Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

2-16-117984 aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik ERGO Insurance SE esitas 15.08.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Uxx Lxxxxxxxx 6400 euro saamiseks. 30.08.2016 tegi Pärnu Maakohus kostjale makseettepaneku, mis toimetati kostjale kätte Rootsi postiaadressile. 21.11.2016 esitas UxxxLxxxxx nõudele vastuväite. 25.11.2016.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 15.12.2016 Tartu Maakohtule täiendatud hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista liikluskahju 6400 eurot ja menetluskulud summas 450 eurot. Kuivõrd Brüssel I (1215/2012) määruse kohaselt võib käesolev asi alluda nii Rootsi kui ja Eesti kohtutele, arvestades, et kostja elab ja liiklusõnnetus toimus Rootsis, siis korraldas kohus 31.01.2017 istungi kostja ärakuulamiseks. Kutse kohtuistungile sai kostja kätte xxxxxx aadressilt, kus elavad kostja ämm ja äi. Kostja kinnitas kohtuistungil, et elab praegu Rootsis, kuid saab kõik dokumendid kätte ka xxxxxxxxxxxx tänava aadressilt. Kui ta tahab posti kätte saada, siis on ta alati xxxx tänava aadressi andnud. Kohus võttis hagi 16.02.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 21.03.2017 xxxx tänava aadressile, kust kostja äi need vastu võttis. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt toimus 20.08.2015 Stockholmis, Rootsis liiklusõnnetus, kus Mxxxx Lxxxxx, juhtides liiklusregistri kande kohaselt kostjale kuuluvat sõidukit Mazda 6, põhjustas liiklusõnnetuse. Mxxxx Lxxxxx sõitis sõidukiga Mazda ette peateel liikunud sõidukile Volkswagen Golf, millega põhjustas varalise kahju sõiduki Volkswagen omanikule. Liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli kostja sõiduki Mazda liikluskindlustuse leping lõppenud

2-16-117984 võlgnevuse tõttu. Hageja poolt on hüvitatud sõidukikahju kogusummas 7834,23 eurot. Hageja on liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 55 alusel kostjale esitanud sõidukikahju tagasinõude, mida kostja pole tasunud. Kostja ei ole hagejale nõutud summat õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlsS § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 6400 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 450 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 192 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 258 eurot, kokku 450 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.