2-04-2121/15 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 29.06.2007. a esitatud hagiavalduse (I kd tl 205) kohaselt kostja kui korteri XXX omanik ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud alates 2001. a, mistõttu on kostja võlgnevus 3 837.26 krooni. 2001. a juuni eest arvestati kommunaalmaksete eest 947.30 krooni, mida kostja ei tasunud, juuli eest arvestati 347.30 krooni, mida kostja ei tasunud. Kokku kostja võlgnevus 1 294.60 krooni, millest kostja tasus 2001. a augustis 1 100 krooni. 2002. a juuni eest arvestati kommunaalmaksete eest 624.15 krooni, juuli eest 883.17 krooni, augustis 627.17 krooni. Kokku moodustas võlg selle ajavahemiku eest 2 134.49 krooni, millest kostja tasus 2002. a septembris 1 507.34 krooni. Seega oli seisuga 01.01.2003. a kostja võlgnevus 12 212.43 krooni. Ajavahemikul 01.01.2003. a kuni 01.01.2004. a tasus kostja jätkuvalt arveid osaliselt. Ajavahemikul 01.01.2004. a kuni 01.09.2004. a jätkas kostja arvete tasumist oma äranägemise järgi. Seisuga 01.09.2004. a moodustas kostja koguvõlgnevus 29 740.92 krooni. Viivis suurusega 0,15% kinnitati detsembris 2000. a. KÜ asutamiskoosoleku protokolliga nr 1. perioodi 01.03.2001. a kuni 01.09.2002. a eest on kostjale arvestatud viivist 1 565.45 krooni. Ajavahemiku 01.03.2001. a kuni 01.09.2004. a eest on kostjale arvestatud kommunaalmakseid kokku 44 638.09 krooni, millest kostja on tasunud 24 406.25 krooni, seega moodustab kostja põhivõlgnevus 20 231.94 krooni. Sama ajavahemiku eest on kostjale arvestatud viiviseid 9 508.98 krooni, sellest 1 565.45 krooni (viivis 0,15% tasumata summalt päevas) ajavahemiku 01.03.2001. a kuni 01.09.2002.a eest ja 7 943.53 krooni (viivis 0,07% tasumata summalt päevas) ajavahemiku 01.09.2002. a kuni 01.09.2004. a eest. Vastavalt KÜ põhikirja punktile 3.2 on ühistu liige kohustatud õigeaegselt tasuma osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Hageja palub kostjalt MTÜS § 12 lg 4, KÜS § 5 lg 1 ja VÕS 76 alusel välja mõista kommunaalmaksete ja halduskulude võlgnevus summas 29 740.92 krooni. Kostja vastus Kohtule 29.08.2007. a esitatud vastuses kostja tunnistab hagi osaliselt summas 6 995,66 krooni, ülejäänud osas leiab, et nõue on põhjendamatu. 2001. a sügisel oli elamu küttesüsteem tasakaalustamata seoses mõnede korteriomanike gaasiküttele üleminekuga. Korteris nr 3 töötasid 6 radiaatori asemel 2 , mistõttu eluruumides temperatuur ei tõusnud üle 15o C. Vastavalt KÜS § 151 oli kostja õigustatud tasuma reaalselt tarbitud soojuse eest. Vaidlustatud perioodi eest arvestas hageja kulusid summas 16 757,90 krooni, kostja maksis 4 329,25 krooni. Vahe moodustas 12 428,65 krooni. Kostja pöördus alates 2001. a novembrist korduvalt hageja poole palvega korteri nr 3 kütteprobleemid lahendada. Hageja jättis kostja taotlused tähelepanuta. Seetõttu arvestas kostja ise kütteteenuse tasumisele kuuluvad summad, s.o. 25% korteriühistu poolt arvestatud summadest. Kostja leiab, et hageja juhatus on jaotanud AS TSpoolt esitatud kogu maja küttetarbimise arve ebaõiglaselt ainult nende korteriomanike vahel, kelle korteritesse on jäänud keskküte. Elamu mõned korterid olid 2002. a gaasiküttel, kuid sellele vaatamata oli elamu üldkütte torustik

