Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.12.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-04-2121
Tsiviilasi
Väike-Patarei 10 Korteriühistu hagi Antonina Lebedeva vastu 29 740,92 krooni saamiseks ning Antonina Lebedeva vastuhagi Väike-Patarei 10 Korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.02.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Väike-Patarei 10 Korteriühistu apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Väike-Patarei 10 Korteriühistu (reg.kood 80127648, asukoht Väike-Patarei 10, Tallinn), esindaja Anatoli Pahmurko; Kostja: Antonina Lebedeva (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx-xxxxxxx xx-x xxxxxxx).
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2008 otsus osas, millega kohus rahuldas osaliselt Antonina Lebedeva vastuhagi Väike-Patarei 10 Korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks ja mõistis Väike-Patarei 10 Korteriühistult välja menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus otsus. Jätta Antonina Lebedeva vastuhagi Väike-Patarei 10 Korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta Antonina Lebedeva esimese astme kohtu menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonimenetlusekulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kostja on korteri Xxxxx-xxxxxxx xx-x omanik. Ajavahemiku 01.03.2001-01.09.2004 eest on kostjale arvestatud kommunaalmakseid kokku 44 638,09 krooni. Kostja on tasunud esitatud arvetest vaid 24 406,25 krooni ja võlgneb põhivõlgnevusena seega 20 231,94 krooni. Ajavahemiku 01.03.2001-01.09.2004 eest on kostjale arvestatud viiviseid 9 508,98 krooni, sellest 1 565,45 krooni (detsember 2000 kinnitati hageja asutamiskoosoleku protokolliga nr 1 viivis 0,15% tasumata summalt päevas) ajavahemiku 01.03.200101.09.2002 eest ja 7 943,53 krooni (viivis 0,07% tasumata summalt päevas) ajavahemiku 01.09.2002-01.09.2004 eest.
2.Vastavalt hageja põhikirja p-le 3.2 on ühistu liige kohustatud õigeaegselt tasuma osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Kõik arved olid esitatud õigeaegselt, neid ei ole vaidlustatud. Väited, et küttesüsteem oli tasakaalust välja viidud, ei vasta tegelikkusele, kuna enne kütteperioodi alustamist on küttesüsteemi kontrollimine kohustuslik. Korteriühistus on põhimõte, et üldkasutatavate pindade kütmine makstakse kinni kõikide nende korteriomanike poolt, kes ei ole üle läinud iseseisvale kütmisele. Kostja korteris oleva küttesüsteemi osa kontrollimiseks ei ole kostja sissepääsu lubanud.
3.Eeltoodu põhjal palus hageja mõista kostjalt välja kommunaalmaksete ja halduskulude põhivõlgnevuse ja viivisena kokku 29 740,92 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistas hagi summas 6 995,66 krooni. Vastuväidete kohaselt oli 2001. a sügisel Väike-Patarei 10 elamu küttesüsteem tasakaalustamata seoses mõnede korteriomanike poolt gaasiküttele üleminekuga. Kostja korteris nr x töötas 6 radiaatori asemel 2, mistõttu eluruumides temperatuur ei tõusnud üle 15o C. Vastavalt KÜS § 151 oli kostja õigustatud tasuma reaalselt tarbitud soojuse eest. Kostja pöördus alates 2001. a novembrist korduvalt hageja poole palvega korteri nr x kütteprobleemid lahendada. Hageja jättis kostja taotlused tähelepanuta. Seetõttu arvestas kostja ise kütteteenuse tasumisele kuuluvad summad ja pidas põhjendatuks tasuda 25% hageja poolt esitatud küttearvetest.
5.Hageja juhatus on jaotanud AS Tallinna Soojus poolt esitatud kogu maja küttetarbimise arve ebaõiglaselt ainult nende korteriomanike vahel, kelle korteritesse on jäänud keskküte. 2002. a olid elamu mõned korterid gaasiküttel, kuid vaatamata sellele oli elamu üldkütte torustik paigaldatud läbi terve maja ning kaudselt soojendas kogu elamut. Korteriomanikele, kes on läinud üle gaasiküttele, elamu üldküttekulusid ei arvestata ja see on ebaõiglane.
