Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-15-15861

teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud I. Hageja nõue ja selle põhjendused 23.10.2015.a. kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana 1.12.2014.a. kirjaliku töövõtulepingu nr 29.11.14/v, mille alusel kohustus kostja tegema Kiili vallas, Kiili alevikus, Metsa tn.5 asuval objektil lepingus nimetatud vundamenditöid ning hageja kohustus tööde teostamise eest tasuma 8333.40 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu maksmine pidi toimuma kahes etapis kahe kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest. Kostja esitas hagejale kaks arvet: nr.61 summas 8000,40 eurot ja nr.62 summas 1999,56 eurot, mõlemad summad on toodud koos käibemaksuga. Hageja on tasunud esimese arve ülekandega ja teise sularahas. Täiendavalt sõlmisid pooled kokkuleppe lisatööde teostamises summas 7133,70 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokkulepitud lisatööd ja nende hinnad on vormistatud 30.12.2014.a. omakäeliselt lepingu lisana. Nimetatud dokumendis kinnitab kostja juhatuse liige H. M. , et on saanud hagejalt sularahas 10560 eurot, sealhulgas arve nr 62 alusel 1999,56 eurot. Kostja ei ole hagejale väljastanud arvet lisatööde eest tasu saamise kohta. Hageja on pöördunud kostja poole nõudega arve väljastamiseks 25.05.2015.a.Kostja on kohustatud väljastama arve tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 1. Hagejale on arve vajalik selleks, et ta saaks käibemaksuseaduse § 31 lg 1 alusel maha arvata sisendkäibemaksu, mida on võimalik teha KMS §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Eeltoodud asjaoludel ja toetudes VÕS §-dele 100. 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 2 taotleb hageja, et kohus kohustaks kostjat väljastama hagejale poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 4 alusel arve summas 8560,44 eurot, sealhulgas käibemaks 20 % või alternatiivselt – kui kohus asub

2-15-15861

seisukohale, et kostja ei ole tulenevalt lepingu p.4 kohustatud lepingu lisas märgitud tööde eest arvet väljastama, nõuab hageja kostjalt arve väljastamist vastavalt KMS § 37 lg 1. II. Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagile (tl.25-28) ei tunnista tema vastu suunatud nõuet. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole vaidlust asjaolu üle, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik töövõtuleping, kuid mitte mingisugust täiendavat lisa nimetatud lepingule sõlmitud ei ole. 1.12.2014.a. sõlmitud lepingu p. 1 viidatud lisa 1 on kahepoolselt allkirjastatud hinnapakkumine, ning lepingule lisatud poolte poolt allkirjastatud dokument, märkega „lisa 1“ on materjalide kirjeldus, mida kasutatakse hinnapakkumises loetletud tööde tegemisel ning objekti, kus töid teostatakse, plaanid. Kosja hinnangul ei saa hageja poolt lepingu lisana esitatud käsikirjaline paber, mis ei ole kahepoolselt allkirjastatud olla poolte vahel õigusi ja kohustusi loovaks dokumendiks, arvestades ka, et kostja on selle allkirjastanud pärast tööde lõpetamist. Kostja on esitanud hagejale arved nr 61 ja 62 vastavalt 17.12.2014.a. ja 30.12.2014.a. tööde eest tasumiseks lepingus kokkulepitud ulatuses , s.o 8333.40 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole arvet nr.62 tasunud, ka mitte sularahas ning 30.12.2014.a. koostatud paberile, millel on kostja esindaja allkiri, on vastav juurdekirjutus tehtud hilisemalt. Hiljem on juurde kirjutatud „Leping 29.11.14v“ ning „sisaldab arve nr 62 tasumist sularahas“. Kostja ei eita, et tema seaduslik esindaja H. M. kohtus 30.12.2014.a. hageja seadusliku esindajaga ning allkirjastas hageja esindaja poolt temale esitatud paberi, mille kohta hageja esindaja selgitas, et tegemist on kulude aruandega tellijale, et saada objektil tehtud tööde eest raha. Kostja esindaja ei nõudnud endale allkirjastatud paberist teist eksemplari, kuna ei pidanud hageja ja tellija omavahelisi arveldusi enda jaoks oluliseks. Nimetatud kohtumisel sai kostja hagejalt 810 eurot, millise summa oli kostja seaduslik esindaja tasunud objektile transporditud liiva eest.

