Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema
vastu võlgnevuse
Kostja: B.G (isikukood XXX) Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi B.G vastu osaliselt.
2.Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 2682,06 eurot, millest põhivõlg on 2520,59 eurot, 31.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 111,47 eurot ja sissenõudmiskulud on 50 eurot.
3.Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed, mis tulenevad lepingust nr L89009756703, alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt: Tasumisele Kuupäev kuuluv põhivõlg Põhiosa jääk 15.06.2025 14,82 304,45 15.07.2025 16,42 289,63 15.08.2025 16,59 273,21 15.09.2025 16,99 256,62 15.10.2025 17,58 239,63 15.11.2025 17,82 222,05 15.12.2025 18,41 204,23 15.01.2026 18,69 185,82 15.02.2026 19,14 167,13 15.03.2026 19,95 147,99 15.04.2026 20,08 128,04 15.05.2026 20,65 107,96 15.06.2026 21,06 87,31 15.07.2026 21,62 66,25
4.Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed, mis tulenevad lepingust nr L89010941824, alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt: Tasumisele Kuupäev kuuluv põhivõlg Põhiosa jääk 15.04.2025 51,21 158,24 15.05.2025 52,85 107,03 15.06.2025 54,18 54,18
5.Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt 2520,59 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
6.Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktides 3 ja 4 välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
7.Jätta hagi suuremas ulatuses põhinõude, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõuetes rahuldamata.
8.Jätta poolte menetluskulud 57% ulatuses B.G kanda ja 43% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
9.Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 672,60 eurot.
10.Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt 672,60 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
11.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.G (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtul ei õnnestunud makseettepanekut kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mille tõttu otsustas Pärnu Maakohus 20.06.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas 01.07.2024 määrusega hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
2.Hageja esitas 29.07.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, mida hageja täpsustas 16.10.2024 ja 21.03.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 3361,34 2
2-24-114817 eurot, intressi 288,84 eurot, sissenõudmiskulud 140 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 426,86 eurot ning viivise põhivõlalt 536,41 eurolt määraga 16,90% aastas, viivise põhivõlalt 825,69 eurolt määraga 25% aastas ja viivise põhivõlalt 1999,24 eurolt määraga 22% aastas alates 29.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja lepingust nr C85013639564 tuleneva põhivõla 1969,05 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivise põhivõlalt 1969,05 eurolt määraga 22% aastas alates 06.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni, lepingust nr L89009756703 tuleva põhivõla vastavalt esitatud maksegraafikule ja viivise määras 16,9% aastas igale osamaksele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni ning lepingust nr L89010941824 tuleneva põhivõla vastavalt esitatud maksegraafikule ja sissenõutavaks muutunud põhivõla 551,54 eurot ja viivise määras 24% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 551,54 eurolt ja igale osamaksele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 10.09.2022 järelmaksulepingu nr L89009756703, 26.12.2022 järelmaksulepingu nr L89010941824 ning 12.09.2023 InPay makselahenduse lepingu nr C85013639564. Lepingu nr L89009756703 kohaselt oli kauba maksumus 658,54 eurot, intressimäär 16,9% aastas, krediidi kulukuse määr 35,33% ja igakuine haldustasu 0,90 eurot. Lepingu nr L89010941824 kohaselt oli kauba maksumus 825,69 eurot, intressimäär 25% aastas ja krediidi kulukuse määr 39,62%. Lepingu nr C85013639564 kohaselt oli krediidilimiit 2000 eurot, intressimäär 22% aastas, krediidi kulukuse määr 28,18% aastas ja kuutasu 2,50 eurot. Lepingu nr L89010941824 osas oli kostja võlgnevuses 15.09.2023– 15.12.2023 osamaksega, lepingu nr C85013639564 osas oli kostja võlgnevuses 05.10.2023– 05.12.2023 