Kohtulahend

2(6)

3(6)

esitada põhihagiga tasaarvestamiseks, esitati aga kahju hüvitamise nõue. Apellant ei nõustu vastuhagi läbivaatamisega vaidlusaluse tsiviilasja raames. Kahju suuruse sisuline vaidlustamata jätmine ei tähenda nõude suuruse omaksvõttu ega vabasta kohut kohustusest analüüsida tõendeid. Vahetult on kahju tekitajateks teised korteriomanikud, kes viisid küttesüsteemi tasakaalust välja. Kes konkreetselt, seda ei ole kostja tuvastanud. Apellant ei ole kahju otsene tekitaja ja tema käitumise ning kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Otsuses on aritmeetiline viga, sest 34.776 + 2740 = 37.516, mitte 37.560, nagu kohus on otsuses leidnud. 34.776 krooni ei saa lugeda hageja kuludeks, kuna see on eelarve koostaja eelneb hinnang juhuks, kui nimetatu teeb remondi. Väidetava remondi tegi aga E. S, tööde üldmaksumuseks oli 27.235 krooni ning selle maksis mitte kostja, vaid A. L. Eelistungil väitis kostja, et ostis remondimaterjali ise, tema esitatud dokumentides on ostjatena märgitud aga P OÜ ja U A OÜ, seega ei ole need usaldusväärsed. Kohtukulu väljamõistmine hagejalt kostja kasuks on põhjendamatu, kuna riigilõivu on tasunud A. L, kes ei ole kostja. A.L apellatsioonkaebus Apellant leiab apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsus ei ole õige osas, millega põhihagi osaliselt rahuldati. Apellant nõustub põhihagi rahuldamisega summas 6995, 66 krooni ning vaidlustab otsuse ülejäänud summa temalt väljamõistmise osas. Apellant taotleb vaidlustatud osas kohtuotsuse tühistamist ning tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Kaebuse kohaselt on kohus asja lahendades rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus võttis põhihagi rahuldamisel aluseks hageja poolt esitatud võlaarvestuse, millega kostja küttekulu osas ei nõustunud. Kostja vastuväide seisnes mitte üksnes selles, et tema tubades oli madal temperatuur, vaid ka selles, et küttekulu oli alates 2002. a. sügisest põhjendamatult suur, moodustades üle 20 krooni/m2. Terve maja soojatarbimise eest esitatud arved jaotas juhatus üksnes nende korterite vahel, kuhu oli jäänud keskküte, kuigi üldkütte torustikud olid paigaldatud tervesse majja ja soojendasid kaudselt kogu elamut. Korteriomanikele, kelle korterites oli gaasiküte, keskkütte kaudu sooja tarbimise eest arveid ei esitatud. Seega soodustati osa korteriomanikke. Kohus kostja vastuväiteid ja tunnistaja I. J ütlusi ei analüüsinud, võttes aluseks hageja arvestuse, mida too ei olnud tõendanud. Kostja taotles kohtult 30. jaanuari 2006. a. taotluses dokumendi väljanõudmist, et lükata ümber hageja esitatud arvestus. Kohus saatis taotluse hagejale ettepanekuga dokumentide esitamiseks, kuid

Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg. 1 p. 5 ja lg. 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ning on oluliselt rikkunud menetlusõiguse teisi norme, mille rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. TsMS § 442 lg. 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta ning on olulises ulatuses põhjendamata. Nii rahuldas kohus hagi 24.699, 44 krooni ulatuses, märkides, et 20.231, 94 krooni sellest moodustab põhivõlg ja 4437, 50 krooni viivis. Millest põhivõlg koosneb, otsusest ei nähtu. Samas on otsus vastuoluline, sest selle kohaselt on kostja keeldunud maksmast vaid küttekulusid, nende eest nõutakse kostjalt aga 16.757, 90 krooni. Millest koosneb ülejäänud põhivõla summa, otsusest ei nähtu. Kuigi kostja hageja esitatud arvestuse vaidlustas, ei nähtu otsusest, millistest tariifidest või kulutustest on hageja arvestust koostades lähtunud ja millist metoodikat on ta seejuures kasutanud. Kostja vastuväidetele arvestuse ebaõigsuse ja selles sisalduvate vastuolude kohta kohus hinnangut ei andnud ega märkinud ka otsuses, miks ta nendega ei nõustu. Ka viivisearvestust otsusest ei nähtu: selge ei ole, millise ajavahemiku eest ja millistest võlasummadest lähtudes on viivis leitud. Kostja poolt kohtuistungil viivisearvestuse ebaõigsuse kohta esitatud vastuväidetele kohus tähelepanu ei pööranud. Kohus ei põhjendanud otsuses ka, miks ta ei nõustu kostja väitega, et pärast hagi esitamist tasus ta põhivõlast 808 krooni, kuigi kostja sellekohase vastuväite kohtuistungil esitas. TsMS § 230 lg. 1 lause 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastas otsuses, et vaidlusaluse korteri varustamine soojaga oli aastatel 2002 – 2003 puudulik, kuid leidis, et kasutatud soojuse eest pidi kostja siiski tasuma. Samas eeldas kohus hageja arvestuses kostja poolt soojatarbimise kohta esitatud andmete õigsust, ilma et oleks seejuures tuginenud mingitele tõenditele, ning pani kostjale kohustuse tõendada, et ta tegelikult sooja vastavuses esitatud arvetega ei saanud. Kolleegium leiab, et eelkõige pidi hageja tõendama hagi aluseks olevat asjaolu, et kostjale oli kommunaalteenuseid (sealhulgas kütteteenus) vastavalt esitatud arvetele osutatud ning et arved on kostjale esitatud kooskõlas tariifide, kehtestatud hindade ja kostja poolt tarbitud kogustega. Alles seejärel sai kostja esitada oma konkreetsed vastuväited ning oleks pidanud esitama ka oma vastuväiteid tõendavad tõendid. Maakohtu otsus ei põhine tõendite analüüsil. Vastuhagi osas ei nähtu otsusest, millisel õiguslikul alusel luges maakohus vaidlusalusele korterile veekahjustusega tekitatud kahju tekitatuks kostjale, kes kahju tekitamise ajal ei olnud korteriomandi omanik. Mingeid asjaolusid, mis seda õigustaksid, ei ole kohus otsuses tuvastanud. Otsus on ka selles osas põhjendamata. Lisaks otsuse olulises ulatuses põhjendamata jätmisele on maakohus vaidlust lahendades rikkunud ka teisi menetlusõiguse norme. Hagi oli esitatud AS-i H L E vastu ning esialgse kostja asendas kohus 13. märtsi 2006. a. määrusega, lugedes uueks kostjaks A.L. Samal päeval toimus vaidluses viimane istung, pärast mida läks kohus otsust tegema. Istungi protokollist nähtub, et A.L esitas taotluse tõendite väljanõudmiseks, kohus jättis aga taotluse rahuldamata põhjendusel, et toimunud on juba neli eelistungit, kus taotluse oleks saanud esitada, ning käimas on põhiistung (tl. 142). Protokollist ei nähtu, et kohus oleks edastanud uuele kostjale hagiavalduse, samas võttis kohus temalt igasuguse võimaluse tõendite esitamiseks, lugedes uuele kostjale siduvaks varasema kostja toimingud. Seega rikkus kohus TsMS § 208 lõiget 3, mille kohaselt peab hageja pärast kostja asendamist või kaasamist esitama kohtule asendatud või kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja 5(6)

