2-16-112031/13 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Hagiavaldus AS Suure-Jaani Haldus (edaspidi nimetatud Hageja) on kortermaja, asukohaga xxx, haldaja. Eelnimetatud kortermajas kuulub Jaanus Paglantile (edaspidi nimetatud Kostja) korter number 1. Kostja on pika aja vältel jätnud maksmata temale kuuluva korteri kommunaal- ja haldustasud, 26.11.2013. a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega (vt Lisa 1) mõisteti Jaanus Paglandilt hageja kasuks välja võlgnevus summas 2758,43 eurot. Täitemenetluse tulemusel on võlgnevus vähenenud, kuid seejuures on tasumata uute arvete eest. Eelmise kohtuotsusega väljamõistetud summast on kostja poolt tasutud 1792,47 eurot ning maksmata 965,96 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud võlgnevuse summa on käesoleva hagiavalduse esitamise ajaks kasvanud, kuivõrd kostja tasub osutatud teenuste eest minimaalselt. Käesoleva hagiavalduse seisuga on kostjal hageja ees võlgnevus summas 3053,30 eurot. Võlgnevuse olemasolu tõendab hageja raamatupidaja poolt koostatud arvestus (vt Lisa 2), milles toodud summa, s.o 4019,26 eurot sisaldab ka eelmise kohtuotsusega väljamõistetud ja käesolevaks ajaks tasumata võlgnevust, s.o 965,96 eurot. Arvestades 4019,26 eurost maha 965,96 eurot, on käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud kommunaalkulude ja haldusteenuste võlgnevus 3053,30 eurot. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Samasisuline säte sisaldub ka AÕS § 75 lg-s 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alahoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. KOS § 8 lg 1 järgi kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega võib kommunaalkulusid pidada majandamiskuludeks KÜS § 151 lg 1 tähenduses, mille kandmise kohustus on korteri omanikul. Kuivõrd kostja ei ole kandnud talle kuuluva korteriomandiga seotud majandamiskulusid, on põhjendatud hageja nõue eeltoodud alusel. Vaatamata KÜS § 7 lg-st 4 tulenevale õigusele nõuda viivist 0,07% tasumata summalt iga viivituses oldud päeva eest, ei soovi hageja nõuda kostjal viivise tasumist. Hageja on huvitatud, et kostja tasuks põhivõlgnevuse ning väldiks edaspidi võlgnevuste tekkimist. Seejuures ei välista hageja oma õigust nõuda viivist edaspidi, kui kostja jätab ka pärast antud võlgnevuse väljamõistmist, korteriga seotud majandamis- ja kommunaalkulud tasumata. Hageja palub mõista Jaanus Paglantilt AS-i Suure-Jaani Haldus kasuks välja hagiavalduse ajaks sissenõutavaks muutunud majandamiskulude võlgnevus summas 3053,30 eurot ning jätta kõik menetluskulud Jaanus Paglanti kanda. Kostja põhjendused Selle võlgnevusega on tekkinud küsimused. Esimene küsimus, miks olen kaotanud usalduse. Teine küsimus, kas sooja andjal on lubatud öösel soojus ära võtta ja siis hommikul tagasi panna. See probleem oli terve küla kohta. Siia veel lisadeks et Suure-Jaani vald on ka teadlik sellest, et talvisel ajal toa temperatuurid kõikusid 14-17 kraadini. Enamus ikka külmetamine. Ei olnud abi ka vallale kaebekirja esitamisel. Siia lisades sellised probleemid kadusid kui pandi uued trassid koos uue katlamajaga. Kolmas küsimus, miks olin ilma kütteta mille tagajärjel lõhkesid teise ja kolmanda korteri sooja torustik kui ka radiaatorid. Selle kohta on tehtud ka ehituse ülevaatusakt, toimiku nr 1410151.

Väga keeruline oli see olukord, mille alla kannatasid ka lapsed, märgund riided ja nii edasi. Suure-Jaani haldus nagu tavaliselt ei vastanud telefonile, teatasin ka vallavanemale. Kuna elan siin korteris, mis ime läbi suutsin ilma kütteta ellu jääda ja päästa ka keldri torustik. Majal puudub korteriühistu. Lisaks SUME poolt arved ei jäänud tulemata olenemata kas on kütet või ei. Lisan, et selle taga on isiklikult Andres Ojanurm, sedasi olen mina aru saanud ka küla rahvaga rääkides. Miks mina tavaline väike palga töötaja pean tegelema ka selliste probleemidega, niigi keeruline on sedasi lastele toit lauale tuua ja haridust toetada. Jah tunnistan, et pole makseid teinud, aga kuna teenus väga poolik miks pean siis maksma. Kas pean tõesti maksma ka selle eest . Siin elavad ka lapsed kas neile ka selline trauma. Kuna Suure -Jaani haldus firmast, Andres Ojanurm ei viitsi ja ei tegele oma töös adekvaatselt, ei saa mina olla nõus sellega. Põhjus, miks olen tavapalga töötaja, seega ei saa mina lubada sellised juhtumeid minu poolt sellisel käitumisel. Vastu nõue 15000, eurot siis võibolla suudan sellega leppida sellise ülbe ja inetu tegevuse tõttu. Hageja vastus kostja vastusele Kuivõrd kostja ei ole oma vastuses hagile esitanud arusaadavaid ja sisulisi vastuväiteid haginõudele, vaid on esitanud kohtule rea küsimusi, siis puudub hagejale ka võimalus ja vajadus millelegi konkreetsele vastu vaielda või täiendavaid tõendeid esitada. Hageja jääb jätkuvalt hagiavalduses sisalduva nõude juurde paludes hagi rahuldada ning menetluskulud panna kostja kanda. Kohtu põhjendused Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud. Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.