paigaldatud läbi terve maja ning kaudselt soojendas tervet elamut. Korteriomanikele, kes on üle läinud gaasiküttele, terve elamu küttekulusid ei arvestata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma arvestuse õigsust ning see on vastuoluline. Raamatupidamise tõendis on 01.04.2004. a seisuga näidatud võlgnevuse summa 23 498.55 krooni, koondtabelis aga sel perioodil 25 121.77 krooni. Väär on hageja seisukoht, et hagejal on õigus määrata viivist määraga 0,15%. Hageja 03.04.2004. a üldkoosoleku otsus on tühine, kuna KÜS § 7 lg 4 kohaselt on viivise piirmäär 0,07 % päevas. Viivise nõuet esitades käitud hageja pahauskselt, kuna alates 2001. a novembrist on kostja korduvalt pöördunud juhatuse poole palvega lahendada korteri nr 3 kütteprobleemid, s.h. parandada kütte eest arvelduste teostamist. Korteriühistu juhatus on kostja taotlused jätnud tähelepanuta. Vastuhagi Kohtule 17.09.2007. a esitatud vastuhagi kohaselt leidis 2. veebruaril 2003. a. elamu XXXpööningul aset küttesüsteemi avarii, nimelt läks katki küttetoru, kuna keskkütte õhukoguja oli külmunud. Korteriomandile nr. 3 tekkis kahju 37 516 krooni, millest 34 776 krooni on otsene kahju ja 2 740 ekspertiisikulu. Kahju eest on vastutav korteriühistu, kes ei täitnud kohustust keskküttesüsteemi tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks ning jättis rakendamata süsteemi säilimiseks vajalikud abinõud. KÜ tegevusetuse tõttu külmus pööningul katki keskkütte õhukoguja ja läks katki küttetoru ning korter 3 valati veega üle. Kostja palub kahjusumma korteriühistult tema kasuks välja mõista. Vastus vastuhagile Korteriühistu leiab, et vastuhagi ei kuulu rahuldamisele, kuna selleks puudub õiguslik alus. OÜ Alvasar ekspertarvamuse kohaselt oli avarii põhjuseks küttesüsteemi tasakaalust väljaviimine üksikute omanike poolt teist liiki küttele üleminekul ilma projekti ja tehnilise kooskõlastuseta. Seega oli avarii põhjuseks kolmandate isikute tegevus aga mitte korteriühistu juhatuse tegevusetus. Korteriühistu pädevusse ei kuulu teisele kütteliigile ülemineku projektide koostamine ning kooskõlastamine AS-ga Tallinna Soojus. Iga korteriomanik võib üle minna teisele kütteliigile, kooskõlastades esmajoones oma soovi AS-ga Tallinna Soojus. Kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Summat 34 776 krooni ei saa lugeda hageja kuluks, kuna see oleks eelarve koostaja E OÜ kulu juhul, kui viimane teostab remondi. Väidetava remondi teostas aga Eduard Semjonov ning teostatud remondi eest tasus A L abikaasa A L . Kohtuistung Kohtuistungil 21.01.2008. a. jääb hageja haginõude juurde. Hageja esindaja ei ole nõus, et KÜ tegutses hea usu põhimõtte vastaselt. Kõik arved olid esitatud õigeaegselt, neid ei ole vaidlustatud. Kostja jättis 2003. aastal tasumata arved jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli kuu eest. Kõik väited, et küttesüsteem oli tasakaalust välja viidud ei vasta tegelikkusele, kuna enne kütteperioodi alustamist on küttesüsteemi kontrollimine kohustuslik. Külmumine toimus seetõttu, et üks korteri omanik kooskõlastamata teostas ülemineku iseseisvale kütmisele. Korteriühistus on põhimõte, et üldkasutatavate pindade kütmine makstakse kinni kõikide nende korteriomanike poolt, kes ei ole üle läinud iseseisvale kütmisele. See põhimõte, et üldkasutatavate pindade kütmise eest tasuvad need, kes pole alternatiivsele kütmisele üle läinud, on vastu võetud KÜ poolt. Hageja esindaja seletuse kohaselt juhatuse koosoleku otsusega pidi KÜ saatma kostja korterisse santehniku, kuid kostja ei võimaldanud juhatuse liikmetele kontrollimiseks ega ka santehnikule tööde teostamiseks sissepääsu korterisse.