2-15-15861

Kostja on vastuses hagile andnud ülevaate poolte lepingueelsetest läbirääkimistest, märkides, et oli 2014.a. novembrikuus teinud internetis hinnapakkumise vundamendi ehituseks maksumusega 21 000 eurot. Hageja soovis teha kostjaga koostööd, kuid soovis töö tegemist madalama hinnaga. Tegelik tööde maht ja hind - 10 000 eurot, lepiti kokku 25.11.2014.a. hinnapakkumise alusel (vähendatud tööde mahuga pakkumine). Hageja püüdis küll läbirääkimiste käigus saavutada kokkulepet kõigi tööde tegemiseks 16 000 euro eest, kuid kostja ei olnud sellega nõus. Seetõttu lepiti kokku, et hageja ostab ja toimetab objektile oma vahendite eest liiva tagasitäiteks ja killustiku tee ehituseks. 1.detsembril 2014.a. sõlmitud lepingu täitmise käigus selgus, et kanalisatsioonitrassile on vajalik paigaldada lisakaev. Hageja palvel ostis kostja vajamineva kaevu, mis maksis 400 eurot, millise summa hageja ostutšeki alusel hüvitas. Pärast vundamendi taldmiku valmimist soovis hageja saada kostjalt sadeveedrenaaži ehitamise hinnapakkumist, mille kostja hagejale esitas summas 1254 eurot. Hagejale nimetatud hind ei sobinud ja taas lepiti kokku, et hageja toob materjalid objektile ja tööde maksumus jääb töövõtulepinguga kokkulepitud hinna raamidesse tingimusel, et kostja ei ehita sadevee ülevoolu. Hageja siiski vajaminevaid materjale ei muretsenud ning tegi kostjale ettepaneku osta torud ja vahekaevud, mille maksumuse hageja hüvitab ostutšekkide alusel, millise ettepanekuga kostja nõustus. Hageja tellis objektile vundamendi tagasitäiteks liiva ning andis kostja kätte sularaha autojuhtidele koormate eest maksmiseks. Alguses ei palunud hageja võtta raha saajalt allkirja raha saamise kohta, hiljem, kui hageja seda palus, võttis kostja allkirja. Viimaste koormate eest tasus kostja oma rahast 810 eurot, kuna hagejal ei olnud aega objektile raha tooma tulla. Tööd objektil lõpetati 29.12.2014.a. ning mingeid kokkuleppeid lisatööde tegemiseks ei sõlmitud. Ainsaks lisatööks, mida ei olnud lepingus kokku lepitud, võib käsitleda märgitud sadeveedrenaaži ehitamist, millise kulu kandis kostja oma vahenditest. Kostja ei ole

2-15-15861

kohustatud esitama arveid materjalide eest, millised osteti tellija vahenditest. III. Hageja arvamus hagi vastuse kohta Kohus on nõudnud hagejalt TsMS § 396 alusel hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust. Hageja on oma vastuses kostja vastusele (tl.4849) käsitlenud kostja vastuses esitatud väiteid ning märkinud, et pooled leppisid suuliselt kokku lisatööde tegemises, millised on fikseeritud hilisemalt hagiavalduse lisaks 5 olevas dokumendis. Kostja on möönnud lisatööde tegemist ka oma 22.01.2015.a. hagihoiatuses. Vaidluse all olevat kostja esindaja poolt 30.12.2014.a. allkirjastatud dokumenti tuleb hageja hinnangul käsitleda vähemalt täitmise kviitungina VÕS § 95 lg 1 tähenduses. Nimetatud dokumendi allkirjastamisega on kostja igal juhul kinnitanud, et hageja on tasunud Metsa 5 vundamenditööde eest 10 560 eurot. Koos arve nr 61 tasumisega pangaülekandega summas 8000,40 eurot on hageja tasunud kostjale Metsa tn.5 vundamenditööde eest kokku 18 560,40 eurot. Kuna töövõtulepingus oli kokku lepitud vundamenditööde hind 10 000,08 eurot (koos käibemaksuga), on seega hageja hinnangul tõendatud, et kostja tegi lisaks kirjalikus lepingus kokkulepitud tööde mahule lisatöid. 30.12.2014.a. tasus hageja kostjale ka arve nr 62 alusel sularahas 1999,56 eurot. Kostja oli nimetatud arve hagejale väljastanud sama päeva hommikul kell 6.16 ning kostja väide selle kohta, et 30.12.2014.a. kohtumisel alles lepiti kokku selle arve väljastamine, ei vasta tõele. Hageja eitab kostja poolt esiletoodud asjaolusid, et hageja soetab ja tarnib objektile tagasitäiteks liiva ja tee ehituseks killustiku ning et kostja esitas hagejale materjalide ostutšekid. Kostja ei ole esitanud hagejale ka arveid materjalide edasimüügi eest, kui ta ostis materjalid oma nimel ja müüs edasi hagejale. IV.Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 436 saab kohus rajada oma otsuse vaid poolte poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele. TsMS § 230 alusel peab