osamaksega ja lepingu nr L89009756703 osas oli kostja võlgnevuses 15.12.2023 osamaksega. Inbank AS saatis kostjale 05.12.2023 e-kirja, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja ütles kõik lepingud tüüptingimustele tuginedes üles 27.12.2023. Inbank AS loovutas 29.12.2023 nõuded hagejale. Hageja saatis kostjale tasulisi meeldetuletuskirju iga lepingu osas eraldi 29.01.2024, 06.02.2024, 06.03.2024, 15.03.2024, 25.03.2024 ja 13.02.2024. Hageja hinnangul järgis Inbank AS vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest kontrollis maksehäire registrist, et kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid. Lepingu nr L89009756703 osas tegi Inbank AS päringu Maksu- ja Tolliametile, mille andmetel oli kostja 11 kuu keskmine sissetulek 532 eurot, lepingute nr L89010941824 ja C85013639564 osas tegi Inbank AS päringu Pensioniregistrisse, mille andmetel oli kostja 5 kuu keskmine sissetulek 1039,56 eurot ja 6 kuu keskmine sissetulek 1269,07 eurot. Inbank AS arvestas kostja väljaminekuteks vastavalt kostja poolt taotlustes märgitud 150 eurot, 50 eurot ja 50 eurot ning lepingu nr C85013639564 osas arvestas Inbank AS kostja majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõtet ei analüüsitud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevused, intressid, viivised ja sissenõudmiskulud ning alternatiivselt kui kohus peaks leidma, et Inbank AS rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista välja kostjalt põhivõlg (nii sissenõutavaks muutunud kui tulevikus sissenõutavaks muutuv vastavalt esitatud maksegraafikutele), lepingujärgne viivis ja lepinguga nr C85013639564 seonduvad sissenõudmiskulud summas 50 eurot.
3.Kohus võttis hagi 16.08.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega kätte kättetoimetamisportaali vahendusel 23.08.2024 (TsMS § 3111 lg 3 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 13.09.2024. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3
2-24-114817
4.Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi B.G vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seetõttu ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata.
5.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja kolm laenulepingut: 10.09.2022 järelmaksulepingu nr L89009756703 (dtl 40–43), 26.12.2022 järelmaksulepingu nr L89010941824 (dtl 45–48) ja 12.09.2023 laenulepingu nr C85013639564 (dtl 50–57). Krediidiandja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise 4
2-24-114817 põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjaga hagi aluseks olevate krediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et Inbank AS kontrollis kostja maksevõimelisust enne iga lepingu sõlmimist, kontrollides, et kostjal puudusid kehtivad ja varasemad maksehäired ning tehes kostja sissetulekute kontrollimiseks päringu Maksu- ja Tolliametile või Pensioniregistrile. Inbank AS tegi kindlaks, et kostja sissetulek enne lepingu nr L89009756703 sõlmimist oli 532 eurot igas kuus, enne lepingu nr L89010941824 sõlmimist oli 1039,57 eurot igas kuus ja enne lepingu nr C85013639564 sõlmimist 1269,07 eurot igas kuus. Inbank AS ei kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet, et teha kindlaks kostja igakuiseid kohustusi ja majapidamiskulude suurust, vaid lähtus kostja avaldatud kohustustest esimese lepingu osas 150 eurot kuus, teise ja kolmanda lepingu osas 50 eurot kuus ning lepingu nr C85013639564 osas arvestuslikest majapidamiskuludest 250 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et Inbank AS oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet, kuivõrd maksevõime kontrollimiseks tuleb eelkõige kontrollida kostja pangakonto väljavõtet. Kohus märgib, et vastavalt Statistikaameti andmetele oli 2022. aastal arvestuslik elatusmiinimum 303,38 eurot ja 2023. aastal 328,23 eurot, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kostja majapidamiskulud olid vaid 250 eurot kuus. Samuti ei ole Inbank AS teinud kindlaks kostja muid igakuiseid kohustusi. Seega ei ole kohtu hinnangul Inbank AS järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud osaliselt hageja alternatiivne nõue põhivõla (sh tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla osas), seadusjärgse viivise ja sissenõudmiskulude osas.
