2-14-57075
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Kohtujurist
Olga Dmitrijeva
Määruse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2017, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-57075
Kohtuasi
XXX XXXe hagi XXX XXXe vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Läbivaatamata jätmine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
XXX XXX (isikukood XXX)
Kostja:
XXX XXX (isikukood XXX)
Kohtumääruse peale võib hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise osas esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on XXX XXXe hagi Svelana XXXe vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
1(4)
2-14-57075 Hagiavalduse kohaselt käendas hageja kostja ettevõtluse arendamiseks võetud laenu. Laenuleping AS-ga Balti Investeeringute Grupp sõlmiti hageja ja kostja abielu kestel. Viru Maakohtu otsusega mõisteti hagejalt ja kostjalt solidaarselt välja 82 774 Eesti krooni ja menetluskulu 2 750 Eesti krooni. Hageja nõuab kostjalt väidetavalt kostja kohustuse täitmise eest 4 635,83 eurot. Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kohus tegi 30.11.2015 kohtuostuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Kostja esitas apellatsioonkaebuse otsuse peale. Tartu Ringkonnakohus 24.08.2016 otsusega tühistas Viru Maakohtu 30.11.2015 otsuse ning saatis asja Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus 25.10.2016 kohtunõudega andis hagejale tähtaja, et täpsustada hagi nõuet ja põhjendusi ja nõudis hagiavalduse tervikteksti esitamist. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et väljaselgitamist vajavad laenulepingust tulenevad kohustused ja poolte vahel sõlmitud kompromissi tingimused. Samas et välja selgitada tuleb hageja nõude suurus alates 07.02.2012. Kohus 25.10.2016 nõudes selgitas hagejale, et esialgsel kujul on esitatud hagi perspektiivitu ning seda tuleb täpsustada lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2016 otsuse põhjendustes antud juhistest. Hageja 11.01.2017 esitas täpsustatud hagiavalduse, mis ei vasta seaduse nõuetele. Hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõuded on ebaselged. Kohus korraldas kohtuistungi eesmärgiga selgitada hagejale hagiavalduse puuduseid ning välja selgitada tema lõplikud nõuded, kuid hageja ei ole kohtuistungile ilmunud. Kohus 08.03.2017 kohtunõudega jättis hagi korduvalt käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning hagiavalduse uue tervikteksti esitamiseks 14 päeva kohtunõude kättesaamisest arvates. Kohus on selgitanud hagejale hagiavaldusele esitatavad sisu nõudeid ja selgitas ka riigi õigusabi saamise võimalusi ja taotlemise korda. Hagejat on hoiatatud, et hagiavalduse puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Kohtu määratud tähtajaks ei ole hageja kohtunõuet täitnud. Hagiavaldust hageja ei esitanud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitas hagejale 25.10.2016 kohtunõudes, et hagi menetlemiseks peab ta täpsustama oma nõuet ja hagi põhjendusi, sest esialgne hagiavaldus on perspektiivitu TsMS § 423 lg 2 p 2 tähenduses. Et hagi nõudeid ja põhjendusi vajavad väljaselgitamist on selgitanud Tartu Ringkonnakohus oma 24.08.2016 otsuses. Kohus andis hagejale tähtaja, et täpsustada hagi nõudeid ja põhjendusi ning esitada kohtule hagiavalduse uus terviktekst. 08.03.2017 kohtunõudes selgitas kohus hagejale, et tema 11.01.2017 esitatud täpsustatud hagiavaldus ei vasta seaduse nõuetele, sest selles esitatud nõuded ja asjaolud on ebaselged. 2(4)
2-14-57075 Kohtunõude saatis kohus hageja elektroonposti aadressile 08.03.2017 nõudega saata kättesaamise kinnitus. Et hageja ei ole kättesaamise kinnitust saatnud, saatis kohus kohtunõude veel kord 24.03.2017 hoiatusega, et kui hageja ei saada kättesaamise kinnitust, loeb kohus, et kohtudokumendid on kätte saadud vastavalt TsMS § 3141 lg 1 ja lg 2 sätestatule ehk kolme tööpäeva jooksul selle saatmisest saajale. Kohtunõude loetakse talle kätte toimetatuks 29.03.2017. Hageja ei ole kohtunõudele reageerinud. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole hageja esitanud kohtule hagiavalduse uut tervikteksti. Kohus leiab, et XXX XXXe esialgne hagiavaldus on perspektiivitu TsMS § 423 lg 2 p 2 tähenduses. Tartu Ringkonnakohus on märkinud, et poolte vahel oli sõlmitud kompromiss, millega pooled jagasid ühisvara ja ühised kohustused. Asja lahendamisel peab arvestama poolte vahel sõlmitud kompromissi tingimusi, sh välja selgitama, kas kompromissiga on jagatud ka ühisvaral lasuvad kohustused ning hõlmatud on ka vaidlusalusest laenulepingust tulenev kohustus. Esialgses hagiavalduses ei ole hageja kompromissile viidanud. Kohus jätab hagi läbi vaatamata. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus käesolevas kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, kuna menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine takistab menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 3(4)
2-14-57075 Lähtudes eeltoodust määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.