Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

AS Rakvere Piiritustehase hagis AS Rakvere Viljasalv (pankrotis) vastu nõuab nõuete tunnustamist teise järgu nõudena kokku summas 1 646 154.44 krooni. Nimetatud nõude osas on pooled sõlminud kompromissi järgnevas: 2.1 hageja AS Rakvere Piiritustehase loobub oma nõudest AS–i Rakvere Viljasalv (pankrotis) vastu summas 506 882.14 krooni. 2.2 Kostja AS Rakvere Viljasalv (pankrotis) tunnustab pankrotimenetluses AS Rakvere Piiritustehas esitatud nõudeid kokku summas 1 139 272.30 krooni /üks miljon ükssada kolmkümmend üheksa tuhat kakssada seitsekümmend kaks/ krooni ja 30 senti teise järgu nõudena arve-saatelehe nr.122, 16.02.2004 alusel tasutud summa 578 772.30 krooni ja arve-saatelehele nr.139, 23.02.2004 alusel tasutud summa 560 500 krooni tagasinõudes, mis on käsitatav ettemaksu tagastamisena. 2.3 Menetluskulud ja menetlusvälised kulud jäävad poolte endi kanda ning pooltel ei ole selles osas teineteisele mingeid nõudmisi. 2.4 Pooled lähtudes TsMS § 661 lg 4, taotlevad kompromisslepingu kinnitamisel maakohtu poolt tehtavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist ühe päevani arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. 2.5 Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromisslepingu sõlmimise ja sellega seoses ka menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 2.6 Hageja avaldab, et kostja on teavitanud teda asjaolust, mille kohaselt Ida Politseiprefektuur on kostja avalduse alusel alustanud 03.02.2006 kriminaalmenetlust (kr.asi nr.06240100041 selle kohta, et AS Rakvere Viljasalv (pankrotis) endine juhtkond on ebaseaduslikult omastanud aktsiaseltsi vara ning p 2.1 nimetatud asjaoludel kaubata arvete-saatelehtede väljastamine on uurimise objektiks.

23.03.2006 esitasid kostja esindajad taotluse asjas menetluse peatamiseks, kuna kostja on pöördunud asjaolude selgitamiseks avaldusega politsei poole kriminaalmenetluse alustamiseks. Hageja nõusolekul menetlus tsiviilasjas peatati 31.03.2006 kohtumäärusega kuni alustatud kriminaalmenetluses kostja poolt uurimisorganitelt vilja hoiule üleandmise kohta andmete saamiseni. 23.08.2006 on pooled allkirjastanud asjas kompromissilepingu, mis on esitatud maakohtule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks ilma selleks kohtuistungit määramata. Kompromissilepingu esitamisel taotlevad pooled ka menetluse uuendamist, kinnitades, et kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamisel puuduvad pooltel teineteise vastu antud asjast tulenevad nõuded. Vastavalt esitatud kompromissilepingule on hageja loobunud kostja vastu nõudest summas 506 882.14 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli tegemist hoiule antud ja väljastamata jäänud vilja eest nõutud summaga ( ilma käibemaksuta). Kostja tunnustab hageja nõudeid summas 1 139 272.30 krooni, s.o. vastavalt arvesaatelehe nr.122, 16.02.2004 alusel tasutud summa 578 772.30 krooni ja arvesaatelehele nr.139, 23.02.2004 alusel tasutud summa 560 500 krooni tagasinõudes, mis on käsitatav ettemaksu tagastamisena. Hagejat on ka teavitatud 03.02.2006 alustatud kriminaalmenetlusest selle kohta, et kostja endine juhtkond on ebaseaduslikult omastanud kostja vara ning uurimise objektiks on ka kaubata arvete-saatelehtede väljastamine. Kohtumääruse põhjendid: Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ja kompromissilepingu, leiab, et poolte esitatud taotlused asjas menetluse uuendamiseks ja ka esitatud kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele kirjalikus menetluses. TsMS § 361 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna pooled taotlevad menetluse uuendamist seoses poolte vahel saavutatud kompromissilepingu kinnitamisega, siis on võimalik ja põhjendatud TsMS § 361 tulenevalt menetlus uuendada ning seda ka vaatamata kostja avalduse alusel 03.02.2006 alustatud kriminaalmenetluses uurimise jätkumisega. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 431). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning esitatud tingimustel on kompromiss ka täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et nimetatud õiguslikud tagajärjed on neile teada ja on arusaadavad. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on õigus hagi menetluses esitada menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebus 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. TsMS § 661 lg 4 tulenevalt, võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus peab põhjendatuks antud asjas vastavalt poolte kokkuleppele lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega määruse kättetoimetamisest alates ühe päevani. Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige: Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 25.septembril 2006.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.