2-15-15861

hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Käesolevas tsiviilasjas ei vaidle pooled asjaolu üle, et nad sõlmisid 1.detsembril 2014.a. töövõtulepingu nr. 29.11.14/v (tl.5-6, originaal tl.54-55). Vaidlus on asjaolude üle, milline oli kokkulepe tasu suuruse osas, kas kostja teostas lisaks töövõtulepingu Lisas 1 märgitud töödele lisatöid ning kas leping sisaldas kulutusi töö tegemiseks vajalikele materjalidele, mille eest hageja tasus kostjale sularahas ning mille kohta on kostja keeldunud arve esitamisest. Hageja on esitanud tõendina käsikirjas koostatud dokumendi, mis on pealkirjastatud „Makstud sularahas (leping 29.11.14v)“ (tl.62 pöördel (originaal), tl.10, 37 (koopia kostja märgetega)). Nimetatud dokumendis kinnitab H. M. 30.detsembril 2014.a. oma allkirjaga 10 560 eurot vastuvõtmist sularahas Metsa 5 vundamenditööde eest. Käsikirjalise dokumendi kohaselt on H. M. saanud sularaha alljärgnevate tööde ja materjalide eest: 1) Vundament- 6000 eurot- 30.dets.2014 (sisaldab arve nr.62 tasumist sularahas); 2) Killustik 250 eurot Traktor 50 eurot (sissesõidutee) Kanali lisakaev 400 eurot Sadevete kanal 1100 eurot (mahuti ja ülevoolu paigaldus,torustik, vahekaev + täiteliiv) Kokku: 1800 eurot – 19.dets.2014.a. 3) Ettemaks liiv 1200 eurot 19.dets.2014.a. 4) „ liiv 750 eurot 29.dets.2014.a. 5) „ liiv 810 eurot 30.dets.2014.a. Kostja on nimetatud dokumendi kohta märkinud, et allkirjastamise ajal ei olnud dokumendis pealkirja järel sulgudes kirjutatud „Leping 29.11.14v“ ning p. 1 all sulgudes „sisaldab arve nr.62 tasumist sularahas“, need laused on sinna hiljem juurde kirjutatud , samuti on

