Võlaõigus

mistõttu ütles AS I 27.05.2024 lepingu üles. Seega on järelmaksulepingu nr xxxx alusel kostja põhivõlgnevus 909.00 eurot, intressi võlgnevus 52.50 eurot, lepingutasu võlgnevus 15.00 eurot, viivise võlgnevus põhivõla summalt 909.00 eurot perioodi 28.05.2024-30.09.2024 eest 50.07 eurot. AS I loovutas järelmaksulepingutest nr xxxx ja nr xxxx tulenevad nõuded kostja vastu 28.05.2024 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on saatnud kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lisaks on hagejal tekkinud kostja makseviivitusega seoses muud kulud, sh kulud seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsimisega, telefoni ja e-maili teel võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamisega, kõnedega ning võlanõude avaldamisega. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg-s 2 sätestatust ja AS-i I lepingute tingimuste punktist 7 sätestatust. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist järelmaksulepingu nr xxxx alusel 40.00 eurot ja järelmaksulepingu nr xxxx alusel 40.00 eurot, kokku 80.00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1764.41 eurot, intress 100.62 eurot, lepingutasu 15.00 eurot, sissenõudmiskulud 80.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 97.19 eurot ning viivis alates 01.10.2024 kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 855.41 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas ning viivis alates 01.10.2024 kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 909.00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas. Hageja esitas 11.10.2024 oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algsed krediidiandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude, mõista kostjalt järelmaksulepingu nr xxxx alusel hageja kasuks välja põhivõlgnevus alates 3. osamaksest kuni graafiku lõppemiseni summas 787.22 eurot (1239.00 eurot - 451.78 eurot) ning viivis alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 06.05.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.09.2024 VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 787.22 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 01.10.2024 VÕS § 113 lg 1 1. lause alusel. Järelmaksulepingu nr xxxx alusel palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus alates 1. osamaksest kuni graafiku lõppemiseni summas 909.00 eurot ning viivis alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 05.06.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.09.2024 VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 909.00 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 01.10.2024 VÕS § 113 lg 1 1. lause alusel. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 708.00 eurot, sh riigilõiv summas 350.00 eurot ja hageja õigusabikulud 358.00 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kohus on lugenud kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetatuks Ametlike Teadaannete vahendusel 30.10.2024. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused I Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 1764.41 eurot, intressi 100.62 eurot, lepingutasu 15.00 eurot, sissenõudmiskulud 80.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 97.19 eurot ning viivise alates 01.10.2024 kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 855.41 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas ning viivise alates 01.10.2024 kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 909.00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgmises: AS I ja kostja sõlmisid 03.11.2023 järelmaksulepingu nr xxxx, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 1239.00 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma AS-ile I vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 05.12.2023-05.05.2024, intressi määraga 16% aastas, viivise määraga 16% aastas (dtl 39-42; dtl 48-54); kostjalt on toimunud järelmaksulepingu nr xxxx alusel laekumisi AS-ile I kogusummas 451.78 eurot; kostja ei täitnud järelmaksulepingust nr xxxx tulenevaid maksekohustusi alates 3. osamaksest, s.o 05.02.2024; AS I saatis kostjale 06.05.2024 järelmaksulepingu nr xxxx ülesütlemise hoiatuse (dtl 55); AS I ütles 27.05.2024 järelmaksulepingu nr xxxx üles (dtl 56); AS I ja kostja sõlmisid 20.01.2024 järelmaksulepingu nr xxxx, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 909.00 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma AS-ile I vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 04.03.2024-04.06.2024, intressi määraga 16% aastas, viivise määraga 16% aastas (dtl 44-47; dtl 48-54); kostjalt ei toimunud järelmaksulepingu nr xxxx alusel AS-ile I ühtegi laekumist; kostja ei täitnud järelmaksulepingust nr xxxx tulenevaid maksekohustusi alates 1. osamaksest, s.o 04.03.2024; AS I saatis kostjale 06.05.2024 järelmaksulepingu nr xxxx ülesütlemise hoiatuse (dtl 55); AS I ütles 27.05.2024 järelmaksulepingu nr xxxx üles (dtl 56); AS Inbank Finance loovutas järelmaksulepingutest nr xxxx ja nr xxxx tulenevad nõuded kostja vastu 28.05.2024 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 57-58); hageja saatis kostjale järelmaksulepingu nr xxxx alusel 06.06.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20.00 eurot; 08.07.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot ning 18.07.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot (dtl 61-69); hageja saatis kostjale järelmaksulepingu nr xxxx alusel 21.06.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20.00 eurot; 08.07.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot ning 18.07.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot (dtl 70-78). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. II Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 4

