viivise arvestanud üksnes sanktsioonina lepingu rikkumise eest, siis on see võlgnevuse tekkimise asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt kõrge ja viivist tuleb vähendada. Kohus, arvestades kostja makseraskust, asus seisukohale, et viivis kuulub väljamõistmisele osaliselt, summas 300,00 krooni. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt summas 3754,79 krooni.

TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 560,00 krooni ning vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 100,00 krooni, kokku 660,00 krooni. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kohtukulu postikulu 104,80 riigituludesse kontole nr. või nr. , viitenumber , selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.