2-15-15861

parandatud p.1 kuupäevas sisalduv number üks (1) number kolmeks (3). Hageja seadusliku esindaja Tarmo Saare kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt (kohtuistungi protokoll tl.77-81) oli 2014.a. sügisel AAS-Ehitusega kokku lepitud, et vundamenditööde tegelik maksumus on 16 000 eurot. Kokkulepe hõlmas nii tööd, kui materjale. AASEhituse poolt vundamenditööde tegemisel tekkis igasuguseid lisatöid, mida kostja oli nõus ära tegema ning mille eest sai raha. x. on andnud H. M. sularahas 10560 eurot, mille saamise kohta on H. M. 30.12.2014.a. andnud allkirja. Kogu rahasummat ei antud 30.detsembril, raha on antud osade kaupa, vormistamine toimus 30.detsembril. H. M. sai raha liiva tellimiseks, vundamendi tegemiseks, killustikust tee rajamiseks, sadevete kanalite paigaldamiseks. Töid tuli juurde. Dokumendi koostamisel raha üleandmise kinnituseks mingit vaidlust ei olnud, H. M. lubas selle kohta arve esitada. Ta soovis saada 6000 eurot sularahas ja 10 000 eurot arvega. x. väitel andis ta 30.detsembril H. M. 810 eurot ja 6000-st eurost 3000-4000 eurot. Ka arve nr. 62 on makstud sularahas. Osa raha sai antud 10.detsembril ja lõpp 30.detsembril, mistõttu on kuupäev dokumendis parandatud. Kogu töö ja materjalide muretsemine oli AAS-Ehituse kohustus, see oli hinna sees, hageja ettevõte ei ole midagi objektile viinud ning H. M. ei ole andnud materjalide ostmise kohta hagejale tšekke. Kokku on kostjale tasutud 18560 eurot, sellest 8000 ülekandega. Tööde maht muutus, töid tuli juurde. Enne lepingu sõlmimist olid läbirääkimised, summa oli 21 000 eurot, kokkusaamisel pidi arutatama, mis selle eest saab. 29.novembril saadetud kirjas märgitud 16000 eurot oli tegelik töö hind, millele lisandusid lisatööd. Kohus on vande all üle kuulanud ka kostja esindaja H. M. , kes on kinnitanud, et kokkulepe tööde mahus ja hinnas sõlmiti 25.11.2014.a. hinnapakkumise alusel, mis oli 8333,40 eurot, millele lisandub käimemaks 1666,68 eurot. Algne AAS-Ehitus poolne hinnapakkumine oli 21 000 eurot, kuid sellega ei olnud hageja nõus. Seejärel lepiti kokku, millised tööd ja materjalid jäävad välja, need pidi hageja tellima kolmandatelt isikutelt või ise tegema.

2-15-15861

Enne lepingu allkirjastamist pöördus x. mitmel korral kostja esindaja poole, et kostja teeks kogu töö ära 16 000 euro või 18 000 euro eest, millega H. M. ei nõustunud. Lepiti kokku, millised tööd ja materjalid jäävad välja 10 000 eurose hinna puhul- liiv tagasitäiteks, killustik tee ehituseks, sadevee drenaaži ehitus, põrandatööd. 1.detsembril allkirjastatud lepingu aluseks oli hinnapakkumine nr 70. x. poolt koostatud lepingu lisas nr 1. on loetletud samad tööd, mis hinnapakkumises, lisatud on vaid betoonivöö fibo müüritise peale. Kostja hinnapakkumises oli kanalisatsioon ühe kontroll-kaevuga, objektil selgus, et kanalisatsioonile on vaja ehitada kaks kaevu. Kuna hinnapakkumine teist kaevu ei sisaldanud, pidi tellija kaevu ise ostma. Seoses sellega, et tellijal puudusid rahalised vahendid kaevu ostmiseks, ostis H. M. ise vajamineva kaevu, andis ostu-müügi tšeki hageja esindajale ja sai 400 eurot. Hinnapakkumisest oli välja jäänud ka sadevee drenaaž, mille paigaldamise osas lepiti kokku, et x. toob drenaaži ehitamiseks vajalikud materjalid -torud, vahekaevu, kogumiskaevu objektile ning kostja teostab töö. Selline kokkulepe ka realiseerus, kostja ei soovinud selle töö eest täiendavat tasu, kuna töö maht oli umbes 2 tundi ning see töö oli vajalik, et saaks objekt lõpetatud. Järgnevalt oli vaja tagasitäiteks liiva. Kostja hinnapakkumine sisaldas liiva paigaldust ehk tööraha, seega pidi tellija ise tooma liiva objektile. x. andis liiva eest tasumiseks H. M. kätte esialgu 1200 eurot ning palus liiva kohaletoomisel maksta iga koorma eest autojuhi kätte sularahas 120 eurot. Kuna liiva oli veel vaja, küsis H. M. 750 eurot juurde ning seekord palus x. küsida iga koorma kohta ka tšekk. Hiljem maksis H. M. oma rahast liiva eest 810 eurot, mille kohta võetud tšekid andis ta x. üle Ülemiste keskuse kohvikus 30.detsembril 2014.a. ning sai ka 810 eurot tagasi. Samal hommikul oli kostja saatnud hagejale arve 1999 euro maksmiseks. 30.detsembril 2014.a. H. M. poolt allkirjastatud dokumendi kohta, milles ta kinnitab Metsa 5 vundamenditööde eest sularahas 10 560 euro saamist on H. M. selgitanud, et alguses oli selles kirjas killustik 250 eurot, traktor 50 eurot, kanali lisakaev 400 eurot, sadevee kanal 1100 eurot, kokku 1800 eurot 19.detsember 2014. a. ning ettemaks liiv

