Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju8 Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.

Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõuded XXXX esitas 12.02.2015 Harju Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks. Avaldaja palub kohtul määrata juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt temale kuuluvale XXXX kinnistule ning nägi selleks kolme võimalust. Esimesena pakkus avaldaja juurdepääsutee rajamist üle XXXX kinnistu, mis kuulub XXXX. Juurdepääsutee üle XXXX kinnistu tuleks kõige lühem. Teise võimalusena peab avaldaja juurdepääsutee rajamist läbi XXXXI kinnistu, mis kuulub XXXXja XXXX. Kolmas juurdepääsutee võimalus läbib kinnistuid XXXXI ning XXXX ja XXXXkuuluvad XXXX. Avaldaja on seisukohal, et ligipääsu rajamine üle XXXX kuuluva XXXX kinnistu on kõige mõistlikum viis ligipääsu tagamiseks avaldajale. Asja menetlemise ajal esitab avaldaja alternatiivsed juurdepääsuteed, paludes kohtul määrata kinnistule juurdepääs läbi XXXX kinnistu ja XXXX kinnistu selliselt, et kuni XXXX kinnistul asuva rändrahnuni kulgeb tee XXXX kinnistu äärest ning rändrahnust alates kulgeb tee läbi XXXX kinnistu (trassivalik nr 4). Avaldaja pakub alternatiivselt juurdepääsu teed läbi hoonestamata XXXXkinnistu ning läbi XXXX kinnistu (trassivalik nr 5). Sellisel juhul kattuks tee osaliselt juba planeeritava sõiduteega. Avaldaja soovib, et ligipääs oleks tagatud nii mootorsõidukiga kui jalgsi. Kohtumääruse põhjendused AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on mitmes asja märkinud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendustega. Lähtudes eeltoodust teeb kohus esmalt kindlaks, kas avaldaja kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt; kas taotletava juurdepääs on maakorralduslikult võimalik; kas avaldaja juurdepääsu vastu omatav huvi juurdepääsu vastu on ülekaalukas võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tulenevate kitsendustega ning kas avaldaja kinnisasja senine ühendus avalikult kasutatava teega on katkenud tema tahtel. Seejärel otsustab kohus kinnisasja, üle mille avaldaja kinnisasjale juurdepääs määratakse ning juurdepääsu tingimused. Seejärel lahendab kohus avaldaja taotluse kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse tuvastamiseks. Lõpuks lahendab kohus menetluskulude jaotuse. Puudutatud isik II XXXXesitas avaldusele vastuväite, mille sisuks on XXXXõiguse puudumine nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja, sest XXXXkinnisasjal puudub ehitis ning mõni muu põhjus, mis nõuab kinnisasja korrapärast majandamist. Avaldaja on saanud jalgsi oma kinnisasjale ning puudutatud isikud ei ole vastu vaielnud jalgtee kasutamisele avaldaja poolt. Kohtu hinnangul ei ole võimalik takistuseta juurdepääs avaldaja kinnisasjale. Avaldajal on välistatud juurdepääs oma kinnisasjale autoga. Ihasalu küla XXXX kinnistu (katastritunnus XXXX) suurus on 3432 m2 ning sihtotstarve on elamumaa 100 %. Kinnistu on hoonestamata. Jõelähtme Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on arvestades piirkonna hoonestustihedust ja –laadi võimalik maaüksuse hoonestamine. Tingimused hoonestamiseks