6.Hageja ei ole tõendanud oma arvestuse õigsust kütte eest ning arvestus on vastuoluline. Raamatupidamise tõendis on 01.04.2004 seisuga näidatud võlgnevuse summa 23 498,55 krooni, koondtabelis aga samal perioodil 25 121,77 krooni. Hageja 03.04.2004 üldkoosoleku otsus 0,15%-se viivise kohta on tühine, kuna KÜS § 7 lg 4 kohaselt on viivise piirmäär 0,07 % päevas. Viivise nõuet esitades on hageja käitunud pahauskselt, kuna alates 2001 novembrist on kostja korduvalt pöördunud juhatuse poole palvega lahendada korteri nr x kütteprobleemid, s.h parandada kütte eest arvelduste teostamist. 2(8)
Hageja on kostja taotlused jätnud tähelepanuta. Hageja teenindab elamu tehnilisi võrke ja on nende korrasoleku eest vastutav. Väide, et kostja ei lasknud enda korterisse juhatuse liikmeid ja santehnikut, on paljasõnaline. Vastuhagi
7.02.02.2003 leidis elamu pööningul aset küttesüsteemi avarii. Hageja tegevusetuse tõttu külmus pööningul katki keskkütte õhukoguja ja läks katki küttetoru ning korter x valati veega üle. Kostja esitas ekspertiisiaktid, millest nähtub avarii põhjus.
8.Kostja omandile tekkis kahju 37 516 krooni, millest 34 776 krooni on otsene kahju ja 2 740 krooni ekspertiisikulu. Kahju eest on vastutav hageja, kes ei täitnud kohustust keskküttesüsteemi tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks ning jättis rakendamata süsteemi säilimiseks vajalikud abinõud. Kostja palus kahjusumma hagejalt välja mõista. Vastus vastuhagile
9.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt oli OÜ Alvasar ekspertarvamuse kohaselt avarii põhjuseks küttesüsteemi tasakaalust väljaviimine üksikute omanike poolt teist liiki küttele üleminekul ilma projekti ja tehnilise kooskõlastuseta. Seega oli avarii põhjuseks kolmandate isikute tegevus, mitte hageja tegevusetus. Hageja pädevusse ei kuulu teisele kütteliigile ülemineku projektide koostamine ning kooskõlastamine AS-ga Tallinna Soojus. Iga korteriomanik võib üle minna teisele kütteliigile, kooskõlastades oma soovi esmajoones AS-ga Tallinna Soojus. Kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Summat 34 776 krooni ei saa lugeda hageja kuluks, kuna see oleks eelarve koostaja Ehitex OÜ kulu juhul, kui viimane teostab remondi. Väidetava remondi teostas aga Eduard Semjonov ning teostatud remondi eest tasus Aleksandr Larsen. Maakohtu otsuse põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kommunaalmaksete võlgnevuse summas 6 995,66 krooni. Vastuhagi rahuldas kohus samuti osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja tekitatud kahju eest 34 869,20 krooni. Menetluskuludena mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 483 krooni ja õigusabikulud summas 349,80 krooni. Hagejalt kostja kasuks mõistis kohus välja riigilõivu summas 2 604 krooni.
11.Otsuse põhjenduste kohaselt nõustus kohus kostjaga, et KÜ üldkasutatavate pindade kütmine ei saa toimuda nende korteriomanike arvelt, kelle korterites on säilinud radiaatorid. Hageja ei ole esitanud kohtumenetluses sellist KÜ üldkoosoleku otsust, kust nähtuks, et 50% KÜ liikmetest on nõustunud katma elamu üldkasutatavate pindade kütmise kulud või see oleks neile kohustuseks tehtud. Kohtule on esitatud AS Tallinna Soojus arved hagejale ajavahemikul 04.2001-04.2003, millelt nähtub, et 50% korteriomanike üleminek alternatiivküttele ei muutnud oluliselt elamu üldist soojatarbimist, kuid arvete alusel tasumisele kuuluv summa jaotati 16 korteriomaniku asemel 8 korteriomaniku vahel. Oktoobris 2001 esitati kostjale küttearve summas 466,07 krooni, novembris arvestus puudub ning detsembris 2001 on toimunud 2,5-kordne küttetasu tõus ning kostjale on esitatud arve summas 1 183,84 krooni. Selline küttekulude jaotamise viis ei ole proportsionaalne ja seab KÜ liikmed ebavõrdsesse olukorda.