Hageja esindaja ei oska öelda, mis on õige tasumisele kuuluv summa. Hageja on lähtunud esitatud tabelist nr. 29, 9874,93 krooni on viivised. Hageja ei tea, mille eest on 808 krooni tasutud. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma arvestuste õigsust kütte eest. Kõik tehnilised võrgud on korteriomanike ühisomandis ja seda võrku teenindab KÜ. KÜ vastutab seega ka selle eest, mis sellega toimub. Surve proovimisakt ei tõenda seda, et õhukoguja pööningul oli korras. Kostja esitas ekspertiisiaktid, kus on kirjas, mis põhjusel toimus avarii. Seega vastutab KÜ tekitatud avarii eest. Tasumisele kuuluva summa jagas kostja korteris oleva 6 kütteradiaatoriga ja seetõttu tasus 25 % hinnast. Kostja arvutas välja 1 ühiku kuumakse. Kuna korteris töötas vaid 2 radiaatorit, siis korrutas kostja ühiku kahega ja selle summa tasus KÜ-le. Küttekulude jaotamine on ebaõiglane. Küttekulu tuleks jaotada ikkagi kõikide korteriomanike vahel. Hageja on käitunud pahauskselt, sest kostja on korduvalt koosolekutel pöördunud juhatuse poole ja väljendanud oma rahulolematust selles osas, et küttekulude jaotamine on ebaõiglane ja seda tuleks muuta. Väide, et kostja ei lasknud enda korterisse juhatuse liikmeid ja santehnikut, on paljasõnaline. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja tunnistaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Vastuhagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja on Tallinnas, Väike-Patarei tn 10 asuva korteri nr 3 (eluruumi üldpind 75,5 m2) omanik (tl 137). Elamu valitsemiseks on moodustatud korteriühistu VäikePatarei 10. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma kohustusi kommunaalmaksete tasumisel alates 2001. a. nõuetekohaselt täitnud. Ajavahemikul 01.03.2001. a kuni 01.09.2004. a on kostjale esitatud arved kommunaalmaksete eest summas 44 638.09 krooni, millest kostja on tasunud 24 406.25 krooni, seega on kostja võlgnevus hageja ees vaidlusaluse ajavahemiku eest 20 231.94 krooni, millele lisanduvad viivised summas 9 508.98 krooni (tl 206). Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 6 995,66 krooni, ülejäänud osas leiab, et nõue on põhjendamatu. 2001. a sügisel oli elamu küttesüsteem tasakaalustamata seoses mõnede korteriomanike gaasiküttele üleminekuga. Kostja korteris nr 3 töötasid 6 radiaatori asemel 2 , mistõttu eluruumides temperatuur ei tõusnud üle 15o C. Kostja pöördus alates 2001. a novembrist korduvalt hageja poole kütteprobleemi lahendamiseks. Hageja jättis kostja pöördumised tähelepanuta, seetõttu arvestas kostja ise kütteteenuse tasumisele kuuluvad summad, s.o. 25% korteriühistu poolt arvestatud summadest. Kostja hinnangul on küttekulude jaotamine korteriühistus ebaõiglane, kuna AS-lt TS saadud küttearved jaotati ainult nende korteriomanike vahel, kelle korteris on säilinud radiaatorid.

