Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-2250 UV avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks Harju Maakohtu 2. märtsi 2017 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Avaldaja: UV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Kersti Puuri ja Sirli-Kristi Käpa Puudutatud isik I: HN (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Margus Nigol Puudutatud isik II: J-MK (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik III: PP (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaido Floren Puudutatud isik IV (määruskaebuse esitaja): SK (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode Puudutatud isik V: VW (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik VI: MV (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VII: JS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VIII: JEP (isikukood XXXXXXXXX) Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus: Jõelähtme Vallavalitsus, lepinguline esindaja Igor Skorohodov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Puudutatud isiku IV menetluskulude kindlaksmääramise avalduse jättis kohus rahuldamata (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1). Maakohus leidis, et puudutatud isikule IV osutatud õigusteenusega seotud kulud on kantud maakohtu menetluses (perioodil 24. märtsist kuni 29. oktoobrini 2015), kus kulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Seega ei ole nimetatud kulude väljamõistmine puudutatud isikutelt põhjendatud. Menetluskulude nimekirjaga seotud kulud 0,5 t ulatuses ei kuulu samuti hüvitamisele tulenevalt Riigikohtu 11. novembri 2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 selgitatust. Kuna menetluskulude nimekirja ja kindlaksmääramise avalduse koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.
menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohus ei ole seda 16. juuni 2016 määrusega muutnud. Ekslik on puudutatud isiku IV seisukoht, et kuna maakohus loobumise vastuvõtmisest keeldumise kohta määrust ei teinud, siis on loobumine kohtu poolt vastu võetud. Kohtuasja materjalides pole puudutatud isiku IV suhtes menetluse lõpetamise määrust. Kuigi TsMS § 429 lg 1 teine lause näeb ette, et kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, siis TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja loobumine avaldusest mõnes taotluses või mõne isiku suhtes ei kohusta kohut seda isikut menetlusosaliste seast välja arvama. Seetõttu ei saa ka eeldada, et avaldusest osalise loobumise tõttu kaotas puudutatud isik IV menetlusosalise staatuse. Seega oli puudutatud isik IV menetlusosaline ka ringkonnakohtu 16. juuni 2016 määrusega lõppenud määruskaebusmenetluses, mistõttu ei ole põhjendatud tema seisukoht, et tal ei olnud võimalik esitada määruskaebust kulude jaotuse osas. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isiku IV maakohtus kantud õigusabikulud hüvitamisele ei kuulu.
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
Parandatud 21.04.2017 määrusega
Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2017 määruse kirjeldava osa punkti 2 neljandas ja viiendas lõigus esinev ebatäpsus, lugedes õigeks nende teksti järgmiselt: „Puudutatud isik V leidis, et avaldaja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud on ülepaisutatud ja vastavate menetluskulude suurust tuleks vähendada. Puudutatud isik II leidis, et avaldaja õigusabikulu on põhjendatud teise esindaja puhul, kes esindas avaldajat ringkonnakohtus ning tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 8 ja § 152 lg-st 3 sedagi vaid 3,17 euro ulatuses. Puudutatud isiku IV õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna menetluskulude nimekirjast esindust ringkonnakohtus ei nähtu.“
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.