on võimalik välja selgitada läbi detailplaneeringu menetluse. Avaldaja soovib oma kinnisasjale ehitada suvila. Takistuseta juurdepääsuks on vajalik juurdepääsutee rajamine. Avaldaja on omandanud XXXX kinnisaja esmakande korras ning selle omandamisel oli selge, et kinnisasjale puudus juurdepääs avalikult kasutatavalt teele. AÕS § 156 lg 3 kohaselt kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad AÕS § 156 lg 3 kohaldamise eeldused. Paikvaatlusel kohus tuvastas koos puudutatud isikutega, et võimalikud juurdepääsuteed saaksid kulgeda üle XXXX kuuluva XXXX kinnistu (variant 1); üle XXXXja XXXX kuuluva XXXXI kinnistu (variant 2); üle XXXX kuuluvate XXXXning üle XXXXja XXXX kuuluva XXXX1 kinnistute (variant 3); üle XXXX kuuluva XXXX ja XXXXile kuuluva XXXX kinnistute (variant 4) ning üle XXXXja XXXXkuuluva XXXX ning XXXX kuuluva XXXX kinnistute (variant 5). Kohtu hinnangul on, arvestades sealhulgas juurdepääsutee koormavust kinnisasja omanikule ja ehitustööde mahtu, mõistlik määrata juurdepääsutee üle XXXX kuuluva XXXX ja XXXXile kuuluva XXXX kinnistute (variant 4). Juurepääsu määramise korral üle XXXX kuuluva XXXX ja XXXXile kuuluva XXXX kinnistute (variant 4) peaks juurdepääsutee rajamiseks tegema eelduslikult vähem ehitustöid kui ülejäänud alternatiivide korral. Paikvaatluse läbiviimisel oli visuaalse vaatluse tulemusel võimalik tuvastada, et ehitatav tee kuni avaldaja kinnisasjani on kõige lühem. Üle XXXX – XXXX1 kinnistute (variant 3) ja üle XXXX– XXXX kinnistute (variant 5) oleks ehitatav tee oluliselt pikem ning koormaks selle võrra oluliselt rohkem mainitud kinnisasjade omanikke kui koormaks üle XXXX ja XXXX kinnistute ehitatav tee XXXX ja XXXX kinnisasju. Tee, mis läbiks XXXXja XXXX kinnistuid (variant 5) jääks ehituskeeluvööndisse ning oleks vahetult mere piiri järgivas osas üleujutusalas, seega ei oleks tee rajamine sinna maakorralduslikult võimalik ning kohus ei pea seda varianti tõsiseltvõetavaks alternatiiviks. Tee rajamine üle XXXX– XXXXkinnistute (variant 3) oleks pikem kui alternatiivid 1, 2 ja 4 ja läbiks kolme kinnistut, poolitades seejuures kahte neist – XXXX1 ja XXXX kinnistut. Sellest tulenevalt oleks privaatsuse riive XXXX– XXXX- XXXX1 kinnistute omanikele oluliselt suurem kui juurdepääsu puhul üle XXXX ja XXXX kinnistute, mille puhul juurdepääsutee kulgeks mööda kinnistute piiri. Juudepääsutee rajamine läbi XXXXI kinnistu (variant 2) kulgeks vahetult elamu trepi eest, seega loeb kohus privaatsuse riive XXXXI puhul suuremaks kui XXXX ja XXXX kinnistuid läbiva juurdepääsutee puhul, kus tee kulgeks mööda kinnistute piiri õueaia äärest XXXX kinnistu puhul ning XXXX kinnistu puhul elumaja tagant. Variandi I puhul, mis läbiks XXXX kinnistut oleks rajatav tee elumaja vahetus läheduses ning seega, riivaks oluliselt XXXX kinnistu omaniku privaatsust. Kõigi juurdepääsutee variantide puhul jääks rajatava juurdepääsu alasse kas puid, põõsaid või muid rajatisi (laste mänguala, kiviaed, väikäimla), seega on sellest aspektist kõik vaadeldavad variandid võrdsed. XXXX ja XXXX kinnistuid läbiva juurdepääsu (variant 4) puhul jäävad läbipääsu trassile puud ja rajatised (välikäimla), millede taastamise ja teisaldamise kulud on osa juurdepääsutee rajamise kuludest ning need jäävad avaldaja kanda. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus juurdepääsu üle XXXX(XXXX kinnistu) kinnisasjade (variant 4).