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4062 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg-st 6 tuleneb, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. III Kohus hindab esmalt, kas hagi aluseks olevate tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määrad on kooskõlas VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevate nõuetega. Järelmaksulepingu nr xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 35,73% aastas ning järelmaksulepingu nr xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 35.29% aastas. Kohtu arvutuste kohaselt ei ületa lepingute krediidi kulukuse määrad VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevat piirmäära ning kummagi kostjale antud krediidi kogukulu on seadusega kooskõlas. 5

IV Järgnevalt hindab kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollinud kostja krediidivõimelisust, kuivõrd krediidiandja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust kostja esitatud taotluste alusel (dtl 59-60). Lepingute puhul on esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist, mille kohaselt kostja kuue kuu keskmine sissetulek oli 669.15 eurot. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Lisaks oli kostjal järelmaksulepingu tingimuste kohaselt mh kohustus krediidiandjat teavitada oma krediidivõimelisuse halvenemisest. Seega leiab hageja, et on tõendanud, et krediidiandja on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Riigikohus on oma 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-des 17 ja 18 selgitanud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb krediidiandjal üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja selgituste kohaselt on esialgne krediidiandja teinud mh päringud pensioniregistrisse ja maksehäireregistritesse. Kohtu hinnangul ei saa pidada viidatud päringute tegemist registritesse piisavaks kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Seejuures ei ole hageja tõendanud päringute tegemist registritesse. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul AS-il I tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 6

Hageja esitas 11.10.2024 oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude, mõista kostjalt järelmaksulepingu nr xxxx alusel hageja kasuks välja põhivõlgnevus 787.22 eurot ja viivis perioodi 06.05.2024-30.09.2024 eest VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras ning edasiulatuvalt alates 01.10.2024 põhivõlgnevuselt 787.22 eurot VÕS § 113 lg 1 1. lauses sätestatud määras; järelmaksulepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevus 909.00 eurot ja viivis perioodi 05.06.2024-30.09.2024 eest VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras ning edasiulatuvalt alates 01.10.2024 põhivõlgnevuselt 909.00 eurot VÕS § 113 lg 1 1. lauses sätestatud määras. Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud summa tasumisele suunatud nõuded ei ole alternatiivsed nõuded vaatamata sellele, et nõude summad on erinevad. Seega vaatamata sellele, et hageja on ise sõnastanud oma hilisema nõude võrreldes algses hagis esitatuga alternatiivse nõudena. Samuti ei ole hageja loobunud algses hagis esitatud nõudest. Seega 11.10.2024 hageja menetlusdokumendis esitatud sissenõutavaks muutunud põhivõla ja viivise nõuded ei ole algse hagi nõude suhtes alternatiivsed nõuded TsMS § 370 lg 2 mõttes. V

Järgnevalt hindab kohus, kas krediidilepingute ülesütlemine oli kehtiv.

VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Järelmaksulepingu nr xxxx alusel kohustus kostja tasuma kauba eest maksegraafiku alusel perioodil 05.12.2023-05.05.2024. Kostja oli hagiavalduse kohaselt viivituses alates 3. osamaksest, s.o 05.02.2024, mistõttu saatis AS I kostjale 06.05.2024 järelmaksulepingu nr xxxx ülesütlemise hoiatuse ja ütles lepingu üles 27.05.2024. Lepingujärgse viimase osamakse maksetähtaeg oli 05.05.2024, seega oli lepingu ülesütlemise avalduse esitamise hetkeks leping juba lõppenud. Järelmaksulepingu nr xxxx alusel kohustus kostja tasuma kauba eest maksegraafiku alusel perioodil 04.03.2024-04.06.2024. Kostja oli hagiavalduse kohaselt viivituses alates 1. osamaksest, s.o 04.03.2024, mistõttu saatis AS I kostjale 06.05.2024 järelmaksulepingu nr xxxx ülesütlemise hoiatuse ja ütles lepingu üles 27.05.2024. Kostja ei teinud põhinõude katteks ühtegi tagasimakset, seega oli lepingu ülesütlemine kehtiv. VI Kohus kontrollib, millises ulatuses on hageja põhinõue sissenõutavaks muutunud. Hageja märgib, et kostjalt on toimunud järelmaksulepingu nr xxxx alusel laekumisi AS-ile I kogusummas 451.78 eurot ning kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb lugeda tagasimaksed põhivõla katteks ning kostjal tuleb tagastada järelmaksulepingu nr xxxx alusel 787.22 eurot (1239.00 eurot – 451.78 eurot). Järelmaksulepingu nr xxxx alusel oli viimase osamakse tähtaeg 05.05.2024, seega on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabunud, mistõttu on põhivõlgnevus kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud. Hageja märgib, et kostjalt ei toimunud järelmaksulepingu nr xxxx alusel AS-ile I ühtegi laekumist ning kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada järelmaksulepingu nr xxxx alusel 909.00 eurot. Kohus tuvastas 7