2-15-15861

1200 eurot, 750 eurot ja 810 eurot. x. küsis nõusolekut lisada juurde 6000 eurot. Selle dokumendi koostamise eesmärk oli tellija käest raha saamine, x. pidi esitama selle tellijale, et maksta ära ka arve 1999 eurole. H. M. nõustus juurdekirjutusega ning seejärel kirjutas x. ette järjekorra numbrid. Hagiavaldusele lisatud dokumendis on hiljem juurde kirjutatud laused „makstud sularahas leping 29.11.2014. a. „sisaldab arve nr 62 tasumist sularahas“ ning sadevete kanali hinna taha sulgudes märgitud „mahuti, ülevoolu paigaldus, vahe kaev ja täite liiv“. Samuti on muudetud p. 1 juures kuupäev „10.detsember“ „30.detsembriks“. H. M. nõustus oma allkirjaga kinnitama sularaha saamist, et x. saaks tellijale tõestada kulutuste tegemist ning saaks raha, millest tasuda ka kostjale arve nr.62. Kui lause selle kohta, et 6000 eurot sisaldab ka arve nr.62 tasumist, oleks olnud seal allkirjastamise ajal, ei oleks H. M. tema poolt antud ütluste kohaselt seda allkirjastanud. H. M. on kinnitanud, et on vastu võtnud Tarmo Saarelt sularahas 400 eurot kanalisatsiooni lisakaevu eest, mille ta ostis eraisikuna ning liivakoormate eest tasumiseks kokku 2760 eurot. Kostja – AASEhitus OÜ ei ole nimetatud summasid saanud. Sissesõidutee jaoks killustiku tellis ja tasus selle eest x. ning x. maksis ka 50 eurot traktoristile, kes tegeles vundamendi kaevetöödega. 1.12.2014.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu p.1 kohaselt kohustus kostja töövõtjana teostama tellija tellimuse alusel lepingu lisas 1 määratletud tööd ning tööd, mis märgitud lisas ei kajastu, kuuluvad lisatööde alla. Täpsed mahud ning tasustamine lepitakse kokku poolte vahel töö käigus. Lepingu p. 3 sätestas, et tellija kohustub tasuma punktis 1, seega lisas 1 , nimetatud tööde teostamise eest 8333,40 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. Tasumine toimub lepingu p. 4 kohaselt kahes etapis, esitatud arve alusel. Tulenevalt lepingu p. 14 tuleb lepingu muudatused nende jõustumiseks mõlema poole poolt allkirjastada. AAS-Ehitus OÜ on esitanud Kent Kapital OÜ-le töövõtulepingu alusel kaks arvet – 17.12.2014.a. arve nr.61, summas 8000 eurot (koos käibemaksuga), tasumise tähtajaga 18.12.2014 (tl.7), mis on tähtaegselt tasutud (tl.9) ning 30.12.2014.a. arve nr. 62 , summas

