2.Tühistada Viru Maakohtu 30. novembri 2015. a otsus, millega maakohus rahuldas R.N. hagi ja saata asi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.R.N. (hageja) esitas 8. septembril 2014 hagi S.N. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja abielus kuni 14. märtsini 2007. Abielu ajal võttis kostja Bigbank AS-lt (end. AS Balti Investeeringute Grupp) laenu 35 000 Eesti krooni füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtluse arendamiseks, milles hageja oli käendajaks. Hiljem suurendati laenusummat 55 261 Eesti krooni 20 sendini. Kostja ei täitnud kohustusi panga ees ja võlausaldaja pöördus kohtusse hageja vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohtu 18. juuni 2007 tagaseljaotsusega mõisteti kogu laenusumma hagejalt ja kostjalt solidaarselt välja. Kohus mõistis pooltelt solidaarselt välja ka menetluskulud. Hageja tasus suure osa kostja võlgnevusest. Eeltoodu alusel palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevus summas 4635 eurot 83 senti ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagi menetlusse võtmisele vastu. Kostja leidis, et hageja nõue ei ole tõendatud. Hagile lisatud dokumentidest ei nähtu, mida hageja nendega tõendada soovib. Kostja hagi ei tunnista, kuna nõudel ei ole alust. Kostja taotles aegumise kohaldamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 30. novembri 2015 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1952 eurot 27 senti, jättis menetluskulud 58% ulatuses hageja kanda ja 42% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt riigi kasuks välja menetluskulud 150 eurot ja hageja kasuks 18 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt võttis kostja Viru Maakohtu 4. juuli 2012 kompromissi kinnitava määruse alusel (tl 13–14) ainuisikuliselt enda kanda Bigbank AS-i ees tulenevad ja seisuga 4. juuli 2012 täitmata kohustused koos kõikide maksete ja kohtutäituri kuludega. Enne ühisvara jagamist vastutasid seega pooled laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise eest solidaarselt ning vara jagamiseni makstud summadest võib hageja nõuda kostjalt poole tagastamist. Poolte omavahelistes suhetes vastutab kostja alates 4. juulist 2012 ainuisikuliselt ehk alates sellest päevast on hagejal õigus nõuda kogu tasutud summade tagastamist. Kohtutäituri õiendist nähtub, et täitmisele antud võlgnevuse summa koos täituri tasuga oli 6000 eurot 06 senti, millest hageja on tasunud 4635 eurot 80 senti ning kostja 1364 eurot 23 senti. Ühisvara jagamisel leppisid pooled kokku, et kostja peab täitma kohustust koos täituri kuludega, seega omavahelistes suhetes vastutab kostja hageja ees lisaks põhivõlgnevusele
ka teiste kulude tasumise eest ja peab need summad hüvitama, kui need tasuti pärast kompromissi kinnitamist. Kohus leidis, et summas 4635 eurot 83 senti on hageja nõue põhjendamatu, kuna kuni kompromissi kinnitamiseni 4. juulil 2012 vastutasid pooled omavahelistes suhetes võrdsetes osades, st kuni selle kuupäevani võib hageja nõuda ainult poolt tasutud summadest. Arvestades, et kuni 4. juulini 2012 oli hageja poolt täitemenetluses tasutud 3629 eurot 97 senti (tl 16–23), ning kostja poolt oli tasutud 833 eurot 20 senti, pidi iga võlgnik kandma 2231 eurot 60 senti. Kuna kostja on nimetatud summast tasunud vaid 833 eurot 20 senti, tuleb tal hagejale maksta 1398 eurot 40 senti solidaarkohustuse täitmise eest. Alates 4. juulist 2012 on hageja kohtutäiturile tasunud kokku 553 eurot 87 senti, seega peab kostja hagejale kokku maksma 1952 eurot 27 senti. Maakohus jättis aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata TsÜS § 157 lg 1 ja VÕS § 70 lg 1 alusel, kuna võlausaldaja nõue menetlusosaliste vastu oli tunnustatud 18. juuni 2007 kohtuotsusega. Kuna võlausaldaja nõue menetlusosaliste vastu ei ole veel aegunud, ei ole aegunud ka hageja tagasinõue kostja vastu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, mõista kostjalt hageja kasuks välja 553 eurot 87 senti ja jätta menetluskulud 88% ulatuses hageja ning 12% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud palus kostja mõista välja hagejalt. Alternatiivselt palus kostja tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 1952 eurot 27 senti ning ajatada nimetatud summa tasumine 24 kuu peale. Apellatsioonkaebuse kohaselt olid AS-iga Bigbank lepingu sõlmimise ajal pooled abielus ning lepingust tulenev kohustus oli seega ühisvara. Pooled lõpetasid vastastikused kohustused kompromissi sõlmimisega tsiviilasjas nr 2-09-39250, muu hulgas ka need kohustused, mis tulenesid laenulepingust. Seega olid väljamaksed, mida kumbki pool tegi Viru Maakohtu 18. juuni 2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-07-4954 alusel, võetud arvesse hagejale poolte ühisvara jagamisel makstava kompensatsiooni arvestamisel. Maakohus hindas ebaõigesti dokumentaalseid tõendeid ja jättis tähelepanuta Viru Maakohtu 4. juuli 2012 määruse punkti 1.5. Väljamakseid, mis tehti enne 4. juulit 2012, ei saa antud asjas arvestada, kuna poolte vastastikused kohustused kuni 4. juulini 2012 on lõpetatud kompromisskokkuleppega. Kohus oleks seega pidanud hagi rahuldama ainult 553 euro 87 sendi suuruses summas, s.o nende maksete osas, mis hageja tegi peale 4. juulit 2012. Kuna maakohus võttis vastu ebaõige otsuse, tegi maakohus samuti ebaõige otsuse menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud oleks tulnud antud asjas jätta lähtuvalt TsMS § 163 lg-st 1 88% ulatuses hageja ja 12% ulatuses kostja kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt soovib hageja pöörata kohtu tähelepanu võltsitud allkirjadele kohtu dokumentidel (Viru Maakohtu otsuse nr 2-07-4954 allkiri kohtukordnikult dokumendi kättesaamise kohta), kus kostja esitles end hageja abikaasana, kuigi hageja ja kostja olid juba lahutatud. Kostja võttis kelmuse ja pettusega ära hageja õiguse kohtuprotsessis osaleda ja end kaitsta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on kostja nõue esitatud vastuoluliselt: kostja palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses, samas palub kostja järgmises punktis teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel, kuna maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud hageja nõude sisu, suuruse ja õigusliku põhjendatuse välja selgitamata. Kohtul tuleb küll haginõue kvalifitseerida sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13; 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19), kuid kohus ei saa võtta seisukohta nõuete ja vastuväidete suhtes, millele pooled ei ole menetluses tuginenud.
