Kohtuasja number
2-04-2188 (nr.kuni 01.01.2006.a.2/277-5281/04)
Otsuse tegemise kuupäev,koht
05.september 2006.a., Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
ASi hagi V.U ja O.B vastu solidaarselt 17 737,28 krooni ja kohtukulude nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
28.august 2006.a.
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS Hageja lepinguline esindaja H.K Kostja V.U Kostja O.B Kostja O.Besindaja M.S
esindajad
Hagi rahuldada osaliselt. Resolutsioon
Mõista välja solidaarselt V.U`ilt ja O.Blt AS-i kasuks 11 569,16 krooni (üksteist tuhat viissada kuuskümmend üheksa krooni ja 16 senti) krooni sh. kohtukulude katteks 1050 krooni. Mõista välja V.U`ilt ASi kasuks kohtukulude katteks 5032,70 (viis tuhat kolmkümmend kaks krooni ja 70 senti) krooni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja õiguseellase AS-i ja V.U`i vahel laenuleping nr ..., mille alusel anti kostjale laenu summas 29 500 krooni intressiga 8 % aastas. Kostja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu lepingus märgitud kuupäevaks alates ....a, koos vastaval kuul arvestatud intressidega kogusummas 1 379,06 krooni. Viimase laenusumma tagasimaksmise tähtajaks sätestati nimetatud laenulepingus ....a summas 1122,56 krooni. Laenulepingust tulenevate V.U`i kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti ....a. hageja ja O.Bvahel käendusleping, mille alusel kohustus O.Btagama solidaarselt V.U`iga sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise. V.Uei ole alates ....a laenulepingujärgseid makseid tasunud. Hageja saatis ....a O.Ble teatise, milles informeeris teda V.Ui võlgnevusest ning palus kustutada laenulepingust tulenev võlgnevus hiljemalt .... Kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Seisuga ... on kostjate võlgnevus hagejale kokku 17 737,28 krooni, millest põhivõlg on summas 5 079,46 krooni, intress summas 180,12 krooni, viivis laenusumma tagastamisega viivitamise eest summas 12 084,45 krooni ning viivis intresside tasumisega viivitamise eest summas 393,25 krooni. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 17 737,28 krooni. Kohtukulud jätta kostjate kanda.
Kostja V.Uon kirjaliku seisukoha kohaselt nõus tasuma põhivõla ja põhivõla suuruses viiviseid. Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja O.Bhagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Vastavalt ....a. sõlmitud laenulepingule pidi viimane tagasimakse toimuma ....a. Seega oli nimetatud kuupäev kohustise täitmise tähtpäevaks. Vastavalt TsK § 211 lg 2 lõpeb käendus, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumist ei esita hagi käendaja vastu. Hageja on viivitanud võlgnevuse sissenõudmisega peaaegu 5 aastat, mille tagajärjel ületab intressi-ja viivisenõue enam kui kahekordselt põhivõla suuruse. Hageja palub tasumisele kuuluvat leppetrahvi vähendada.
Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud hageja ja kostja O.Besindajate seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et hageja õiguseellase AS-i ja V.U`i vahel sõlmiti ....a. laenuleping nr ... (tlk 8-10), mille alusel anti kostjale V.U`ile laenu summas 29 500 krooni intressiga 8 % aastas. Kostja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu lepingus märgitud kuupäevaks alates ....a, koos vastaval kuul arvestatud intressidega kogusummas 1 379,06 krooni. Viimase laenusumma tagasimaksmise tähtajaks sätestati nimetatud laenulepingus ....a summas 1 122,56 krooni. Laenulepingu üldiste tingimuste p. 1.3 järgi leppisid pooled laenulepingus kokku, et kui laenusaaja ei tasu pangale tähtaegselt igakuiseid makseid ja/või muid lepingu alusel laenusaaja poolt tasumisele kuuluvaid makseid, kohustub laenusaaja tasuma pangale maksmise tähtajast möödunud iga päeva eest viivist 0,5% päevas tähtajaks tasumata maksete summalt. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval. Asjas puudub vaidlus selles, et V.Uei ole alates ....a laenulepingujärgseid makseid tasunud ning seisuga ....a. moodustab kostja V.U`i põhivõlgnevus hageja ees 5 079,46 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 ja § 11 kohaselt tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada tsiviilkoodeksit.
TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 231 lg 1 järgi rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Laenulepingust tulenevate V.U`i kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja kostja O.Bvahel ....a. käendusleping nr 861/V423-K (tlk. 14). Käenduslepingu kohaselt kohustus O.Btäitma laenulepingust tulenevaid V.U`i kohustusi juhul, kui V.Uei täida oma kohustusi tähtaegselt ja/või nõuetekohaselt. TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK § 211 p 2 kohaselt lõpeb käendus kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu. Asja materjalidele lisatud käenduslepingu p 6 kohaselt kinnitab kostja O.B, et käendus on antud tagsivõtmatult ning kehtib kuni kõigi punktis 1 tähendatud panga nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate, lõppemiseni ja siis, kui on välistatud tähendatud nõuete tekkimine tulevikus. Kohus leiab, et kuivõrd käenduslepingu p-ga 6 on käenduslepingu pooled välistanud TsK § 211 p 2 ettenähtud võimaluse, et käendus lõpeb juhul, kui kreeditor kolme kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu, siis ei ole kostja O.Btaotlus aegumise kohaldamiseks põhjendatud. Kostja O.Btaotleb hageja arvestatud leppetrahvi vähendamist.. Hagiavalduse kohaselt moodustab hageja ja kostja V.U`i vahel sõlmitud laenulepingu järgne põhivõlgnevus 5 079,46 krooni. Hageja on arvestanud põhiosa viivist 12 084,45 krooni. Intresse on hageja arvestanud 180,12 krooni ja intressiviivist kuni võlaõigusseaduse jõustumiseni 393,25 krooni. Tsiviilkoodeksi § 191 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 194 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muu tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Kohus osutab, et tsiviilkoodeks viivise suuruse kokkuleppele piiranguid ei sätesta. Kuigi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine, leiab kohus, et tulenevalt kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS §-s 108 ja TsK §-s 194 lg 1 sätestatust peab hageja põhjendama ja tõendama tekkinud kahju olemasolu viivistenõude osas, mis ületab põhivõla ja intressi suurust. Kuivõrd kostja O.Btaotles viivise vähendamist aga hageja eelnimetatud kahju olemasolu ei põhjendanud ega tõendanud, siis leiab kohus, et O.Btaotlus põhivõlalt arvestatud viiviste vähendamiseks põhivõlani ja intressiviiviste vähendamiseks arvestatud intressisummani on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsK § 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Arvestades eeltoodut, asjaolu, et kostjad on hageja ees TsK §-st 207 lg 1 tulenevalt solidaarvõlgnikud, kostja V.Uon kirjalikus seisukohas hagile nõustunud esitatud põhivõlgnevuse koos põhivõla suuruses viivisega tasuma, siis leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaareslt välja mõista põhivõlg summas 5 079,46, viivised põhivõlalt 5079,46 krooni, intressid 180,12 krooni ja intressiviivis 180,12 krooni. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu ....a. maksekorralduse järgi 1 400 krooni, mille väljamõistmist taotleb kostjatelt solidaarselt. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3, kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 ja TsK §-st 207 lg 2 leiab kohus, et kohtukulud 1050 krooni tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt. Hageja on asja menetlemisel kandnud kohtukulusid ka tõlkekulude näol (tlk 137-138), mille väljamõistmist palub kostjalt V.Uilt. Arvestades asjaolu, et hagejale tekkisid täiendavad kohtukulud seetõttu, et kostjale V.U`ile tuli hagimaterjalid edastamiseks tõlkida, leiab kohus, et hageja taotlus on põhjendatud, tõlkekulud summas 5032,70 krooni tuleb välja mõista kostja V.U ́ilt.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.