Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 417 lg 4).
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses oli N.S.i (hageja) hagi L.V. vastu võla ja viivise nõudes. Viru Maakohus rahuldas hagi 31. märtsi 2016 tagaseljaotsusega. L.V. suri 11. aprillil 2016, s.o kaja esitamise tähtaja jooksul. L.V. üldõigusjärglane A.W. esitas 17. augustil 2016 kohtule kaja tagaseljaotsuse peale, taotluse menetlusse astumiseks, avalduse menetlustähtaja ennistamiseks ning vastuse hagiavaldusele ja tasus tähtaja ennistamise taotluselt ja kajalt kautsjoni. Viru Maakohtu 8. detsembri 2016 määrusega lubati A.W.il (kostja) menetlusse astuda üldõigusjärglasena L.V. asemel.
2.Kostja tähtaja ennistamise taotluse kohaselt toimetati L.V.le tagaseljaotsus kätte postkasti jätmisega 4. aprillil 2016. TsMS § 415 lg 1 ja lg 2 kohaselt oli L.V.l õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja kohtumenetluse taastamiseks 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. L.V. haigestus raskelt 2015 detsembrikuus ja suri 11. aprillil 2016, s.o enne kaja esitamise tähtaja möödumist. L.V. üldõigusjärglaseks on kostja, kellele 3. augustil 2016 väljastas Narva notar Tatjana Boitsova seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse. Kostja sai tagaseljaotsuse kätte e-toimiku kaudu 9. augustil 2016. Tähtaja möödalaskmise põhjuseks oli L.V. surm ja takistus langes ära, kui kostja sai kätte pärimistunnistuse. Tagaseljaotsus toob kostjale kaasa negatiivse tagajärje, ta peab pärijana rahuldama tagaseljaotsusega tunnustatud nõuet, mistõttu on põhjendatud ennistada 31. märtsi 2016 tagaseljaotsuse peale kaja esitamise tähtaeg. Kaja võib esitada ka seetõttu, et L.V.le toimetati tagaseljaotsus kätte postkasti panekuga.
3.Hageja palub jätta kostja taotlus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal ei ole vastuväiteid, et A.W. on L.V. seadusjärgne pärija ja üldõigusjärglane. L.V. ei olnud enne surma raskelt haige ja puudusid muud mõjuvad põhjused, mis võiksid olla takistuseks hagile vastamiseks või esindaja otsimiseks. Kostja elas L.V. juures alates 2013. a novembrist. Isegi kui dokumendid on kätte toimetatud postkasti panekuga, ei ole eluliselt usutav, et kostja seda ei märganud. Seega olid nii L.V.l kui ka kostjal kõik võimalused, et hagile vastata. Kostja on lasknud ilma mõjuva põhjuseta mööda nii kaja esitamise tähtaja kui ka kaja esitamise tähtaja ennistamise tähtaja.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohtu 22. veebruari 2017 määrusega jäeti kostja taotlus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaja Viru Maakohtu 31. märtsi 2016 tagaseljaotsuse peale menetlusse võtmata. Maakohus arvas tähtaja ennistamise avalduse esitamisel tasutud kautsjoni 225 eurot riigituludesse. Tähtaja ennistamise taotluse ja kaja esitamisega seonduvad täiendavad menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Viru Maakohus rahuldas 31. märtsil 2016 tagaseljaotsusega hagi L.V. vastu. L.V. sai tagaseljaotsuse kätte postkasti panekuga 4. aprillil 2016 (tl 126). Maakohus leidis, et kaja esitamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema 5. aprillil 2016. L.V. suri menetluse kestel 11. aprillil 2016 (tl 156), mistõttu loeti menetlus peatunuks kuni L.V. õigusjärglase tuvastamiseni. PärS § 119 lg 1 järgi on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. PärS § 118 lg 1 tulenevalt kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse pärand vastu võetuks. Kostja ei loobunud pärandist seadusega sätestatud tähtaja jooksul, s.o 11. juuliks 2016. TsMS § 353 lg 1 teise lause kohaselt ei ole pärija kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Kohtumenetlus jätkus