3(8)
12.14.01.2002 koostatud aktist nähtub, et kostja eluruumi temperatuur oli jaanuaris 2002 söögitoas ja magamistoas 12o C, võõrastetoas 15o C ja köögis 16o C. Kostjale esitatud 2002. a jaanuari eest, mil tema korteris jäi temperatuur 12o C ja 16o C vahele, küttearve summas 947,53 krooni, mis ei vasta tegelikult osutatud teenusele. Hageja on alusetult jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole saanud tarbida soojust temale esitatud arvetel näidatud ulatuses. Juhul, kui hageja ei nõustunud kostja kalkulatsiooniga, mille kohaselt tarbis kostja 25% temale hageja poolt arvestatud soojusest, oleks hageja saanud esitada ka omapoolse arvestuse. Tunnistaja I. J.i ütluste kohaselt oli KÜ juhatus kütteprobleemidest teadlik, kui ühtegi otsustust vastu ei võetud, kuna aastaks 2004 olid kõik korterid gaasiküttele üle läinud. Hageja on jätnud tähelepanuta KÜS § 2 lg 1, mille järgi on KÜ eesmärk KÜ liikmete ühiste huvide esindamine. KÜ liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek. Elamus on toimunud alternatiivküttele üleminek KÜ poolse aktiivse sekkumiseta, mille tulemusena ei olnud alternatiivküttele ülemineku perioodil 2001 kuni 2003 tagatud elamu keskküttesüsteemi korrashoid.
13.01.02.2003 leidis kõnealuse elamu pööningul aset küttesüsteemi avarii. AS Nisurem akti kohaselt läks katki küttetoru, keskkütte õhukoguja oli külmunud, üks küttepüstik jäi külmaks. Hageja seisukoht, et kahju eest ei saa vastutada korteriühistu, vaid vastutavad need kaasomanikud, kes küttesüsteemi tasakaalust välja viisid, on väär. Riigikohus on 11.05.2005 lahendis nr 3-2-1-38-05 leidnud, et KÜS-st tulenevaks ülesandeks on ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine ning kahju tekitamise eest võib vastutada ka KÜ. OÜ Lombrian ja OÜ Alvasar arvamuste kohaselt oli elamu küttesüsteem tasakaalust väljas, kuna küttesüsteemist lahtilülitumised või küttesüsteemi lülitumised olid tehtud ilma vajalike arvustusteta, mis tõi omakorda kaasa häired kogu süsteemi töös. Puudusid horisontaalsed ja ka vertikaalsed torujuhtmed, soojuskandja oli paisupaagis külmunud, mistõttu toimus veeavarii. 03.02.2003 tehtud korteri ülevaatuse akti kohaselt on kostja korter saanud ulatuslikke veekahjusid. Ehitex OÜ kalkulatsiooni ja remondi tegemise kulude kohta esitatud dokumentide põhjal luges kohus tõendatuks kostjale tekkinud kahju summas 34 869,20 krooni. Tõendatud on ka põhjuslik seos KÜS-st tulenevate kohustuste täitmata jätmise ja kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. Küttesüsteemi korrasolekut ei tõenda 26.09.2002 teostatud surveproovi akt, kuna tunnistaja ütluste kohaselt toimus alternatiivküttele üleminek ajavahemikul 2001-2003 korterite kaupa pidevalt. Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise aluseks ei ole asjaolu, et veekahjustuste likvideerimise eest tasus kostja abikaasa A. Larsen. Kostja väitel on korter abikaasade ühisvara. Samuti ei välista kahju hüvitamise nõude rahuldamist asjaolu, et materjalide ostmiseks on kasutatud sooduskaarti. Sooduskaardi kasutamine on toonud kaasa väiksema kahju hüvitamise nõude. Kostjal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu ka vaatamata sellele, et kahju tekitamise hetkel oli ta üksnes korteriomandi valdaja ning vaidlusaluse korteri omanik oli AS Hansa Liising. AÕS § 44 lg 1 kohaselt valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Valdaja valdusnõue hõlmab ka võlaõiguslikku kahju hüvitamise nõuet. Apellatsioonkaebuse põhjendused
14.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
15.Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, kuna hageja poolt esitatud asjaolud jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning kostja poolt esitatud dokumente hinnati ebaõigesti. Kostja poolt esitatud 04.12.2002 akt ei oma tõendusliku väärtust, kuna akt on koostatud huvitatud isiku osalemisel ning ebaselge on, kuidas ning millega mõõdeti temperatuuri. 4(8)
14.01.2002 koostatud akt on võltsitud. Hageja seaduslik esindaja on peale kohtuotsuse tegemist selgitanud välja, et A. Rõzova ei osalenud kostja eluruumi temperatuuri tuvastamisel. Akt ei tõenda ka seda, et elamu keskküttesüsteem oli tasakaalustamata ja et 2001-2002 kütteperioodil ei tõusnud õhu temperatuur üle 15o C. Ebaselge on, millises seisundis olid soojakadude vältimise vahendid (välisseinte soojustamine, akende vahetamine, jne). Antud asjaolu annab aluse jätta tähelepanuta kostja vastuväited ebapiisava soojusega varustamise osas. Kostja ei tasunud 2001 juuni, juuli, septembri ning 2002 juuni, juuli ja augusti kuude eest midagi. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest oleks võimalik teha järeldus, mida kostja tasus ja mida ta ei pidanud vajalikuks tasuda. Juba enne akti koostamist moodustas kostja võlgnevus 3 837,26 krooni.