2-15-15861

1999,56 eurot (koos käibemaksuga), tasumise tähtajaga 31.12.2014 (tl.8). 25.05.2015.a. esitas hageja kostjale nõude lisatööde eest arve väljastamiseks (tl.11), milles on märgitud, et pooled sõlmisid täiendavalt kokkuleppe lisatööde teostamiseks summas 7133,70 eurot + käibemaks, milline summa on tellija poolt töövõtjale tasutud sularahas. Poolte kokkuleppe kohaselt lubas tellija esitada tasutud lisatöö kohta nõuetekohase arve, mida ta ei ole esitanud. Kostja on esitanud kohtule AAS-Ehitus OÜ 25.11.2014.a. hinnapakkumise nr 70 Kent Kapital OÜ-le (tl.33), milles toodud üksikelamu vundamendi ehitamise hind – 10 000 eurot ühtib töövõtulepingu p. 3 kokkulepitud hinnaga. Hinnapakkumises sisaldub ka tööde kirjeldus. Vaidlusaluste tööde ja materjalide kohta sisaldab hinnapakkumine näiteks täitepinnase ja liiva tagasitäite puhul vaid tööraha 103 eurot; kanalisatsioon on märgitud ühe kontroll-kaevuga (hind 300 eurot); hinnapakkumine ei sisalda sadeveedrenaaži ehitust. Hinnapakkumine on allkirjastatud ka tellija esindaja x. poolt. Lepingu lisas 1 (tl.33 pöördel) on loetletud vundamenditööd Metsa 5, Kiili alevis, mis sisuliselt kattuvad hinnapakkumises toodud töödega, erinevused on sõnastuses ning näiteks on tagasitäide liivaga kirjeldatud kahes osas (punktis) - tagasitäide ümber perimeetri liivaga ning vundamendi seest tagasitäide liivaga. Lisas 1 ei ole toodud tööde hindasid, kuivõrd kõigi lisas 1 kajastatud tööde hind on kokku lepitud lepingu p.3. Kostja on esitanud poolte elektroonilise kirjavahetuse (edaspidi ekirjad) lepingu sõlmimise eelsest perioodist, lepingu täitmise ajal ning pärast täitmist. Hageja on 24.11.2014 kostjale saadetud e-kirjas (tl.39) teinud ettepaneku alustada läbirääkimisi vundamendi ehituse töövõtulepingu sõlmimiseks. 29.11.2014 e-kirjas (tl.42) viitab hageja kostja pakkumisele hinna osas – 6000 eurot sularahana, 10000 eurot arvega (sisaldab käibemaksu) ning samas kirjas on tellija nõudmised vundamendi ehitamise eest tasumiseks –16 000 eurot kolmes osas, sealhulgas 6000 euro

2-15-15861

tasumine arvega, kui kõik on valmis. TL.42 on ka hagejalt kostjale 30.11.2014.a. saadetud kiri, milles on viidatud hinnapakkumisse tehtud parandustele ning tehtud ettepanek leping järgmisel päeval allkirjastada. 1.detsembril 2014.a. on pooled allkirjastanud leping töö hinnaga 10 000 eurot (tl.32, 54-55). 15.12.2014.a. e-kirjavahetuses (tl.40) on pooled pidanud läbirääkimisi sadeveesüsteemi (väliskanalisatsiooni) ehitamise hinna kohta, millest nähtub, et hageja ei ole olnud nõus kostja pakutud hinnaga (tl.40). Kuna töövõtulepingu lisades (hinnapakkumine 70 ja lisa 1, tl.33, 56) ei sisaldu sadeveesüsteemi ehitust, tuleb nimetatud tööd käsitleda lisatööna. Tl.43 on H. M. e-kiri 30.12.2014.a., milles ta annab teada liiva koguse - 13 koormat, arvutuskäigu põhjal saab teha järelduse, et liiva eest on tasumata 810 eurot, mis haakub H. M. ütlustega selle kohta, et 30.12.2014.a. sai ta x. sularaha 810 eurot. 30.12.2014.a. e-kirja põhjal (tl.44) on võimalik teha järeldus, et H. M. on saatnud hageja esindajale 30.12.2014.a. kell 6.15. arve nr. 62. 4.01.2015.a. e-kirjas soovib hageja esindaja saada kostja esindajalt töödega seotud dokumente ning hinnapakkumist 2 etapi tööde kohta, dokumentide esitamise nõue on esitatud ka 11.01.2015.a. e-kirjas, milles x. soovib saada ka liiva saatelehti 1200 euro kohta (tl.41). H. M. on kohtuistungil vande all antud ütlustes möönnud, et ta ei võtnud liiva objektile toonud autojuhtidelt dokumente liiva toomise eest kokku 1200 euro üleandmise kohta, kuivõrd x. ei olnud temale vastavat korraldust andnud. 14.01.2015 saadetud e-kirjas (tl.38) on hageja, toetudes kostja poolt esialgselt tehtud vundamenditööde pakkumisele hinnaga 21 000 eurot, loetlenud teostamata tööd ning teatanud, et lõplik tasumine toimub pärast kõikide tööde nõuetekohast teostamist. Kostja on vastanud, et tema poolt on lepingu nr 29.11.14/v tingimused täidetud ning palunud tasuda arve nr.62. Hageja poolt on tõendina esitatud kostjat esindanud Datum Inkasso OÜ poolt hagejale 22.01.2015.a. esitatud hagihoiatus (tl.51-52), tõendamaks asjaolu, et Kent Kapital OÜ on tasunud teostatud lisatööde eest. Hagihoiatus on esitatud seoses arve nr 62 tasumata jätmisega Kent Kapital OÜ poolt. Kostja esindaja on nimetatud

