AS Morrison Invest hagi Y. F. vastu võla nõudes 6000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nendeHageja: AS Morrison Invest (registrikood 10378065), lepinguline esindaja jurist R. S. Kostja: Y. F. (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud hageja AS Morrison Invest kanda.
3.Rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõista välja hagejalt AS Morrison Invest (registrikood 10378065) kostja Y. F. (isikukood XXX) kasuks menetluskulud summas 2115,49 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-24-9971 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.AS Morrison Invest (hageja) esitas 28.06.2024 Harju Maakohtule hagi Y. F. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.11.2022 äriruumide üürilepingu Tallinnas Narva mnt X hoone teisel korrusel asuva äriruumi nr X ja ühiste ruumide mõttelise osa (kokku 20 m2) kasutamiseks perioodil 14.11.2022-13.11.2023. Kostja võttis äriruumi 14.11.2022 aktiga vastu, akti kohaselt ruumil defektid puudusid.
3.Kostja saatis 11.09.2023 hagejale kirja sooviga üürileping 13.11.2023 lõpetada ja üürileandja vaatas ruumi üürniku osavõtu üle 06.11.2023.
4.Üürileandja tegi üüri perioodil tekkinud defektidena kindlaks valged laigud põrandal valamu kõrval ja põrandakatte kahjustuse ca 1 meetri kaugusel aknast ilmselt kuumakahjustusena ning saatis üürnikule 07.11.2023 vastava kirja ühes fotode ja päringuga, kas üürnik likvideerib kahjustuse ise või hüvitab kulud. Üürnik ei nõustunud 08.11.2023 vastuses, et tema oleks kahjustuse põhjustanud
5.Põrandakahju kõrvaldamiseks oli vajalik PVC põrandakatte eemaldus ja utiliseerimine, aluspinna tasandus ja uue katte paigaldus. Üürileandja küsis selleks hinnapakkumise OÜ-lt Linnavaldus ja sai selle 15.01.2024 summas 3780 eurot, mis on käibemaksuta summa. Selle edastas üürileandja üürnikule lisatuna 25.01.2024 kirjale nr 24/8. Ühtlasi esitas üürileandja kahjuhüvitise makseteatise 01.02.2024 nr 01022024 maksetähtajaga 05.02.2024.
6.Garantiisumma jäägi 326.69 eurot tasaarveldas üürileandja punktis 2. käsitletud 6.02.24 makseteatises 1.02.24 nr 01022024 esitatud põrandakahju nõudega, mille tulemusel jääb nõudeks 3780 eurost veel 3453.31 eurot.
7.Üürilepingu punkti 4.2.1. kohaselt kohustus üürnik kasutama üüritud ruumi heaperemehelikult ja punkti 4.2.14. kohaselt vastutama materiaalselt ruumile tekitatud kahjude eest. Lepingu punkti 5.16. kohaselt tuleb lepinguline kohustus täita lepingus sätestatud tähtaja jooksul, juhul kui lepingus sellist tähtaega sätestatud ei ole, siis hiljemalt 7 päeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest. Tulenevalt üürilepingu punktist 5.2. on kostja kohustatud tasuma lepingust tuleneva rahalise kohustuse tähtaegsel täitmata jätmisel 0,5% viivist päevas. Nõude jäägi summas 3453.31 viivised perioodi 6.02.-27.09.24 (235 päeva) osas on viivisemääraga 0,5% päevas summas 4057.64 eurot, kuid hageja ei nõua viiviseid üle 2546,69 euro ehk hageja ei nõua põhi- ja kõrvalkohustusi kokku üle 6000 euro.
8.Kostja haginõuet ei tunnista. Kostja andis hagejale lepingu lõppemisel ruumi üle samas seisukorras, millises seisukorras kostja hagejalt lepingu sõlmimisel äriruumi sai, arvestades ruumi lepingujärgsest kasutamisest tingitud kulumise ja halvenemisega.
9.poolte vahel sõlmitud üürileping lõppes tähtaja möödumisel, s.o 13.11.2023. Hageja ei vaidle vastu sellele, et poolte vahel sõlmitud üürileping lõppes tähtaja möödumisel 13.11.2023.
2
2-24-9971
10.Ei ole õige hageja väide, et kostja ei ole hagejale ruumi ja selle võtmeid tagastanud kostja pakkus hagejale ruumi võtmeid tagasi 6.11.2023, kuid hageja ise keeldus kostjalt võtmeid vastu võtmast.
11.Kostja märgib lisaks, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud ja on ebamõistlikult suur (182,5% aastas).
12.Kostja esitas 28.02.2025 taotluse aegumise kohaldamiseks ja aegumise kohta vaheotsuse tegemiseks. Kostja selgitab, et pooled ei vaidle, et leping lõppes 13.11.2023 ning samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja on hagejale lepingueseme valduse enne üürilepingu lõppemist tagastanud. Kostja vabastas üüritud ruumi oma asjadest, koristas selle ning 6. novembril 2023 kohtusid hageja juhatuse liige M. V. ja kostja üüritud ruumides, et need üle vaadata ja valdus hagejale üle anda. Kohtumisel ruumides tegi hageja esindaja fotosid ja keeldus kostjalt ruumide võtmeid vastu võtmast. Samal päeval kell 14:36 saatis kostja hagejale e-kirja, milles pakkus kostja hagejale jätkuvalt võtmete, s.o ruumide valduse, tagastamist.
