Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. september 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-06-3984
Tsiviilasi
L.L. hagi Anneli Rossadina ja P.K. vastu solidaarselt 1 556 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja L.L. , kostja A.R. kostja P.K. ,
Menetlus
kirjalik
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s:
Hageja nõue ja põhjendused Hageja laenas 16.09.2005 kostja A.R. le 2 600 krooni, millise summa kohustus A. R hagejale tagastama hiljemalt 16.12.2005. Tegelikult tagastas kostja hagejale ainult osa laenusummast, 607 krooni on hagejale tagastamata. Laenulepingu punkti 8.4. järgi kohustus A. R maksma leppetrahvi lepingu ülesütlemisel 20 % laenujäägist, so 121 krooni. Laenulepingu punktis 4.3. oli kokku lepitud leppetrahv 500 krooni intressi tasumisega viivitamise eest. Informeerimise kohustuse täitmata jätmise eest oli lepingu punktis 7.2. kokku lepitud leppetrahv 25 % laenusummast, mis moodustab 152 krooni. Kokku on leppetrahve 773 krooni ulatuses. Laenulepingu punkt 5 alusel on hageja arvutanud viivist 0,5 % päevas tagastamata laenusummalt, kokku 176 krooni. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja käenduslepingu kostja P.K. ga 16.09.2005. Hageja palub kostjatelt kokku 1 556 krooni solidaarselt välja mõista. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus edastas posti teel kostja A. R 11.04.2006 ja kostja P.K. le 09.06.2006 hagimaterjalid koos kohtumäärusega. Kostjad oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest nende kahjuks, kui hagile ei vastata. Kostjad ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud laenu- ja käenduslepinguga ning hageja võlanõudega. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 397 lg 1 kohaselt kui tegemist ei ole majandus- või kutsetegevuses antud laenuga, siis tuleb intressi maksta juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 alusel ja tulenevalt sõlmitud käenduslepingust on kostjate vastutus kohustuse täitmise eest solidaarne. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla koos viivise ja leppetrahvidega summas 1556 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjatel. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.