16.Kostja avaldust, millega ta väidetavalt teavitas juhatust, ei saa lugeda tõendiks, kuna on ebaselge, kellele ning kuidas avaldus oli teatavaks tehtud. Kostja poolt on kohtule esitatud dokument, mis väidetavalt kinnitab saatmist postiga, kuid kviitungis nr 27662 on märgitud saatjaks A. Postnikov ja saajaks I. Seremcuk.
17.08.10.2001 AS Tallinna Soojus soojussõlme vastuvõtmise akt nr W-116 tõendab soojussõlme korrasolekut ning loa andmist soojusvõrku lülitamiseks. Seega tuleb kõik kostja poolt esitatud dokumendid, mis võiksid kinnitada, et soojusega varustamine toimus mitte nõuetekohasel viisil, jätta tähelepanuta või ümber hinnata. Hageja on õigeaegselt tasunud kõik arved soojuse tarbimise eest, mis olid esitatud AS-i Tallinna Soojus poolt. Viidates Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-111-04 kütte arvelduste kohta toodud seisukohtadele, leiab hageja, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
18.Hageja jaoks on arusaamatu, kuidas on võimalik teha järeldus, et radiaatori mittetöötamise põhjuseks on ainuüksi mittenõuetekohane soojusega varustamine. 15.11.2001 avalduses on kostja märkinud, et 6-st radiaatorist töötab ainult 3. Vastuses hagiavaldusele kostja aga väidab, et 6-st radiaatorist ei tööta juba 4.
19.Kohus ei oleks pidanud võtma vastuhagi menetlusse, kuna tasumata oli riigilõiv. Riigilõivu tasunud isikuks on A. Larsen, kes ei ole protsessiosaline ning asjas ei ole tuvastatud, millistes suhetes kostja on A. Larseniga.
20.Lisaks selle, et kostjale ei ole kahju tekkinud, kuna korteri remondiks vajalikud kulutused on teinud A. Larsen, rõhutas hageja korduvalt, et ta ei ole kahju tekitaja. Nõude rahuldamiseks pidi kostja tõendama kostjale kahju tekitamise, tekkinud kahju ja hageja tegevuse või tegevusetuse vahelise põhjusliku seose ning hageja poolt kostjale kahju tekitamise õigusvastasuse. Kahju tekitas kolmas isik, kes omavoliliselt teostas ülemineku gaasiküttele, mida tunnistas ka kostja. Seega on vastuhagi esitatud vale isiku vastu.
21.Kohtule esitatud OÜ Lombrian ja OÜ Alvasar arvamusi ei saa lugeda tõenditeks, kuna asja menetluse käigus jäi tuvastamata ülalmainitud äriühingute pädevus. Arvamustes puuduvad viited lubadele antud hinnangute (arvamuste) andmiseks ning litsentsidele, mis annavad õiguse antud valdkonnas ekspertiiside teostamiseks. Tähelepanuta on jäetud, et elamu on vana ning avarii võis tekkida küttesüsteemi ärakulumise tõttu või muudel põhjustel.