eelnevalt, et järelmaksuleping nr xxxx oli kehtivalt üles öeldud 27.05.2024, seega on põhivõlgnevus kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud. VII Kohus hindab hageja kõrvalnõuete põhjendatust. Järelmaksulepingu nr xxxx alusel palub hageja kostjalt välja mõista intressi võlgnevus 48.12 eurot, viivise võlgnevus põhivõla summalt 855.41 eurot perioodi 28.05.2024-30.09.2024 eest 47.12 eurot, edasiulatuv viivis alates 01.10.2024 kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 855.41 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas ja sissenõudmiskulud 40.00 eurot. Järelmaksulepingu nr xxxx alusel palub hageja kostjalt välja mõista intressi võlgnevus 52.50 eurot, lepingutasu võlgnevus 15.00 eurot, viivise võlgnevus põhivõla summalt 909.00 eurot perioodi 28.05.2024-30.09.2024 eest 50.07 eurot, edasiulatuv viivis alates 01.10.2024 kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 909.00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas ja sissenõudmiskulud 40.00 eurot. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu asendub lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressiga. Hageja ei ole ümberarvestuse esitamisel intressi juurde arvestanud. Seega jääb hageja intressinõue rahuldamata. Lepingutasu on VÕS § 4034 lg 7 tähenduses muu tasu, mida kostja vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral krediidiandjale ei võlgne. Seega jääb hageja lepingutasu nõue 15.00 eurot rahuldamata. Hageja taotleb 11.10.2024 esitatud nõude ümberarvestuses kostjalt hageja kasuks järelmaksulepingu nr xxxx alusel viivise väljamõistmist perioodi 06.05.202430.09.2024 eest põhivõlgnevuselt 787.22 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning edasiulatuvalt alates 01.10.2024 põhivõlgnevuselt 787.22 eurot VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt; järelmaksulepingu nr xxxx alusel viivise väljamõistmist perioodi 05.06.2024-30.09.2024 eest põhivõlgnevuselt 909.00 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning edasiulatuvalt alates 01.10.2024 põhivõlgnevuselt 909.00 eurot VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal siiski õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt seadusjärgses määras, kui see ei ole suurem varem kokku lepitud viivisemäärast. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista välja viivis mõlema järelmaksulepingu alusel alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist kogusummas 80.00 eurot. Hageja saatis kostjale järelmaksulepingu nr xxxx alusel 06.06.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20.00 eurot; 08.07.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot ning 18.07.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot (dtl 61-69). Hageja saatis kostjale järelmaksulepingu nr xxxx alusel 21.06.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20.00 eurot; 08.07.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot ning 18.07.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot (dtl 70-78). Lisaks on hageja selgitanud, et hagejal on tekkinud kostja makseviivitusega seoses muud kulud järelmaksulepingu nr xxxx alusel 10.00 eurot ja 8

järelmaksulepingu nr xxxx alusel 10.00 eurot, seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsimisega, telefoni ja emaili teel võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamisega, kõnedega ning võlanõude avaldamisega. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue xxxx alusel 40.00 eurot ja järelmaksulepingu nr xxxx alusel 40.00 eurot, kokku 80.00 eurot. VIII Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Aktiva Finance Group OÜ hagi Y. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 03.11.2023 AS-iga I sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 787.22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 06.05.2024-30.09.2024 eest summas 39.30 eurot, sissenõudmiskulud 40.00 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi põhivõla summalt 787.22 eurot, alates 01.10.2024 kuni täitmiseni; 20.01.2024 AS-iga I sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 909.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 05.06.2024-30.09.2024 eest summas 36.06 eurot, sissenõudmiskulud 40.00 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi põhivõla summalt 909.00 eurot, alates 01.10.2024 kuni täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude 68.19 eurot, intressi nõude 100.62 eurot, lepingutasu nõude 15.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 21.83 eurot. Menetluskulude jaotus ja kättetoimetamine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt kokku 2057.22 euro maksmist, millest kohus rahuldab 90% (1851.58 eurot / 2057.22 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 708.00 eurot, mille moodustab riigilõiv summas 350.00 eurot ja hageja õigusabikulud 358.00 eurot (ilma käibemaksuta), millest maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine moodustab 20.00 eurot. 9

Esindaja on osutanud hagimenetluses õigusteenust tunnihinnaga 169.00 eurot. Esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt esindamisele kokku 2 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu riigilõiv 350.00 eurot. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 358.00 eurot. Nii-öelda masshagide koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud ja vajalik kulu 120.00 eurot. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 470.00 eurot, mis koosneb riigilõivust 350.00 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 120.00 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd kohus jättis 90% hageja menetluskuludest kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 423.00 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (423.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus toimetas asja materjalid kostjale kätte avalikult. Kohtule ei ole menetluse käigus teatavaks saanud täiendavaid kostja andmeid. Seega tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.