lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-103375/28

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-103375/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1085
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts "EKSO"10050619(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-103375

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-103375

Määruse tegemise aeg ja koht

19.04.2017.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

Aktsiaselts „EKSO“ hagi osaühing Vitransa vastu 1184 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.12.2016.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Vitransa apellatsioonkaebus liik 1184 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja) Aktsiaselts „EKSO“ (registrikood 10050619, asukoht Koplipere 21, Rae küla, 75310 Rae vald, Harju maakond), lepinguline esindaja Krista Arraste (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant) osaühing Vitransa (registrikood 10058851, asukoht Kangru 10-2, 10312 Tallinn), seaduslik esindaja VH. Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Keelduda menetlusse võtmast OÜ Vitransa apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 09.12.2016.a otsuse peale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud OÜ Vitransa menetluskulud tema enda kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi 1(3)

Tsiviilasi nr 2-16-103375 taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja asjaolud

1.Hageja esitas 06.04.2015 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja tsiviilasi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.08.2013 rendilepingu nr 36-13, millega hageja andis kostja kasutusse sõiduki Schmitz SKO 24 reg nr XXXXXX. Kostja tagastas sõiduki 19.08.2013. Sõiduki alusekast oli purunenud. Pooled vormistasid sõiduki üleandmise akti, kus fikseerisid ka kahjustuse. Pooled leppisid kokku, et hageja teostab ise haagise remondi ning esitab selle eest kostjale arve koos rendiarvega. Hageja teostas sõiduki remondi ning edastas 30.08.2013 arve nr 1308-6024 summas 1242 eurot. Kostja tasus arvest 650 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 592 eurot ja viivise 529 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Sõiduki vigastus ei olnud nii suur, mis õigustaks hageja märgitud remondisummat. Kostja esindaja küsis mitmetest kohtadest samasuguse remondi võimalikku maksumust ja talle nimetati oluliselt väiksem summa, võrreldes hageja arvel märgituga. Renditaval sõidukil oli kaskokindlustus ning selle arvel oleks võinud hageja lasta sõiduki remontida. Hagile lisatud dokumentidest ükski ei tõenda, et remont tehti just sellele sõidukile, mida rentis kostja. Esitatud tõenditel on remondi kuupäev hilisem kui esitatud arve.
3.Harju Maakohus tegi 19.12.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 592 eurot ja viivise 592 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1 058 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 09.12.2016.a otsuse tühistada. Määruse põhjendused
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
6.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagis nõudis hageja kostjalt põhinõude 592 eurot ja viivise 529 eurot tasumist Seega oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja kogu kohtuotsuse, sh menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Siiski nähtub apellatsioonkaebusest, et menetluskulude peale on esitatud kaebus vaid põhjusel, et kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja sellest tulenevalt menetluskulud jätta hageja kanda. Muul põhjusel menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud. Samuti puuduvad apellatsioonkaebuses põhjendused, miks kostja leiab, et maakohus on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määranud ebaõigesti.

2(3)

Tsiviilasi nr 2-16-103375

7.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kuna maakohtu otsuse järgi hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalisele suurusele ei ole kostja esitanud vastuväiteid, mis annaksid alust ringkonnakohtul maakohtu otsuse põhjendatust selles osas kontrollida, siis puuduvad alused võtta apellatsioonkaebus menetlusse ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise põhjendatuse kontrollimiseks.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning menetlusõiguse norme selgelt rikkunud või tõendeid ebaõigesti hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et puudub alus lähtuda hageja väidetest kahju suuruse kohta. Asja materjalidest nähtuvalt vormistati peale rendilepingu lõppemist renditud sõiduki üleandmis-vastuvõtmisakt, millel on sõiduki kahjustused märgitud. See akt on kostja poolt allkirjastatud. Hageja esitas remondiarved, kuid kostja, hoolimata väidetest, et remondi oleks saanud teha väiksemate kuludega, ühtegi omapoolset veenvat tõendit oma väidete tõendamiseks ei esitanud. Seega tuvastas maakohus põhjendatult, mh hageja esitatud remondikulusid tõendavatest tõenditest kahjustuse kõrvaldamise maksumuse. Tuvastatut ei kummuta asjaolu, et remondiarved on esitatud hagejale hilisema kuupäevaga, kui kostjale esitatud arve remondi eest tasumiseks, sest remondiarvete järgi kulus hagejal sõiduki remondiks suurem summa, kui ta kostjalt nõuab. Poolte vahel sõlmitud rendilepingus leppisid pooled kokku, et kindlustusjuhtumi korral on kostja omavastutus 1000 eurot. Kuna hageja nõutud remondisumma oli väiksem, kui kokkulepitud omavastutus, siis ei oma tähtsust asjaolu, kas hagejal oli sõiduki suhtes kaskokindlustus sõlmitud või mitte. Maakohtus ei esitanud kostja väiteid, millest maakohus oleks saanud teha järelduse, et kostja taotleb viiviste vähendamist. Ringkonnakohtus uute väidete esitamine ilma seda põhjendamata ei ole TsMS § 654 lg 4 järgi lubatav. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
9.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja