Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
Tartu, 18. aprill 2017
Tsiviilasja number
2-15-16196
Tsiviilasi
N.S.i hagi L.V. väljamõistmiseks
(surnud)
vastu
võla
ja
viivise
Tähtaja ennistamise taotluse ja kaja lahendamine Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. veebruari 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.W.i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): L.V. (surnud) õigusjärglane A.W. (isikukood XXX) lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin Vastustaja (hageja): N.S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok
Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 417 lg 4).
seega alates 12 juulist 2016. Kaja esitamise ülejäänud 24-päevane tähtaeg (30-6) jätkus 12. juulist 2016 ja lõppes 4. augustil 2016. Kostja esitas kohtule 17. augustil 2016 taotluse tähtaja ennistamiseks kaja esitamiseks ja kaja. Maakohus leidis, et kostja taotlus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks on esitatud tähtaegselt TsMS § 67 lg 2 järgi. Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel lähtus maakohus TsMS § 422 lg-s 1 sätestatust (s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus jne). Maakohus on seisukohal, et kostjal ei ole menetlustähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 mõttes. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et tähtaja möödalaskmise takistuseks oli L.V. surm ja nimetatud takistus on ära langenud, kui kostja sai kätte pärimise tunnistuse. Pärimise tunnistuse saamine ei mõjuta pärija õiguste tekkimist vaid kinnitab nende olemasolu (PärS § 3 lg 2). L.V. suri 11. aprillil 2016, millest kostja oli teadlik. Seega oli pärandist loobumise kuupäevaks 11. juuli 2016. Kostja ei ole pärandist seadusega sätestatud tähtaja jooksul loobunud. Menetlus maakohtus jätkus pärast pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist, s.o alates 12 juulist 2016 ning kaja esitamise ülejäänud 24-päevane tähtaeg (30-6) lõppes 4. augustil 2016. Maakohus leidis, et kostjal ei olnud mõjuvat põhjust TsMS § 415 lg 2 sätestatud menetlustähtaja möödalaskmiseks. Maakohus jättis taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja keeldus kostja kaja menetlusse võtmisest TsMS § 66 alusel.
Tõele ei vasta kostja väide, et kostjal puudus võimalus esitada kaja enne pärimistunnistuse saamist. Pärimisõiguse olemasolu võib tõendada nii notari kaudu kui ka kostja kasuks vormistatud testamendiga. TsMS § 353 lg 1 teist lauset tõlgendades tuleb järeldada, et pärija on kohustatud menetlust jätkama pärast pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Vastavalt notar Tatjana Boitsova pärimismenetluse algatamise teatele (teadaanne nr 951267) oli pärimistunnistuse tõestamise kavandatavaks tähtpäevaks 14. juuli 2016. Kostja vormistas pärimistunnistuse 3. augustil 2016.a. Seega viivitas kostja dokumendi vormistusega peaaegu 3 nädalat, mis näitab kostja hooletut suhtumist asjasse. Kui kohtumenetlus ei jätku automaatselt TsMS § 353 lg 1 teise lause alusel, on pärija kohustatud menetlust jätkama. Kui pärija seda ei tee mõjuva põhjuseta, jätkub menetlustähtaegade kulgemine.
pärijal enam võimalik loobuda pärandist, kuid nimetatud tähtaeg ei tähenda, et pärija loobub üldõigusjärglasena osalemast võimalikes kohtuvaidlustes. PärS § 134 lg 1 sätestab, et pärandaja kohustuse täitmist, samuti PärS §-des 131 ja 133 nimetatud kohustuse täitmist ei või pärijalt nõuda enne pärandi vastuvõtmist. PärS § 171 lg 1 kohaselt tõestab notar pärimistunnistuse kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Notar on kostjale 3. augustil 2016 väljastanud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (PärS § 130 lg 1). Pärimistunnistus andis kostjale piisava aluse astuda üldõigusjärglasena käesolevasse kohtumenetlusse. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostjal ei esinenud menetlustähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et L.V. surm ei olnud kaja esitamise tähtaja möödalaskmise takistuseks. Pärimistunnistus väljastati 3. augustil 2016, s.o umbes 4 kuud peale L.V. surma, ning kostja on 17. augusti 2016 menetlusdokumendis tähtaegselt esitanud nõuetekohase taotluse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks koos kajaga ning tasunud vajalikud kautsjonid. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu TsMS § 353 lg-le 3, mille kohaselt kui üldõigusjärglane viivitab menetluse peatumise või peatamise puhul menetluse jätkamisega, kutsub kohus vastaspoole avalduse alusel õigusjärglast üles jätkama menetlust kohtu määratud tähtaja jooksul ja asja arutamises osalema. Kutse toimetatakse koos avaldusega kätte õigusjärglasele. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kostjat kohustanud menetlust jätkama ja asja arutamisel osalema. Seega on asjakohatu maakohtu etteheide kostjale, et kostja on venitanud menetluse jätkamisega. Maakohus on käitunud vastuoluliselt, lubades esmalt kostjal olla menetluses L.V. õigusjärglane (8. detsembri 2016 määrusega), jättes seejärel 22. veebruari 2017 määrusega kostja taotluse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kaja menetlusse võtmata. Kõik kostja taotlused olid esitatud ühes 17. augusti 2016 menetlusdokumendis. Kostja tähtaja ennistamise taotlus kuulub rahuldamisele. Kuna maakohus jättis kostja kaja menetlusse võtmata, tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtusse kaja menetlusse võtmise otsustamiseks.
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.