mille kohaselt pärast kostja asendamist või kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Seega rikkus kohus oluliselt menetlusosalise TsMS § 199 lg. 1 punktis 5 sätestatud õigust tõendeid esitada ja nende vaatlusest ning uurimisest osa võtta. Seejuures ei muuda midagi asjaolu, et A.L oli varasemas menetluses osalenud endise kostja esindajana ja iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Otsuse kohaselt on kohus arutanud A.L vastuhagi ja teinud selle kohta ka otsuse. Tsiviilasja materjalid ei sisalda A.L poolt esitatud kirjalikku dokumenti, mida saaks pidada vastuhagiavalduseks. Maakohtu 13. märtsi 2006. a. istungi protokollist nähtub, et sellel istungil arutas kohus KÜ V-P hagi AS-i H L E vastu 29.740, 92 krooni väljamõistmiseks ja AS-i H L E vastuhagi kahju 37.560 krooni hüvitamiseks (tl. 142). Istungi algul möönis kohus, et A.L saab olla kostjaks, kuid protokollist ei nähtu, et kohus oleks otsustanud kostja asendada. Millal kohus selle kohta kirjaliku määruse tegi, protokollist ei nähtu. Seejärel esitas A.L taotluse, mille kohaselt soovis olla vastuhagejaks ning esitada vastuhagi samadel alustel (tl. 142). Mingit täpsemat selgitust protokoll ei sisalda. Ka ei nähtu protokollist, et kohus oleks A.L taotluse kohta mingi seisukoha võtnud. TsMS § 373 lg. 3 lause 1 kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. TsMS § 363 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis peavad olema märgitud hagiavalduses. TsMS § 334 lg. 1 lause 1 kohaselt esitatakse avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis; kohtuistungil esitatud avaldused, taotlused, seisukohad ja vastuväited protokollitakse. Arvestades TsMS § 363 lõikes 1 sätestatut, ei ole hagiavalduse, sealhulgas vastuhagiavalduse esitamine suulises vormis võimalik. TsMS § 362 lõike 1 kohaselt loetakse hagi esitatuks ja kohtu menetluses olevaks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud, ning sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et menetluse käigus esitatud nõue või taotlus loetakse esitatuks ajal, mil see avaldatakse asja arutamisel kohtuistungil või toimetatakse kätte vastaspoolele. Kuna A.L ei esitanud vastuhagiavaldust, siis ei avaldatud seda asja arutamisel kohtuistungil ega saadudki seda teha, samuti ei saadud seda vastaspoolele kätte toimetada. Seega ei olnud aga A.L vastuhagi esitanud. Lahendades vastuhagi, mida ei olnud esitatud, rikkus maakohus TsMS § 5 lõiget 1, mille kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ja § 439, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Samas on tsiviilasja materjalide hulgas AS-i H L E hagi, milles nimetatu taotleb kahjuhüvitise 37.516 krooni väljamõistmist korteriühistult V-P tema kasuks. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks võtnud mingi seisukoha AS-i H L E poolt esitatud kahju hüvitamise nõudes, mida hageja ei olnud tagasi võtnud ja millest ta ei olnud loobunud ning mida kohus 13. märtsi 2006. a. istungil arutama asus. Tsiviilasja materjalide hulgas ei ole ka andmeid, et AS H L E oleks soovinud menetlusest välja astuda või et tema nõue oleks eraldatud eraldi menetlemiseks. Seega on kohus vastuolus TsMS § 438 lg. 1 lausega 2 jätnud esitatud nõude lahendamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb esimese astme kohtul määratleda menetlusosalised ja asjas lahendamisele kuuluvad nõuded ning need nõuded lahendada, tagades menetlusosaliste menetlusõiguste järgimise ning otsuse seaduse nõuete kohase põhjendamise. Menetluskulud menetlusosaliste vahel tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Reet Allikvere

Kai Kullerkupp

Malle Seppik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.