2-15-15861

tõendi kohta vande all antud ütlustes kinnitanud, et lõpetas Datum Inkasso OÜ-ga koostöö just seetõttu, et eelnimetatud kirjas oli viidatud lisatöödele ja nende eest tasumisele, milline asjaolu ei olnud tegelikkusele vastav. Hageja on toetunud oma nõuet esitades kohustuse rikkumisele kostja poolt. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumise mõiste on sätestatud VÕS § 100- see on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Kohtule esitatud tõendite põhjal on võimalik teha järeldus, et poolte vahel oli lepinguline võlasuhe, mille aluseks oli 1.12.2014.a. sõlmitud töövõtuleping. Seega peab kohustus, mida väidetavalt on kostja rikkunud sisalduma lepingus või tulenema seadusest. Töövõtulepingu nr 29.11.14/v p.4 on võimalik järeldada, et lepinguga kokkulepitud tööde eest tasumine toimub arvete alusel. Kostja on lepingujärgsete tööde tegemise eest esitanud hagejale kaks arvet kokku summas 10 000 eurot, mis on lepingus kokkulepitud tööde maksumus. Seega tuleb vastata küsimusele, kas kostja on teinud antud lepingu raames veel mingeid töid, mis kvalifitseeruksid lepingu p.1 järgi lisatöödeks ning kas hageja on maksnud lisatööde eest tasu, mille maksmise eelduseks on nii lepingust kui seadusest (hageja poolt viidatud käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 1) tulenevalt arve esitamine. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel tuleb nimetatud küsimusele vastata eitavalt. Lepingu p. 1 kohaselt pidid pooled lisatööde täpsed mahud ning tasustamise leppima kokku töö käigus. Lepingu p. 14 sätestas, et lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

2-15-15861

Kas viidatud lepingu punkte koos tõlgendades on võimalik väita, et ka kokkulepe lisatööde osas pidi olema vormistatud kirjalikult ja poolte poolt allkirjastatuna ehk kas lisatööde kokkulepe on käsitletav lepingu muudatusena ? Kohtu hinnangul ei ole see nii, sest lisatööde kokkuleppimise võimalus on lepingus sätestatud ning sellega ei muudetaks lepingut, pigem võiks vastavat kokkulepet käsitleda lepingu täiendusena. Seega kui lisatööde tegemine ei ole vormistatud kirjalikult poolte poolt allkirjastatuna, ei välista see veel, et lisatööde tegemiseks puudus kokkulepe. Hageja käsitluse kohaselt on lisatööd tööd, mille tegemiseks tehtud kulutused on loetletud 30.detsembril 2014.a. kostja poolt allkirjastatud dokumendis. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendiga ei saa lugeda tõendatuks kokkuleppe sõlmimist lisatööde tegemiseks hageja ja kostja vahel. Hageja esindaja ei suutnud vande all seletust andes nimetada töid, milliseid tegi kostja vundamendi ehitusel vähemalt 4000 euro eest, mis ei olnud hõlmatud töövõtulepingu lisas kirjeldatud töödega. Seetõttu peab kohus hageja esindaja poolt antud ütlusi tõendina tervikuna ebausaldusväärseteks. Kostja esindaja H. M. on omaks võtnud asjaolu, et on saanud hageja esindajalt rahasummasid materjalide ja kaupade eest tasumiseks, millised olid vajalikud töövõtulepingujärgse töö teostamiseks, kuid mis ei sisaldunud tööde kirjelduses (hinnapakkumine ja lepingu lisa 1), nimelt hageja korraldusel kohaletoimetatud liiva eest tasumiseks kokku 2760 eurot (sellest 810 eurot 30.12.2014.a.), kanalisatsiooni lisakaevu ostmiseks 400 eurot, mille kohta ta on vastavad dokumendid (ostuarve, liiva toomisel raha vastuvõtmise kohta allkirjad autojuhtidelt) üle andnud hageja esindajale. Kostja esindaja on möönnud ka seda, et 1200 euro üleandmise kohta objektile liiva toomise eest ei ole tal dokumente (allkirju) esitada, kuna hageja esindaja alguses temalt neid ei nõudnud. Muid rahasummasid, millised on märgitud 30.detsembril 2014.a. tema poolt allkirjastatud dokumendis, ei ole ei H. M. ega AAS-Ehitus OÜ saanud. Dokumenti allkirjastades soovis ta hageja esindaja palvel tellijale kinnitada, et hageja on dokumendis nimetatud kulutused teinud, et hageja saaks tellijalt raha. Kostja esindaja teadis, et hageja on muretsenud objektile