7.1.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt anti kostjale lepingu nr L89009756703 alusel laenu 658,54 eurot ning kostja on tasunud laenu katteks 354,09 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 304,45 eurot. Kuivõrd lepingu ülesütlemine Inbank AS-i poolt ei olnud pärast ümberarvestuse tegemist kehtiv, sest kostja ei olnud võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, tuleb kostjalt lepingu nr L89009756703 põhivõlg välja mõista järgneva maksegraafiku alusel: Tasumisele Kuupäev kuuluv põhivõlg Põhiosa jääk 15.06.2025 14,82 304,45 15.07.2025 16,42 289,63 15.08.2025 16,59 273,21 15.09.2025 16,99 256,62 15.10.2025 17,58 239,63 15.11.2025 17,82 222,05 15.12.2025 18,41 204,23 15.01.2026 18,69 185,82 15.02.2026 19,14 167,13
Hagiavalduse täpsustuse kohaselt anti kostjale lepingu nr L89010941824 alusel laenu 825,69 eurot ning kostja on tasunud laenu katteks 115,91 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 709,78 eurot. Lepingu ülesütlemine Inbank AS-i poolt ei olnud pärast ümberarvestuse tegemist kehtiv, sest kostja ei olnud võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega tuleb kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud lepingust nr L89010941824 tulenev põhivõlg summas 551,54 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg järgneva maksegraafiku alusel: Tasumisele Kuupäev kuuluv põhivõlg Põhiosa jääk 15.04.2025 51,21 158,24 15.05.2025 15.06.2025
52,85 54,18
107,03 54,18
Hagiavalduse täpsustuse kohaselt anti kostjale lepingu nr C85013639564 alusel laenu 2035,20 eurot ning kostja on tasunud laenu katteks 66,15 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 1969,05 eurot. Hageja esitatu kohaselt on laenulepingu lõpptähtaeg on saabunud ning seega on kogu põhivõlg sissenõutavaks muutunud, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1969,05 eurot.
7.2.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab alternatiivse nõudena lepingu nr L89009756703 osas viivist määraga 16,90% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule kuni võla tasumiseni, lepingu nr L89010941824 osas viivist määraga 24% aastas põhivõlalt 551,54 eurolt kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni ja igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule kuni võla tasumiseni ning lepingu nr C85013639564 osas viivist määraga 22% alates 06.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuna kokkulepitud intressi määr on suurem, siis ei ole viivis kokkulepitud intressimääras põhjendatud ja hagejal on õigus sissenõutavaks muutunud summadelt nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 6
2-24-114817 Lepingu nr C85013639564 osas on sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 06.10.2024– 31.03.2025 summas 111,47 eurot (1969,05 eurot * 87 päeva * 12,25% + 1969,05 * 90 päeva * 11,15%). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 111,47 eurot, viivise põhivõlalt 2520,59 eurolt (1969,05 + 551,54 ) alates kohtuotsuse tegemise ajast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
7.3.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõuab kostjalt lepinguga nr C85013639564 seonduvaid sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja 29.01.2024 (dtl 86–87), 06.02.2024 (dtl 88) ja 06.03.2024 (dtl 89–90). Samuti on hagejale tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, andmete päringutega ja võlgnikuga suhtlemisega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 50 eurot.
8.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 2520,59 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 111,47 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivise põhivõlalt 2520,59 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis märgitud maksegraafikutele ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas, s.o suuremas osas põhinõude, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõude osas, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu ja sissenõutavaks muutunud viivist, kokku summas 4217,04 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt lepingujärgses määras. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 4690,63 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 2682,06 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude 57% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 57% ulatuses kostja kanda ning 43% ulatuses hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse.
11.Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks osaliselt.
11.1.Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 560 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 560 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 147,25 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 412,75 eurot. Seega on 7
2-24-114817 hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 560 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.
11.2.Hageja palub kostjalt välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ning lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 1183 eurot. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulud on tekkinud järgnevalt: - hagiavalduse koostamine – 3 tundi, summas 507 eurot; - hageja 15.10.2024 vastuse koostamine – 1 tund, summas 169 eurot; - hageja 21.03.2025 vastuse koostamine – 3 tundi, summas 507 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avaluse koostamise eest on põhjendatud ja vajalik. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus arvestab, et hageja esitab tüüphagisid. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi, 15.10.2024 vastuse koostamisele 1 tundi ja 21.03.2025 vastuse koostamisele 2 tundi, kokku hagimenetluses 5 tundi. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 5 töötunni eest kokku 600 eurot (ilma käibemaksuta).
11.3.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 57% ulatuses, s.o summas 672,60 eurot (560+20+600 x 57%) kostjalt hageja kasuks välja.
12.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.