XXXX(XXXX kinnistu) ja

Kohus määrab kindlaks juurdepääsu tingimused, sest XXXXja XXXXning XXXXi vahel puudub nende osas kokkulepe. Avaldaja on soovinud juurdepääsu asukoha määramist

vastavalt kohtule esitatud asendiplaanile (avaldaja seisukoht 17.08. materjalide juures, variant 4) järgmistel tingimustel: - Juurdepääsutee laius on 3 meetrit; - Juurdepääsuteed võivad kasutada XXXX kinnistule pääsemiseks ja sealt lahkumiseks jalakäijad; kergliiklusvahendid ja sõiduautod ööpäevaringselt, igapäevaselt ning tähtajatult, kinnistu teenindamiseks ja ehitamiseks vajalikud liiklusvahendid (prügivedu, fekaalivedu, raskeveokid jt) igapäevaselt, ajavahemikus kell 06:00 kuni 22:00; - XXXX kinnistu igakordsel omanikul ei ole lubatud kasutada juurdepääsuteed sõidukite parkimiseks, ehitusmaterjalide ladustamiseks - Juurdepääsutee rajamise kulud kannab avaldaja; - Juurdepääsuteed hooldab XXXX kinnistu igakordne omanik vastavalt vajadusele. Kohus rahuldab avaldaja taotluse juurdepääsutee asukoha suhtes ning määrab vastavalt avaldaja taotlusele juurdepääsutee asukoha vastavalt kohtule esitatud asendiplaanile (avaldaja seisukoht 17.08 materjalide juures, variant 4). Juurdepääsutee pikkuseks määrab kohus 67 meetrit. Juurdepääsutee laiuseks määrab kohus 3 meetrit. Kohus määrab juurdepääsu tähtajatult. Kohus määrab juurdepääsutee kasutamise igapäevaselt. Kohus ei pea põhjendatuks piirata teatud transpordiliikidega juurdepääsu kasutamist nädalavahetustel, sest kinnisasja teenindamine raskeveokitega võib olla vajalik ka nädalavahetustel. Kohus määrab juurdepääsu kasutamise jalgsi, kergliiklusvahenditega ning sõiduautodega ööpäevaringselt. Kinnisasja teenindamiseks vajalike liiklusvahenditele ning ehitusmaterjale ning ehitustehnikat vedavatele sõidukitele määrab kohus juurdepääsu igapäevaselt ajavahemikul 06:00 kuni 22:00. Juurdepääsutee rajamise kulud kannab avaldaja. Juurdepääsuteed hooldab avaldaja ulatuses, milles on juurdepääs määratud. Järgnevalt määrab kohus kindlaks tasu juurdepääsu kasutamise eest. Menetlusosalistel on olnud võimalik avaldada oma seisukohti tasu suuruse osas ning neid põhjendada. AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel juurdepääsu kasutamise tasu kohus. Puudutatud isik XXXX soovib tema kinnistut läbiva juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu suuruseks 420 eurot kuus, mida korrigeeritakse üks kord aastas vastavalt elukalliduse indeksi muutumisele. 17.08.2015 esitas avaldaja kohtule seisukoha hüvitise osas. Avaldaja hinnangul on juurdepääsu tee talumise eest õiglane hüvitis 50 eurot aastas. Lisaks on avaldaja nõus hooldama tema kasutuses olevat teed vastavalt vajadusele. 30.11.2015 kohtule esitatud seisukohas pakub avaldaja omandi väärtuse vähendamise eest ühekordset hüvitist, milleks on 17 eurot iga juurdepääsutee alla jääva ruutmeetri eest. Puudutatud isik V. XXXX ei ole juurdepääsu talumise tasu oma seisukohtades avaldanud. Juurdepääsu tasu suuruse määramisel AÕS § 156 lg 1 ja Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 3 järgi tuleb arvestada eelkõige teeseaduses sätestatud tee omaniku kohustuse täitmiseks vaja minevaid kulutusi. TeeS § 10 lg 1 järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ja tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Eratee omanik korraldab TeeS § 25 lg 4 järgi tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. Teetööde tehnoloogia ja kvaliteet peavad TeeS § 30 lg 1 järgi vastama liiklusohutus- ja keskkonnakaitse- ning tee seisundi kohta esitatavatele nõuetele. Teeseadusest ei tulene, et teeomanik vabaneb nendest kohustustest, kui tal on kohustus taluda kõrvalkinnistu omaniku juurdepääsuõigust ja nõuda selle eest tasu AÕS § 156 lg 1 alusel. AÕS § 156 lg 1 kohaselt tasu määramise mõtteks ei ole ainult kulutuste hüvitamine, vaid ka tasu läbipääsu talumise eest.