8.Hagiavalduse kohaselt käendas hageja kostja ettevõtluse arendamiseks võetud laenu, laenuleping AS-ga Balti Investeeringute Grupp (leping nr 0500154/46KT) sõlmiti hageja ja kostja abielu kestel. Viru Maakohtu otsusega mõisteti hagejalt ja kostjalt solidaarselt välja 82 774 Eesti krooni (5290 eurot 22 senti), Viru Maakohtu 26. jaanuari 2009 otsusega menetluskulu 2750 Eesti krooni (175 eurot 76 senti). Hageja nõuab kostjalt väidetavalt kostja kohustuse täitmise eest 4635 eurot ja 83 senti. Kostja vaidles hageja nõudele vastu.
9.Hageja esitas menetluses dokumentaalse tõendina 4. juuli 2012 Viru Maakohtu määrusega kinnitatud kompromissi, millega pooled jagasid ühisvara ja ühised kohustused. Kompromissi p 1. 3 järgi võttis kostja enda kanda AS Bigbank leping nr 0500154/46KT tulenevad ja 04.07.2012.a. seisuga täitmata kohustused koos kõikide maksete ja kohtutäituri kuludega. Kompromissi p 1. 4 järgi maksab kostja hagejale enamsaadud ühisvara eest hüvitise kogusummas 1900 (üks tuhat üheksasada) eurot osade kaupa ajatamise teel, p 1. 5 alusel loevad pooled kogu ühisvara ja ühised kohustused lõplikult jaotatuks, mingeid täiendavaid nõudeid ühisvara jagamiseks või ühiste kohustuste kandmiseks pooltel teineteise vastu ei ole. Maakohus ei ole pooltelt nimetatud kompromissi suhtes seisukohta küsinud ja seda pooltega arutanud. Maakohus on otsuses küll viidanud nimetatud kompromissile, kuid seda üksnes kompromissi p 1.3 osas ning ei ole arvestanud, et pooled on kompromissiga soovinud jagada ka varal lasuvad ühised kohustused.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust, arvestamata poolte menetluses esitatud seisukohti ja hageja nõuet. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et ta täitis kostja kohustust. Hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu 14. märtsil 2007 a. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2010, tuleb PKS § 210 lg 2 järgi kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui muudest rakendussätetest ei tulene teisiti (Riigikohtu 25. mai 2011. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11, p 18). Enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse § 20 lg 1 järgi vastutas abikaasa oma varalise kohustuse eest oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Sama paragrahvi teise lõike järgi vastutasid perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Maakohus, tuginemata ühelegi õigusnormile või hageja nõudele, leidis et laenulepingust tulenev kohustus on hageja ja kostja solidaarkohustus. Maakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud, hageja ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud, kostja vaidlustas maakohtu otsuse. Maakohus ei ole selgitanud, miks enne ühisvara jagamist jagunes sisesuhtes vastutus hageja ja kostja vahel pooleks. Kohustuse
rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees üldjuhul solidaarselt (VÕS § 145 lg 1). Käenduse puhul läheb kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu rahuldatud ulatuses (VÕS § 152 lg 1). Juhul, kui maakohus leiab asja uuel menetlemisel, et sisesuhtes vastutavad hageja ja kostja siiski võrdsetes osades, on eelduslikult tegemist poolte ühise kohustusega, mis võib olla hõlmatud hageja ja kostja vahelise kompromissiga (vt otsuse p. 9). Juhul, kui ei ole tegemist poolte ühise kohustusega, tuleb maakohtul selgitada välja, kas pooled soovisid siiski ka seda kohustust kompromissiga lõpetada. Juhul, kui 4. juulil 2012 kinnitatud kompromissi kohaselt on jagatud ka ühisvaral lasuvad kohustused ning hõlmatud on ka vaidlusalusest laenulepingust tulenev kohustus, tuleb kohtul selgitada välja hageja nõude suurus alates 4. juulist 2012. Apellatsioonkaebuse põhjendustes leiab kostja, et tema nõue tuleks rahuldada 553 euro 87 sendi osas. Maakohtul tuleb selgitada välja, kas kostja võtab hageja nõude nimetatud summa osas omaks (TsMS § 231 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse sätteid, jättes mh välja selgitamata menetluses oleva nõude suuruse ning täielikult täitmata selgituskohustuse, asjas ei ole esitatud selle lahendamiseks olulisi tõendeid, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja lahendada.
11.Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.