seega alates 12 juulist 2016. Kaja esitamise ülejäänud 24-päevane tähtaeg (30-6) jätkus 12. juulist 2016 ja lõppes 4. augustil 2016. Kostja esitas kohtule 17. augustil 2016 taotluse tähtaja ennistamiseks kaja esitamiseks ja kaja. Maakohus leidis, et kostja taotlus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks on esitatud tähtaegselt TsMS § 67 lg 2 järgi. Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel lähtus maakohus TsMS § 422 lg-s 1 sätestatust (s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus jne). Maakohus on seisukohal, et kostjal ei ole menetlustähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 mõttes. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et tähtaja möödalaskmise takistuseks oli L.V. surm ja nimetatud takistus on ära langenud, kui kostja sai kätte pärimise tunnistuse. Pärimise tunnistuse saamine ei mõjuta pärija õiguste tekkimist vaid kinnitab nende olemasolu (PärS § 3 lg 2). L.V. suri 11. aprillil 2016, millest kostja oli teadlik. Seega oli pärandist loobumise kuupäevaks 11. juuli 2016. Kostja ei ole pärandist seadusega sätestatud tähtaja jooksul loobunud. Menetlus maakohtus jätkus pärast pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist, s.o alates 12 juulist 2016 ning kaja esitamise ülejäänud 24-päevane tähtaeg (30-6) lõppes 4. augustil 2016. Maakohus leidis, et kostjal ei olnud mõjuvat põhjust TsMS § 415 lg 2 sätestatud menetlustähtaja möödalaskmiseks. Maakohus jättis taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja keeldus kostja kaja menetlusse võtmisest TsMS § 66 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 22. veebruari 2017 määrus ning ennistada tähtaeg kostja kaja menetlusse võtmiseks, kaja rahuldada ning taastada kohtumenetlus. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus leidis õigesti, et pärimistunnistusega tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on, kuid jõudis väärale järeldusele, et pärimistunnistuse saamine ei mõjuta pärija õiguste tekkimist. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et pärimistunnistusega tunnistatakse pärimisõigust tagasiulatavalt. Enne pärimistunnistuse saamist ei ole pärima õigustatud isikul nõuetekohast tõendit oma pärimisõiguse tõendamiseks. Pärimismenetluse pädevaks organiks on notar (Pärs § 165 lg 2), mitte kohus. Maakohtul ei olnud pädevust üldõigusjärgluse tuvastamiseks. Ainult testamendi või avalduse alusel pärimismenetluse algatamise kohta ei asenda kohus surnud isikust menetlusosalist üldõigusjärgluse korras. Pärimistunnistus on üldõigusjärgluse ja omandiõiguse tõendamiseks ainus dokument. Kostjal ei olnud võimalust esitada kaja esitamise tähtaja taotlust enne pärimistunnistuse saamist, sest tal polnud võimalust nõuetekohaselt tõendada oma pärimisõiguse olemasolu. PärS § 171 lg 1 järgi tõestab notar pärimistunnistuse alles siis, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Maakohus tõlgendas vääralt TsMS §-i 353, leides, et pärandi vastuvõtmise tähtaja möödumisel jätkub kohtumenetlus automaatselt. Kostja esitas taotluse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks, kaja ja vastuse hagile 14. päeval (TsMS § 67 lg 2) pärast pärimistunnistuse kättesaamist. Seega pole alust kostjale ette heita menetluse põhjendamatut venitamist.
