Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

tsiviilasjas nr 2-14-11508 tehtavast kohtuotsusest sõltub käesolevas menetluses tehtav otsus. Kohus märgib täpsustavalt, et hageja esitas kohtule 03.04.2014 taotluse menetluse peatamiseks ja ühtlasi selgitas, et kui hageja poolt tsiviilasjas nr 2-14-11508 esitatud hagi rahuldatakse ja kinnistu tagastatakse OÜ-le Xxxx(pankrotis), siis ei ole viimasele kahju tekkinud ning seega sõltub käesoleva asja menetlemise vajadus ja tulemus otseselt tsiviilasja nr 2-14-11508 tulemustest. Tsiviilasjas nr 2-14-11508 sõlmiti kompromiss, mis jõustus 30.11.2016. Nimetatud kompromissis kinnitas hageja muu hulgas vaidlusaluse kinnistu kuulumist xxxx OÜ-le (registrikood xxxx). Kohus uuendas käesolevas tsiviilasjas menetluse 06.02.2017 määrusega. Hageja esitas 06.04.2017 hagist loobumise avalduse. Kohtule on esitatud 06.04.2017 kostja I kinnitus, et hagist loobumise korral ei ole tal menetluskulude nõudeid hageja vastu. Kostja I ei esitanud vastuväiteid hagist loobumisele. Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjale II seisukoha esitamiseks. Kostja II sai vastava kohtu kirja kätte 06.04.2017. Kostja II ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagist loobumisele vastuväiteid esitanud ega teatanud menetluskuludest. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja tasus 24.01.2014 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot viitenumbrile 2900072123. Hageja tasus täiendavalt 17.03.2014 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is riigilõivu 1150 eurot viitenumbrile 2900072123. Seega on hageja kokku tasunud riigilõivu 1250 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses hagist loobumisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 625 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuivõrd kostja I on loobunud menetluskulude nõudest hageja vastu ning kostja II pole esitanud menetluskulude nimekirja ja kostjale II tekkinud menetluskulud pole antud tsiviilasjas tuvastatavad ka toimiku materjalide põhjal, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.