22.Ehitex OÜ kalkulatsiooni, mille kohaselt kulub veekahju likvideerimiseks 34 776 krooni, ei saa lugeda tõendiks, kuna see on eelnev hinnang juhuks, kui viimane teostab remondi. Ehitex OÜ töid ei teostanud. Kohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta järeldas, et kostja on tõendatud kahju summas 34 869,20 krooni. Tõendiks ei saa lugeda 27.08.2004 koostatud tööde vastuvõtu akti, kuna remondi eest tasus kolmas isik, ning aktist ei selgu, milliseid töid teostas Eduard Semjonov. Asjas figureerivad erinevad summad. 27 235 krooni, mille on väidetavalt tasunud A. Larsen ja OÜ Ehitex kalkulatsioon summas 34 776 krooni ning terve rida kuludokumente, millest ei saa teha
5(8)
järeldust, et neid kandis kostja. Seega on kostja poolt esitatud tõendid asjaolude hindamiseks ebapiisavad ning vastuolulised.
23.Järelduse tegemiseks, et korter on abikaasade ühisvara, ei saa tugineda kostja hinnangule, kuna see võib olla ekslik. Antud asjaolu ei ole tuvastatud, nii nagu ei ole tuvastatud ka, et A. Larsen on kostja abikaasa.
24.Kuna kohtulahend on ebaõige, siis on ka kohtukulude jaotus väär. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata.
26.Kostja märkis vastuses, et kohtuotsus on kohtukulude jaotamise osas puudustega. Kostja esitas 13.03.2006 kohtuistungil õigusabikulude tõendamiseks 02.12.2004 sõlmitud lepingu summas 6 000 krooni, mille alusel esindasid kostjat tsiviilasjas Marina Suhnjova ja Ljudmilla Bogdanova. Kuna vastuhagi rahuldati summas 34 869,20 krooni, siis kuulub väljamõistmisele õigusabikuludest 5% rahuldatud summast, st 1 743,46 krooni. Kostja palub muuta kohtuotsust kohtukulude jaotamise osas ning mõista hagejalt kostja kasuks välja esimese astme kohtus õigusabikulud summas 1 743,46 krooni. Apellatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vastuhagi rahuldamise osas tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma vaidlust esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Hagi osalise rahuldamisega kolleegium nõustub ning selles osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
28.Vastuseks hagi osalise rahuldamise kohta esitatud apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et TsMS 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Tõendamiskoormise järgi lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu kinnitamiseks. Kostja poolt nõude ümberlükkamiseks omapoolsete tõendite esitamise korral peab hageja omakorda tõendama, et kostja poolt esitatud tõenditel põhinevad vastuväited ei ole paikapidavad.
29.Hageja on oma nõude põhjendamiseks esitanud kohtule kostja võlgnevuse arvestused, mis põhinevad eeldusele, et maja küttesüsteem toimib laitmatult. Kostja ei ole arvete kättesaamisele vastu vaielnud, kuid on leidnud, et arvetes toodud küttekulude summa ei vasta temale tegelikult osutatud kütteteenusele. Samuti on kostja leidnud, et hageja arved ei arvesta maja ühises kasutuses olevate ruumide küttekulude jaotamisel nende korteriomanike maksekohustusega, kes on läinud üle alternatiivküttele. Oma vastuväidete põhjendamiseks on kostja esitanud 04.01.2002 koostatud akti kostja korteris läbiviidud temperatuuride mõõtmise kohta, mille kohaselt ei ole kostja eluruumide keskmine temperatuur vaidlusalusel perioodil olnud kõrgem kui 15o C.
30.Kostja poolt selliste tõendite ja põhjenduste esitamise korral lasus hagejal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus tõendada, et hageja korteris toimis küttesüsteem nõuetekohaselt ja hageja on saanud kütteteenust arvetes toodud summadele vastavalt. Maja üldküttekulude jaotamise õiguspärasuse kinnitamiseks oleks hageja pidanud esitama tõenditena vastavad üldkoosoleku otsused või tooma esile muu õigusliku aluse. Hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud ja on piirdunud tõendamiskoormise täitmisel üksnes hagiavaldusele lisatud 6(8)
arvestustega ja hagis esitatud arutlustega. Selliseks kujunenud menetluslikus olukorras on maakohus õigesti lugenud 04.01.2002 koostatud akti alusel tõendatuks, et kostja ei saanud korteris valitsenud madala temperatuuri tõttu tarbida soojust temale esitatud arvetes näidatud ulatuses, ning pidanud põhjendatuks kostja väidet, et KÜ üldkasutatavate pindade kütmine ei saa toimuda alternatiivkütteta jäänud korteriomanike arvelt. AS-i Tallinna Soojus 08.10.2001 soojussõlme vastuvõtmise akt nr W-116 tõendab soojussõlme vastavust soojusvõrku lülitamiseks 26.09.2002 ning ei lükka ümber ligi üheksa kuud varem kostja korteris tuvastatud kütmise puudulikkust. Samuti ei kajasta aktis toodud tehnilise seisukorra loetelu elamu küttesüsteemi selle osa korrasoleku kontrolli, mis pidi tagama kostja korteri nõuetekohase kütmise. Hageja on ise rõhutanud, et küttesüsteem oli päevinäinud ning vaidlust ei ole selles, et vähem kui neli kuud pärast AS-i Tallinna Soojus poolt küttesüsteemi korrasoleku kontrolli toimus elamu pööningul küttesüsteemi avarii, mille tagajärjel üks küttesüsteemi püstik tuli sulgeda. Eeltoodu alusel on maakohus õigesti rahuldanud hagi osas, millele kostja vastu ei vaielnud.