6.Hageja kostja määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta kostja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Tõele ei vasta kostja väide, et kostjal puudus võimalus esitada kaja enne pärimistunnistuse saamist. Pärimisõiguse olemasolu võib tõendada nii notari kaudu kui ka kostja kasuks vormistatud testamendiga. TsMS § 353 lg 1 teist lauset tõlgendades tuleb järeldada, et pärija on kohustatud menetlust jätkama pärast pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Vastavalt notar Tatjana Boitsova pärimismenetluse algatamise teatele (teadaanne nr 951267) oli pärimistunnistuse tõestamise kavandatavaks tähtpäevaks 14. juuli 2016. Kostja vormistas pärimistunnistuse 3. augustil 2016.a. Seega viivitas kostja dokumendi vormistusega peaaegu 3 nädalat, mis näitab kostja hooletut suhtumist asjasse. Kui kohtumenetlus ei jätku automaatselt TsMS § 353 lg 1 teise lause alusel, on pärija kohustatud menetlust jätkama. Kui pärija seda ei tee mõjuva põhjuseta, jätkub menetlustähtaegade kulgemine.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks ja saadab tsiviilasja tagasi maakohtusse kaja menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Kostja on esitanud määruskaebuse, milles taotleb kaja esitamise tähtaja ennistamist ja kaja menetlusse võtmist, selle rahuldamist ning kohtumenetluse taastamist. TsMS § 353 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. TsMS § 360 lg 1 alusel peatab kohus menetluse määrusega ja TsMS § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud menetluse poole taotlusel või oma algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. TsMS § 361 lg 4 sätestab, et uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. TsMS § 358 lg 1 kohaselt katkeb menetluse peatamise korral kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks käesoleva tsiviilasja menetluse peale L.V. surma peatanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks menetluse uuendanud peale menetluse peatamise asjaolude ära langemist, kuigi maakohus on 8. detsembri 2016 määrusega rahuldanud kostja taotluse üldõigusjärglasena menetlusse astumiseks. L.V. suri 11. aprillil 2016. PärS § 119 lg-st 1 tulenevalt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud alates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Hageja sai L.V. surmast teada 11. aprillil 2016. Seega saabus pärandist loobumise tähtaeg 10. juulil 2016. Notari poolt kavandatud pärimistunnistuse tõestamine toimus alates 14. juulist 2016 (tl 179). Kostjale väljastati pärimistunnistus 3. augustil 2016 (tl 136-137) ning 17. augustil 2016 esitas kostja, kooskõlas TsMS § 67 lg 2 sätestatud tähtajaga, avalduse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks ja kaja 31. märtsi 2016 tagaseljaotsusele ja taotluse astuda kostja asemele menetlusse üldõigusjärglasena. Menetluse peatumise korral 11. aprillil 2016 katkes kaja esitamise 30-päevane tähtaeg TsMS § 353 lg-st 1 lähtudes ning see hakkas kulgema täies ulatuses uuesti. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et tsiviilasja menetlus jätkus automaatselt peale PärS § 119 lg-s 1 sätestatud 3-kuulise loobumistähtaja möödumist. Nimetatud tähtaja möödudes ei ole
pärijal enam võimalik loobuda pärandist, kuid nimetatud tähtaeg ei tähenda, et pärija loobub üldõigusjärglasena osalemast võimalikes kohtuvaidlustes. PärS § 134 lg 1 sätestab, et pärandaja kohustuse täitmist, samuti PärS §-des 131 ja 133 nimetatud kohustuse täitmist ei või pärijalt nõuda enne pärandi vastuvõtmist. PärS § 171 lg 1 kohaselt tõestab notar pärimistunnistuse kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Notar on kostjale 3. augustil 2016 väljastanud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (PärS § 130 lg 1). Pärimistunnistus andis kostjale piisava aluse astuda üldõigusjärglasena käesolevasse kohtumenetlusse. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostjal ei esinenud menetlustähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et L.V. surm ei olnud kaja esitamise tähtaja möödalaskmise takistuseks. Pärimistunnistus väljastati 3. augustil 2016, s.o umbes 4 kuud peale L.V. surma, ning kostja on 17. augusti 2016 menetlusdokumendis tähtaegselt esitanud nõuetekohase taotluse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks koos kajaga ning tasunud vajalikud kautsjonid. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu TsMS § 353 lg-le 3, mille kohaselt kui üldõigusjärglane viivitab menetluse peatumise või peatamise puhul menetluse jätkamisega, kutsub kohus vastaspoole avalduse alusel õigusjärglast üles jätkama menetlust kohtu määratud tähtaja jooksul ja asja arutamises osalema. Kutse toimetatakse koos avaldusega kätte õigusjärglasele. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kostjat kohustanud menetlust jätkama ja asja arutamisel osalema. Seega on asjakohatu maakohtu etteheide kostjale, et kostja on venitanud menetluse jätkamisega. Maakohus on käitunud vastuoluliselt, lubades esmalt kostjal olla menetluses L.V. õigusjärglane (8. detsembri 2016 määrusega), jättes seejärel 22. veebruari 2017 määrusega kostja taotluse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kaja menetlusse võtmata. Kõik kostja taotlused olid esitatud ühes 17. augusti 2016 menetlusdokumendis. Kostja tähtaja ennistamise taotlus kuulub rahuldamisele. Kuna maakohus jättis kostja kaja menetlusse võtmata, tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtusse kaja menetlusse võtmise otsustamiseks.
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.