13.Kostja leiab, et olukorras, kus kostja on ruumid puhastanud ja vabastanud, on sellest hagejale teatanud, ei tee hagejale takistusi ruumide edasisel kasutamisel ja pakub hagejale võtmete tagastamist, tuleb ruumide valdus lugeda üleantuks ajast, mil kostja ruumide üleandmist hagejale võimaldas ehk 06.11.2023.
14.Hageja on käesolevas asjas esitatud hagi digitaalselt allkirjastanud ja kohtule esitanud 28.06.2024, s.o 7 kuud 15 päeva peale üürilepingu lõppemist ja 7 kuud ja 22 päeva peale üürilepingueseme valduse tagasi saamist.
15.VÕS § 338 lg 1 kohaselt on üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud ja hageja nõue on seega aegunud.
16.Vastuseks kostja aegumise taotlusele märgib hageja, et esitas kostjale kahjuhüvitise makseteatise 01.02.2024 ja pooled pidasid 26.02.-28.02.2024 kirjavahetust, millest järeldub, et kostja sai kahjunõude kätte.
17.Hageja vaidleb vastu ka sellele, et kostja oleks hagejale valduse tagastanud. Lepingu lõppemisel jäi ebaselgeks kahju kõrvaldamine üürniku poolt. Üürileandja ei ole senini võtit saanud, mille tõttu esitas üürnikule üüri hüvitusarveid kuni veebruarini 2024. aastal, samuti esitas hageja kostjale ka nõude üüriruumi luku südamiku vahetuskulu hüvitamiseks samal päeval, mis oli ruumi valduse üürnikult ülevõtmise ja valduse tagasisaamise aeg.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõue on aegunud, mistõttu hagi rahuldamisele ei kuulu. 19. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lgs 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. 3
2-24-9971
20.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
21.Kohus tuvastab ja pooled ka ei vaidle, et nende vahel on sõlmitud äriruumi üürileping, mis lõppes 13.11.2023.
22.Pooled vaidlevad selle üle, millal andis kostja hagejale valduse üle. Kostja väidab, et ta andis valduse üle 06.11.2023, hageja on seisukohal, et kostja ei ole senini võtit saanud, mille tõttu esitas üürnikule üüri hüvitusarveid kuni veebruarini 2024. aastal. Samas ei vaidle pooled, et hageja vaatas koos kostjaga ruumid 06.11.2023 üle (hagiavalduse p 6.11.2023). Asjaolu, et kostja ei ole hagejale võtit vahetult üle andnud ei tähenda, et kostja ei oleks hagejale tagastanud valdust või vähemalt vabastanud ruumi ega teinud üürileandjale takistusi ruume vallata.
23.Kostja on tõendanud, et tema pakkus 06.11.2023 võtme üleandmis, kuid hageja esindajad võtme vastuvõtmisest keeldusid (dtl 90). Samuti on kostja tõendanud, et ta esitas 06.11.2023 päringu, kuhu võtme saab jätta. Kohus ei nõustu hagejaga, et 27.02.2024 kirjast (dtl 98) tuleneks, et kostja ei ole pinda üle andnud. Vastupidi, 27.04.2024 e-kiri kinnitab, et kostja lahkus üüripinnalt. 24. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 36 lg 1 kohaselt valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Hageja ei ole tõendanud, et alates 06.11.2023 ei oleks hagejal olnud üüripinna üle tegelikku võimu. Riigikohus on selgitanud, et hoone või osa ruumide valduse üleandmiseks üürileandjale piisab sellest, kui kostja vabastas hoones asuvad ruumid või osa ruume, teatas sellest hagejale ja ei teinud hagejale edaspidi takistusi ruume vallata (RKTKo 3-2-1-46-09, p 10). Vaidlus puudub, et hagejal oli võimalus ruume vallata, hageja teostas ruumides remonttööd ja vahetas lukud.
25.Seega tuvastab kohus, et kostja andis hagejale ruumide valduse üle 06.11.2023.
26.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 338 lg 1 kohaselt on üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud.
27.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Hageja nõue hakkas seega aeguma alates 07.11.2023 ning aegus 6 kuu möödumisel ehk 07.05.2024.
28.Vastuseks hageja vastuväitele, et ta esitas kostjale kahjuhüvitise makseteatise 01.02.2024, märgib kohus, et kohtuväline nõude esitamine ei oma aegumistähtaja kulgemisele mistahes mõju, sest TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine ahegi esitamisega. TsÜS § 160 lg-s 2 toodud loetelus olukordadest, mida võrdsustatakse hagi esitamisega, kohtuvälist nõude esitamist ei ole.
29.Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 28.06.2024 ehk pärast aegumistähtaja möödumist. Hageja nõue on aegunud.
30.TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib pärast nõude aegumist kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
31.TsMS § 449 lg 3 kolmas lause sätestab, et kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 4
2-24-9971
32.Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
35.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
36.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
37.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja õigusabikulu summas 2115,49 eurot, mis vastab 10 tunnile ja 12 minutile tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on füüsiline isik ega saa käibemaksu tagasi arvestada ning taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
38.Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
39.Hageja tähtaegselt (27.03.2025) kostja menetuskulude osas seisukohta ei esitanud.
40.Kostjale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Kostja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja 2115,49 eurot.
41.Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
42.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 5
2-24-9971
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.