Kohtu hinnangul on XXXX tasu 420 eurot kuus ebamõistlikult suur. Nimetatud summas tasumise nõuet on XXXX põhistanud elukorralduse olulise riivega. Juurdepääsutee rajamise kulud ning selle hooldamise kulud tasub avaldaja. Sellest tulenevalt ei sisalda juurdepääsutee tasu tee korrashoiu kulusid. Avaldaja on pakkunud juurdepääsu tasu XXXX 50 eurot aastas. Kohus arvestab asjaolu, et avaldaja poolt ehitatav juurdepääsutee kitsendab XXXX kinnistu õueala, vähendab XXXX kinnistu elanike privaatsust ja sellest tulenevalt vähendab kinnisasja väärtust. Juurdepääsutee läbib XXXX kinnistut osas, mis on vajalik, et mööduda rajatavale juurdepääsuteele jäävast rändrahnust. XXXX kinnistu osas ei kitsenda juurdepääsutee otseselt õueala. Privaatsuse riive XXXX kinnistu puhul on väiksem kui XXXX kinnistu puhul. Kuna juurdepääsutee on visuaalselt vaadeldav XXXX kinnistult asuvast elamust, siis elanike privaatsuse riive on suurem kui XXXX kinnistu puhul, kus tee möödub elamu tagant. Kohus arvestab juurdepääsutee tasu määramisel juurdepääsutee alla jääva maa sisulise omandikaotusega, millest tuleneb kogu omandi väärtuse vähenemine koormatava kinnistu omaniku jaoks. Kohus määrab omandi riive kompenseerimiseks ühekordse hüvitise 17 eurot iga juurdepääsutee alla jääva ruutmeetri kohta. XXXX ja XXXX kinnistu omanikud peavad lisaks omandi riivele taluma avaldaja poolt rajatavast juurdepääsuteest tingitud igapäevast privaatsuse riivet. Rajatav juurdepääsutee jääb XXXX ja XXXX elamute ja õuealade lähedusse; juurdepääsutee on nende omanikele tajutav visuaalselt ning samuti on kuulda juurdepääsutee kasutamisest tulenevat liiklusmüra. Arvestades eelpooltooduga määrab kohus juurdepääsu talumise tasuks XXXX kinnistu omanikule XXXX 150 eurot ning XXXX kinnisasja omanikule XXXX 50 eurot aastas. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et vastavalt kohtu määratud tee kasutamise tingimustele langeb tee hooldamise kohustus avaldajale või kinnisasja igakordsele omanikule. mistõttu kujutab iga-aastaselt makstav hüvitis endast üksnes tasu juurdepääsu talumise ning ühekordne hüvitis tasu kinnisasja väärtuse vähendamise eest. Avaldaja on taotlenud juurdepääsu määramist kohtu poolt. Kinnistusraamatuseaduse (KrS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt on avaldaja taotletud märkuse kinnistusraamatusse kandmise vajalikuks eelduseks puudutatud isikute nõusolek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks. AÕS § 141 lõige 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtiv kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Vastava märkuse tegemine kinnistusraamatus tagab selle, et juurdepääsuga seonduvad asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, samuti saaksid nii pooled kui kolmandad isikud juurdepääsuga seotud õigusi praktikas paremini kaitsta ja nõuda teistelt isikutelt, s.h. teeniva või valitseva kinnisasja omanikult, kitsendustele allumist. Märkus juurdepääsu kohta XXXX ja XXXX kinnisasjadele tuleb kanda nimetatud kinnisasjade kinnistusraamatusse selle nähtavakstegemiseks ja kehtimiseks kolmandate isikute suhtes. Märkus juurdepääsu kasutamise tasu kohta tuleb kanda avaldaja kinnisasja registriossa. Kohus tuvastab eeltoodust tulenevalt puudutatud isiku XXXX ja puudutatud isiku XXXX kohustuse anda nõusolek märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu arvates on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.