31.Uue seisukohana on kostja apellatsioonkaebuses väitnud, et 04.01.2002 koostatud akt on võltsitud. Kostja ei ole sellist seisukohta maakohtus esitanud ning seetõttu ei ole kohtule sellise asjaolu arvestamata jätmise etteheitmine põhjendatud. Ka ringkonnakohus ei saa hageja kõnealuse väitega arvestada, kuna vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kõnealune akt on toimikus alates hagile vastuse esitamisest ning hagejal oli seetõttu võimalus akti paikapidavust alates aktist teadasaamisest kontrollida. Nagu öeldud, ei ole hageja akti võltsitusele esimese astme kohtus tähelepanu juhtinud, samuti ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi põhjendust selle kohta, miks sellist väidet ei olnud võimalik esimese astme kohtu menetluses arutamiseks esitada.
32.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga vastuhagi osalise rahuldamise osas. Kolleegiumi hinnangul on vastuhagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
33.Vaidlust ei ole selle üle, et kõnealusele korterile kahjustuste tekkimise ja nende likvideerimise ajal oli korteri omanik AS Hansa Liising Eesti, kelle poolt esitatud vastuhagi osas on 13.07.2007 menetlus lõpetatud (II kd, tl 259). Asjaolu, et kostja on asendatud või et kostja on saanud alates 17.01.2006 korteri omanikuks, ei tähenda, et talle on automaatselt üle läinud eelmise omaniku võimalik kahju hüvitamise nõue hageja vastu. AS-i Hansa Liising Eesti poolt kostjale kahju hüvitamise nõude loovutamise kohta toimikus tõendeid ei ole. Maakohtu järeldus, et nõude rahuldamist ei takista asjaolu, et kostja ei olnud kahju tekkimise ajal korteri omanik ning kostja nõue tuleneb kahju tekkimise ajal kostjal olnud valdaja õigustest, on ekslik. Valdus tähendab puhtfaktilist võimu asja üle ning nii nagu muude absoluutsete õiguste rikkumise juhtudel, mis ei ole omand, määrab ka valduse rikkumise puhul nõude ulatuse piirid normi kaitse-eesmärk (VÕS § 127 lg 2). Valdaja huvi ei ole omaniku huviga samastatav ega saa ulatuda asja taastamisele. Valdaja õiguslikult kaitstud huvi saab ulatuda üksnes sellele, et valdust temalt jõuga ära ei võetaks või seda ei rikutaks. Seega võib normi kaitse-eesmärgist (nii praegu kehtiv VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja VÕS § 132 lg 4 teine lause kui ka 1. juulini 2003. a kehtinud AÕS § 44 lg 1 redaktsioon) tulenevalt valdaja nõue ulatuda õigusvastase teo tõttu kaotatud või kitsendatud valduse ja sellega kaasneva kasutamise ja tarbimise võimaluse (kasutuseelise) väärtuse hüvitamiseni (RKTK 13.06.2005 otsuse nr 3-2-1-64-05 p 15). Sellesisulist nõuet ei ole kostja aga esitanud.
7(8)
34.Hagi osalise rahuldamise osas maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta kohtuotsust kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kohtukulude osas. Vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb aga vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel jätta kostja esimese astme kohtu menetluskulud tema enda kanda. Kostja poolt apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väiteid esimese astme kohtukulude ebaõige jaotuse kohta ei saa ringkonnakohus arvestada, kuna esimese astme kohtu otsuses toodud menetluskulude jaotusega mittenõustumisel oleks kostja pidanud esitama apellatsioon- või vastuapellatsioonkaebuse (TsMS § 630-633 ja 635). Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.