2-15-15861

sissesõidutee rajamiseks killustiku, maksnud traktoristile tee kaevetöö ja killustiku laialiajamise eest 50 eurot ning ostnud sadeveekanalisatsiooni rajamiseks vajalikud materjalid. Kostja kanalisatsiooni paigaldamise eest täiendavat tasu ei saanud. Kohus hindab kostja esindaja vande all antud seletust usaldusväärseks. Vastavalt KMS § 37 lg 1 on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast. Hageja ei ole tõendanud, et kostja AAS -Ehitus OÜ oleks teinud hageja objektil vundamendi ehitusel töid, milliseid ei olnud lepinguga ega täiendavate kokkulepetega kokku lepitud. Ainuüksi Datum Inkasso hagihoiatuses sisalduvat vastavasisulist väidet ei saa pidada piisavaks, et lugeda kokkulepe lisatööde kohta sõlmituks, kuivõrd kostja seaduslik esindaja ei ole kohtumenetluses lepingulise esindaja poolt esitatud väidet kinnitanud. Seega ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et kostja on täiendavalt, lisaks töövõtulepinguga kokkulepitule 8560,44 euro eest müünud hagejale kaupu või osutanud teenuseid Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagi aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud, mistõttu hageja nõue ei ole põhjendatud.

V. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega käesolevas asjas hageja. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

2-15-15861

Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja on esitanud taotlused menetluskulude, so õigusabikulude, summas 2808 eurot (sh käibemaks) väljamõistmiseks (tl 82-83). Hageja on esitanud kostja menetluskulude nimekirjale vastuväited (tl 89). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). TsMS § 176 lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja on nimetatud kinnituse andnud. TsMS § 174 lõikest 10 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei kuulu hüvitamisele menetluskuludelt arvestatav käibemaks. Ka hageja on oma vastuväidetes kostja menetluskulude nimekirjale osundanud, et kostja on käibemaksukohuslane. Kostjat on menetluses esindanud City Õigusbüroo OÜ jurist Külli Aas tunnitasu määraga 96 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja

2-15-15861

vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-192-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohtu hinnangul saab kostja esindaja töötunni hinda – 96 eurot (koos käibemaksuga), 80 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduste kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja hagejale õigusabi kokku 29 tunni 45 minuti ulatuses. Kohus nõustub hagejaga, et ajakulu Kiili valda päringu tegemiseks, saadud dokumentidega tutvumiseks ja kohtule nendega seonduva taotluse esitamiseks- kokku 1 tund 40 minutit- ei ole põhjendatud ega vajalik. Kuna kohus nimetatud dokumente tõendina asja juurde ei võtnud, ei saa vastavat esindaja tegevust pidada menetluse seisukohast tulemuslikuks. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 13) TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Seetõttu jätab kohus menetluskulude hulgast välja sõidule Tallinnast kohtuistungile Põlvasse kulutatud ajale – kokku 6 tundi vastava kulu. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et menetluskulude väljamõistmisel ei arvestata lepingulise esindaja ajakuluna konsultatsioone ega nõupidamisi kliendiga, kuna kliendiga suhtlemine ja temale õigusliku olukorra selgitamine on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad

2-15-15861

menetlusosalised kohtule. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejalt kostja kasuks välja mõistmata õigusabikulud seoses 29.12.2015, 15.02.2017 ja 9.03.2017.a. (telefoni)nõupidamistega kokku 2 tundi 10 minutit. Arvestades menetluse tulemuslikkust ja eeltoodud põhjendusi, leiab kohus, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajakulu kliendi huvide kaitseks oli käesolevas asjas 20 tundi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 1600 eurot (käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.