lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-75-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 14.09.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-75-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
14.09.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1119
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RLS § 37 lg 3RenS § 12TsMS § 125Tuvastushagi hindTsMS § 132Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 426 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjedTsMS § 48 lg 1Määruskaebuse esitamine trahvi- ja arestimääruse pealeTsMS § 679

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-2-1-20-12Riigikohus03.04.20122-05-17298/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.11.20072-06-32243/3Tallinna Ringkonnakohus12.03.20072-06-32243/2Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.11.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-2-1-75-06 Määruse kuupäev Tartu, 14. september 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Kohtuasi OÜ K hagi Tallinna linna vastu 10 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks ja õiguse tunnustamiseks rendisuhte kestel tehtud parenduste eest 4 910 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-2886 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna linna määruskaebus Menetlusosalised ja nende OÜ K (ümber kujundatud, varasem ärinimi Aktsiaselts K) esindajad Riigikohtus (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Tallinna linn, esindaja vandeadvokaat Aare-Heino Raig Asja läbivaatamise kuupäev 4. september 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2006. a määrus.
2.Teha uus määrus, millega jätta läbi vaatamata OÜ K hagi Tallinna linna vastu nõude osas õiguse tunnustamiseks rendisuhte kestel tehtud parenduste eest 4 910 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada Tallinna linnale määruskaebuselt 8. mail 2006. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
1.OÜ K (hageja) esitas 16. juunil 2005. a Tallinna Linnakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista tekitatud kahju 10 000 krooni ja tunnustada hageja õigust rendisuhte kestel tehtud parenduste eest 4 910 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kasutas hageja rendilepingu alusel kostjale kuuluvaid mitteeluruume. Kostja luges lepingu alates 17. juunist 2002. a lõppenuks. Hageja on 2002. a seisuga teinud ruumides renoveerimis- ja restaureerimistöid maksumusega 4 910 000 krooni ja taotleb rendiseaduse (RenS) § 12 lg 1 järgi nende kulutuste eest hüvitise saamise õiguse tunnustamist. Lisaks jättis kostja hagejale väljastamata kauplemisloa 1. juunist kuni 7. juunini 2002. a, mistõttu ei olnud hagejal sel ajavahemikul võimalust kauplust pidada, millest tekkinud kahju 10 000 krooni palus hageja kostjalt välja mõista. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 760 krooni.
2.Tallinna Linnakohus kohustas hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu 175 000 krooni, sest pidas hageja õiguse tunnustamise nõuet hinnaga hagiks.
3.1. jaanuarist 2006. a kohtute seaduses jõustunud kohtute tööpiirkondasid puudutavate muudatuste tõttu menetles asja edasi Harju Maakohus. 31. jaanuari 2006. a määrusega jättis Harju Maakohus hagi

õiguse tunnustamiseks parenduste eest hüvitise saamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 11 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud kohtu määratud ajaks riigilõivu. Määruse kohaselt on selle nõude puhul tegemist varalise nõudega, millelt tulnuks tasuda riigilõiv 175 000 krooni, st lisaks tasutud 60 kroonile veel 174 940 krooni.