342), teised korteriomanikud ei ole seda vaidlustanud. Hageja hinnangul peaks vaidlustamiseks pöörduma AS TSpoole, korteriühistu on üksnes vahendaja. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja ei ole esitanud kohtumenetluses sellist korteriühistu üldkoosoleku otsust, kust nähtuks, et 50% korteriühistu liikmetest on nõustunud katma elamu üldkasutatavate pindade kütmise või see oleks neile kohustuseks tehtud. Kohtule ei ole esitatud sellist üldkoosoleku või juhatuse otsustust, mida korteriühistu liikmel oleks võimalik vaidlustada. Kohtule on esitatud AS TS arved hagejale ajavahemikul aprill 2001. a kuni aprill 2003. a, millelt nähtub, et 50% korteriomanike üleminek alternatiivküttele ei muutnud oluliselt elamu üldist soojatarbimist (I kd tl 320-332), kuid arvete alusel tasumisele kuuluv summa jaotati 16 korteriomaniku asemel 8 korteriomaniku vahel. Kohtule esitatud arvetelt nähtub, et oktoobris 2001. a esitati kostjale küttearve summas 466.07 krooni, novembris arvestus puudub ning detsembris 2001. a on toimunud 2,5 kordne küttetasu tõus ning kostjale on esitatud arve summas 1183.84 krooni (I kd tl 315, 316). Kohus nõustub kostjaga, et selline küttekulude jaotamise viis ei ole proportsionaalne ja seab korteriühistu liikmed ebavõrdsesse olukorda. Kohtule on esitatud 14.01.2002. a koostatud akt, millelt nähtub kostja eluruumide temperatuur jaanuaris 2002. a (I kd tl 19, 76). Akti kohaselt oli korteri nr 3 söögitoas ja magamistoas temperatuur 12 C, võõrastetoas 15 C ja köögis 16 C. Hageja on kohtumenetluses kinnitanud, et korteriühistu juhatuse seisukoha kohaselt maksavad kütte eest need, kes on seda tarbinud. Hageja hinnangul ei saa sundida tasuma selle eest, mida ei ole tarbinud (I kd tl 177). Kohus nõustub selle hageja seisukohaga. Samas on kostjale esitatud 2002. a jaanuari eest, mil tema korteris jäi temperatuur 12 C ja 16 C vahele küttearve summas 947.53 krooni ( II kd tl 313). Kohus nõustub kostjaga, et selline olukord on ebaõiglane. Hageja on alusetult jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole saanud tarbida soojust temale esitatud arvetel näidatud ulatuses. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama põhimõtte sätestas ka kuni 01.07.2002. a kehtinud TsÜS § 108. Juhul kui hageja ei nõustunud kostja kalkulatsiooniga, mille kohaselt tarbis kostja 25% temale hageja poolt arvestatud soojusest, oleks hageja saanud esitada ka omapoolse arvestuse. 15.11.2001. a teatas kostja hagejale, et tasub üksnes tegelikult tarbitud soojuse eest (I kd tl 21, 78). Alates 2001. a novembrist on kostja korduvalt pöördunud hageja poole palvega lahendada kostja korteri kütteprobleem ning parandada soojuse eest arveldamise korda (I kd tl 11-22, 76-82). Hageja on küll nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist, kuid probleemile omapoolset lahendust ei pakkunud, samas ei vaielnud vastu ka kostja poolt 15.11.2001. a. välja pakutud kütte eest osalisele tasumisele. Tunnistaja I J ütluste kohaselt oli korteriühistu juhatus kütteprobleemidest teadlik, kui ühtegi otsustust vastu ei võetud, kuna 2004. aastaks olid kõik korterid gaasiküttele üle läinud (tl 144). Kohtu hinnangul on hageja jätnud tähelepanuta KÜS § 2 lg 1, mille järgi on korteriühistu eesmärk korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek. Käesoleval juhul on elamus toimunud alternatiivküttele üleminek korteriühistu poolse aktiivse

sekkumiseta, mille tulemusena ei olnud alternatiivküttele üleminekuperioodil 2001. a kuni 2003. a tagatud elamu keskküttesüsteemi korrashoid. A L poolt esitatud vastuhagi kohaselt leidis 1. veebruaril 2003. a. elamu XXX pööningul aset küttesüsteemi avarii. Kohtule on esitatud AS N akt, mille kohaselt läks katki küttetoru, keskkütte õhukoguja oli külmunud, üks küttepüstik jääb külmaks (I kd tl 39, 20). Vastuhagi kohaselt tekkis korteriomandile nr. 3 kahju summas 37 516 krooni, millest 34 776 krooni on otsene kahju ja 2 740 ekspertiisikulu. Vastuhagi esitaja leiab, et kahju eest on vastutav korteriühistu, kes ei täitnud kohustust keskküttesüsteemi tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks ning jättis rakendamata süsteemi säilimiseks vajalikud abinõud. KÜ vastuhagi ei tunnista, kuna OÜ A ekspertarvamuse kohaselt oli avarii põhjuseks küttesüsteemi tasakaalust väljaviimine üksikute omanike poolt teist