2-17-103/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

6.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on OÜ Xxxx avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 27.01.2017 määrusega menetlusse ning määras ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Ajutise halduri 21.02.2017 aruande kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara, sh registrisse kantav vara ja vahendid pangakontodel. Võlgnik kirjutas küll pankrotiavalduses, et võlgnikul on kolmandate isikute vastu nõue summas 82 eurot, kuid praeguseks on selgunud, et nõuet ei ole. Puuduvad ka potentsiaalsed nõuded kolmandate isikute vastu. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 12 053,25 eurot. Suurim võlausaldaja on Maksu- ja Tolliamet, kes nõuab võlgnikult maksuvõlga summas 11 960,45 eurot. Lisaks on XxxxOÜ-l võlgniku vastu nõue summas 88,96 eurot ning Swedbank ASil nõue summas 3,84 eurot. Võivad esineda vara tagasivõitmise alused kolme auto suhtes (2004. a Renault Megane, 2002. a Chrysler ja 2002. a Audi). Kui võlgniku pankrot välja kuulutatakse, tuleks kontrollida, mis tingimustel tehingud tehti ja kas võlgnik kandis nendega seoses varalist kahju. Samas ei pruugi kolme võõrandatud auto, mille vanus on ca 15 aastat, võimalikud tagasivõitmise menetlused olla pankrotihalduri poolt tõendatavad ega tuua kaasa soovitud tulemust pankrotivara suurendamiseks. Küll aga tooksid need menetluses kaasa otseseid kulusid, millel katteallikas puudub. Võlgniku maksejõuetuse üks põhjus on majandustegevuse korraldamatus 2015. a ning seadusega ettenähtud aruande tähtaegselt koostamata jätmine. Võlgniku juhtorganid pole ettevõtet juhtinud vajaliku hoolsusega. Võlgade tekkimine on olnud juhatuse liikme tervise olulise halvenemise tagajärg. Takistusi saanuks samas kõrvaldada või vähendada juhtimise üleandmisega. Olemasoleva info alusel ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, kuid edasise pankrotimenetluse käigus võivad ilmneda raske juhtimisvea tunnused. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku maksejõuetus pole ajutine. Ajutine haldur leiab, et menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu võlgniku pankrotti välja kuulutamata, sest puudub vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur pidas võimalikuks pankroti väljakuulutamist, kui kulude katteks tasutaks deposiit 3500 eurot. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu 1425 euro ja kulude 250 euro kindlaksmääramist ja nende hüvitamist riigieelarvest summas 397 eurot järgmiselt: kulud 250 eurot ja tasu 147 eurot. Halduri tunnitasu oli 75 eurot. Ajutise halduri toimingud on olnud järgmised: pankrotiavalduse esitaja poolt kohtule esitatud dokumentide analüüs päringute tegemise ettevalmistamiseks (1 h); päringute koostamine ja esitamine, internetist võlgniku kohta lisateabe otsimine, võlgniku juhatuse liikme ja temaga seotud info otsimine (3 h); päringute vastustena saabunud dokumentide ja teabe analüüsimine, varade tagasivõitmise nõuete ja võlgniku osaniku vastu esitatavate nõuete uurimine, arvestades võimalikku aegumist, transpordivahendite keskmise turuhinna selgitamine (11 h); aruande koostamine ja kohtuistungil osalemine (4 h). Lisaks on ajutisel halduril tekkinud kulu 250 eurot seoses internetis tehtud registripäringutega, sidega, transpordiga eri transpordivahendite müüjate juurde, printimise ja koopiate valmistamisega jne). Haldur palub tasu ja kulud üle kanda Lembit Ülperi kontole. Kohus tegi 03.03.2017 määrusega OÜ Xxxx pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda 14 päeva jooksul teate avaldamisest OÜ Xxxx pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3500 eurot kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud 03.03.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruande, lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 27 lg 5 ja § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotimenetluse kulusid pole deposiiti makstud. Kohus leiab, et kuna OÜ-l Xxxx ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ Xxxx pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuigi ajutine haldur viitab aruandes sellele, et seoses võlgnikule kuulunud autodega võib olla põhjendatud uurida täiendavalt nende võõrandamise tehingute tagasivõitmise võimalusi, tuleb arvestada, et nimetatud autod pärinevad aastatest 2002 ja 2004 ning nende osas tagasivõitmise nõuete esitamisest saadav võimalik tulu ei kataks pankrotimenetlusega kaasnevaid kulutusi. PankrS § 29 lg 4 alusel avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1425 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Halduri toimingud on olnud vajalikud. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 1425 eurot. Lisaks on põhjendatud kulutused summas 250 eurot. Kuna pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgnikul ei jätku vajalikeks väljamakseteks vara, mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab nende hüvitamise riigi vahenditest 397 euro suuruses summas (PankrS § 23 lg 4). PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel halduril Lembit Ülperil tuleb võlgnik likvideerida kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab OÜ Xxxx dokumentide hoidjaks juhatuse liikme xxxx.