4.Hageja esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada.
5.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
6.30. märtsil 2006. a jättis Harju Maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20. aprilli 2006. a määrusega määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse ja saatis asja menetlemiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et hageja nõue oli suunatud õigussuhte olemasolu või puudumise kindlaksmääramisele, mistõttu enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja väljakujunenud kohtupraktika järgi ei olnud tegemist hinnaga hagiga. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 3 kohaselt tuli mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 60 krooni. Kuna hagi oli eelnevalt juba menetlusse võetud, tuli kohaldada enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud riigilõivu tasumist reguleerinud õigusnorme.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Kostja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada. Kaebuse kohaselt on hageja nõue käsitatav varalise nõudena, sest haginõude sisuks ja hageja selgeks eesmärgiks on kostjalt 4 910 000 krooni saamine. See ilmneb üheselt hagiavaldusest. Ringkonnakohus on lisaks jätnud määruses olulises ulatuses põhjendamata seisukoha, et hageja nõue oli suunatud õigussuhte olemasolu või puudumise kindlaksmääramisele. Ka on jäetud analüüsimata kostja väited, et haginõude tuvastamisel ei saa lähtuda ainuüksi haginõude vormistuslikust küljest, vaid lähtuda tuleks hagiavalduse sisust ja kohtusse pöördumise tegelikust eesmärgist.
9.Hageja arvates on ringkonnakohtu määrus põhjendatud ning ta palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaevatava määruse muutmata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Kolleegium saab teha uue määruse, millega jätab TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel hagi vaidlusaluse nõude osas läbi vaatamata.
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud RLS § 37 lg-t 3. Nimetatud sätte kohaselt (hagi esitamise aja redaktsioonis) tasutakse mittevaralise, sealhulgas hindamisele mittekuuluva hagiavalduse esitamisel riigilõivu 60 krooni. Käesolevas asjas on hagiavalduses mh selgitatud kostja kohustust hüvitada rendilepingu lõppemisel hagejale kooskõlastatud parendused ning viidatud RenS § 12 lg-le 1, mille kohaselt on rentnikul õigus rendilepingu lõppemisel või lõpetamisel nõuda rendileandja loal renditud varale tehtud parenduste eest vajalike kulutuste hüvitamist. Sellest tulenevalt on kohtult palutud tunnustada hageja

õigust saada kostjalt hüvitist rendileandja loal tehtud parenduste eest 4 910 000 krooni. Sellist hagi ei saa kolleegiumi arvates lugeda mittevaraliseks või hindamisele mittekuuluvaks RLS § 37 lg 3 tähenduses. Sellele viitab hagis väljendatud selge tahe saada kostjalt hüvitist 4 910 000 krooni, s.t hagis väljendub otsene varaline huvi. Hagis ega hageja vastuses puuduste kõrvaldamise määrusele (tl-d 79-80) ei ole märgitud, milles seisneb hageja muu huvi üksnes tuvastusnõude esitamiseks. Kui kohus teeks lahendi, mille resolutsioonis tunnustataks hageja õigust saada kostjalt kindel summa raha, jättes selle samas kostjalt välja mõistmata, tekitaks see vähemalt probleemi sellise lahendi mõistmisel ja täitmisel. Kolleegiumi hinnangul on hageja püüdnud ilmselget varalist nõuet "rüütada" riigilõivu tasumata jätmise eesmärgil mittevaraliseks, millist eesmärki tuleb lugeda tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega vastuolusolevaks ja taunitavaks ning sellist poole toimimist tuleb kohtul tõkestada. Seega tuleb hagi lugeda varaliseks hagiks enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2 alusel, mille järgi määratakse hagihind hagetava vara väärtusega. Hagetava vara väärtuseks tuleb lugeda 4 910 000 krooni, mille pealt on hageja jätnud tasumata riigilõivu 174 940 krooni.

12.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik ei tunne enam "hinnata hagi" mõistet. Tuvastushagi hind määratakse TsMS § 125 esimese lause kohaselt hüve väärtusega, mida hagejal on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue sama sätte teise lause kohaselt mittevaraliseks. Sellisel juhul määratakse hagihind kindlaks TsMS § 132 kohaselt.
13.Eespool toodu tõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Hageja võib TsMS § 426 lg 1 kohaselt pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse. Kolleegium juhib hageja tähelepanu asjaolule, et alates
1.jaanuarist 2006. a tuleb 4 910 000 krooni suuruse haginõude pealt tasuda riigilõivu 107 750 krooni (Lisa 2 riigilõivuseaduse juurde).
14.Vastuseks hagejale, et Riigikohus määras talle vastuse tähtpäevaks 8. juuni 2006. a, kuid juba
5.juunil 2006. a otsustati kostja määruskaebus menetlusse võtta, viitab kolleegium TsMS § 679 lgle 2, mille kohaselt võib kaebuse menetlusse võtmise lahendada ka enne vastuse esitamise tähtaja möödumist, kui kaebus on ilmselt põhjendamatu või ilmselt põhjendatud.
15.Kolleegium märgib, et hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 3 järgi taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu 60 krooni tagastamist. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.