liiki küttele üleminekul ilma projekti ja tehnilise kooskõlastuseta. Korteriomand on KOS § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme reaalosa mõiste sätestab KOS § 2 lg 1 ning sama sätte lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodud sätetest tuleneb, et elamusisese küttesüsteemi püstikud on korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohtu hinnangul on väär KÜ seisukoht, et eeltoodust tulenevalt ei saa kahju eest vastutada korteriühistu, vaid need kaasomanikud, kes küttesüsteemi tasakaalust välja viisid. Kohus korteriühistu seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on oma 11.05.2005. a. lahendis 3-2-138-05 leidnud, et korteriühistu seadusest tulenevaks ülesandeks on ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine ning kahju tekitamise eest võib vastutada ka korteriühistu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sama seaduse § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Korteriühistu vastuväite kohaselt ei ole A L kahju tekkinud, kuna korteri remondiks vajalikud kulutused on teinud A L . Kohtule on esitatud OÜ L ja OÜ A arvamus (I kd tl 46, 47, 97, 98), mille kohaselt on elamu küttesüsteem tasakaalust väljas, kuna küttesüsteemist lahtilülitumised või küttesüsteemi lülitumised on tehtud ilma vajalike arvustusteta, mis on toonud omakorda kaasa häired kogu süsteemi töös. Puuduvad horisontaalsed ja ka vertikaalsed torujuhtmed, soojuskandja on paisupaagis külmunud, mistõttu toimus veeavarii. Kohtule on esitatud ka 03.02.2003. a akt korteri ülevaatuse kohta, mille kohaselt on korter number 3 saanud ulatuslikke veekahjusid (Ikd tl 48 ja 79). E OÜ kalkulatsiooni kohaselt kulub veekahju likvideerimiseks 34 776 krooni (I kd tl 41-45, 92-96). Vastavalt kohtule esitatud kviitungitele kulus veekahjustuste likvideerimiseks vajalike materjalide soetamiseks 4 894.20 krooni ja tööde teostamiseks 27 235 krooni (tl 107-114). Kahju tekkimise põhjuste väljaselgitamiseks on tasutud ekspertiisi eest 2 730 krooni. Kohtu hinnangul on A L tõendanud kahju summas 34 869.20 krooni olemasolu. Tunnistaja I J ütlustega on tõendatud, et ajavahemikul 2001. a kuni 2003. a toimus elamu alternatiivküttele

üleminek ilma korteriühistu poolse kontrollita. Korteriühistu ei taganud küttesüsteemi toimimist. Kohtu hinnangul ei tõenda küttesüsteemi korrasolekut ka 26.09.2002. a teostatud surveproovi akt ( II kd tl 257), kuna tunnistaja ütluste kohaselt toimus alternatiivküttele üleminek ajavahemikul 2001. a kuni 2003. a korterite kaupa pidevalt. Kohtu hinnangul on tõendatud põhjuslik seos korteriühistu seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise ja kahju vahel. Korteriühistu ei ole tõendanud kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega kahju tekitaja süüd eeldatakse. Korteriühistu poolt esitatud vastuväite kohaselt peaksid kahju eest vastutama korteriomanikud, kelle tegevuse tulemusel sai kahju tekkimine võimalikus. Kohtu hinnangul ei välista korteriühistu vastuväide korteriühistu vastutust. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise aluseks asjaolu, et veekahjustuste likvideerimise eest tasus A L abikaasa. A L hinnangul on korter abikaasade ühisvara. AÕS § 71 lg 4 kohaselt kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Samuti ei välista kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõude rahuldamist asjaolu, et materjalide ostmiseks on kasutatud sooduskaarti. Sooduskaardi kasutamine on käesoleval juhul toonud kaasa väiksema kahju hüvitamise nõude (tl 336). Kohtu hinnangul on A L kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu ka vaatamata sellele, et kahju tekitamise hetkel oli ta üksnes korteriomandi valdaja ning vaidlusaluse korteri omanik oli AS Hansa Liising. AÕS § 44 lg 1 kohaselt valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Valdaja valdusnõue hõlmab ka võlaõiguslikku kahju hüvitamise nõuet. Eeltoodu alusel rahuldab kohus osaliselt hagi ja osaliselt ka vastuhagi. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestatuga, tuleb hageja kohtukulud jätta osalisel kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 483.10 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 349.80 krooni. Vastuhagi esitaja tasus riigilõivu 2 800 krooni, millest 2 604 krooni kuulub korteriühistult TsMS § 60 lg 1 alusel A L kasuks väljamõistmisele.