Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

04.07.2005.a. esitas MTÜ ELFhagi O.Pvastu 15 159,60 krooni saamiseks. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt 12.06.2006.a. Kostja on hagimaterjalid vastu võtnud 12.05.2006. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. 12.06.1996.a. toimus Tallinnas Endla-Sõpruse ristmikul liiklusõnnetus, milles sai kannatada V.Pkuulunud sõiduauto. Liiklusõnnetuse teate kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse oma süülise käitumisega O.P. Sõiduki suhtes oli liikluskindlustuse leping sõlmimata. V.Ptekitati liikluskahju summas 10 500 krooni, mille hageja ka hüvitas ning esitas regressnõude kostjale. Regressnõude kohaselt pidi kostja hiljemalt 30.08.1999 tasuma kindlustusandjale kannatanule liikluskahju hüvitamisest ning juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused kokku summas 12 075 krooni. Hageja on võlgnevuse põhiosalt arvestanud viivist määraga 3% aastas ajavahemikul 30.08.1996 – 30.06.2005, kokku summas 3084,60 krooni. Vastavalt Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 27 lg-le 1 hüvitatakse isiku- või varakahju isikule, kellel ei teki tsiviilvastutust, seoses liikluskahju tekitamisega, kui kahju on talle tehtud sõidukiga, mille suhtes tuleb sõlmida liikluskindlustusleping. Vastavalt LKS § 5 lg-le 1 on sõiduki suhtes liikluskindlustuslepingu sõlmimise kohustus sõiduki omanikul. Kahju tekitamise eest osaliselt vastutavale isikule hüvitatakse kahju proportsionaalselt. Liikluskahju tekitamise eest vastutavale sõidukijuhile tema enda poolt endale tekitatud liikluskahju tuginedes LKS § 27 lg 3 p-le 1 ei hüvitata. Tulenevalt LKS § 27 lg 5 hüvitab liikluskahju kahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt hüvitab kindlaks tegemata sõidukiga või kindlustamisele kuuluva kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju hageja. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Vastavalt TsK § 231 lg-le 1 on rahalise kohustuse täitmisega

viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlg 15 159,60 krooni. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1050 krooni hageja kasuks. Samuti kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele täiendavalt 350 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.