OÜ AleviKinnisvara hagi VT vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.03.2017.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse VT apellatsioonkaebus liik 898 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ AleviKinnisvara (registrikood 11013907), tehinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kostja: VT (isikukood XXXXXXXXXX), tehingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja vandeadvokaadi abi Annika Tõlgo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Keelduda menetlusse võtmast VT apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 02.03.2017.a otsuse peale.
3.Jätta kaja menetlemisega seotud menetluskulud VT kanda ja ülejäänud maakohtu menetluskulud 24,05% ulatuses OÜ AleviKinnisvara kanda ja 74,05% ulatuses VT kanda. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud VT kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega 1(4)
Tsiviilasi nr 2-15-108520 kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja asjaolud
1.06.07.2015.a esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, paludes kostjalt välja mõista 1223,90 eurot. Kostja esitas vastuväite maksekäsule. Pärnu Maakohus andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.03.08.2015.a esitas hageja hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1223,90 eurot ja viivise põhivõlalt alates 03.08.2015.a kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.01.2012.a Saue Linnavalitsus ja huvitatud isikud Saue Kodu OÜ, hageja, OS ja kostja detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu nr 2-9.12/29. Detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu ese oli Saue linnas Kadakamarja tn 25 ja 40, Tule põik 5 ja Kesa tn 20 kinnistute detailplaneeringu koostamine ja finantseerimine ning detailplaneeringukohase teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Lepingu p-ga 2.1 võtsid huvitatud isikud Saue linna ees mitmeid solidaarseid kohustusi. Lepingu p-ga 2.1.1 kohustusid huvitatud isikud tasuma oma vahenditest detailplaneeringu koostamise kulud. Lepingu p-ga 2.1.2 kohustusid huvitatud isikud tasuma avalikustamise korraldamisega seotud kulutused vastavalt esitatud arvetele (planeeringu algatamisest, avalikustamisest, avalikust aruelust ja kehtestamisest teatamise kulud ajalehes „Harju Elu“ ja planeeringust kinnisasja omanikele teatamise kulud). Hageja, kostja, Saue Kodu OÜ ja OS olid Saue linna ees solidaarvõlgnikud, kuna on võtnud ühiselt detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepinguga Saue linna ees kohustused. Seega on solidaarse võlgnevuse olemusega kooskõlas see, et kohustuse täitnud solidaarvõlgnik võib teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda täidetud kohustuste osa hüvitamist. Saue linn esitas arved ainult hagejale ja nõudis kohustuse täitmist ainult hagejalt kui ühelt solidaarvõlgnikult. Hageja, kostja, Saue Kodu OÜ ja OS vahel ei olnud kokkulepet, et kostja ei pea tasuma ühtegi detailplaneeringu menetlemisega seotud kulu. Hageja täitis lepingust tulenevad huvitatud isikute kohustused. Kokku tegi hageja lepingust tulenevate huvitatud isikute kohustuste täitmiseks kulutusi 8246,78 euro eest. Kostja kooskõlastas detailplaneeringu 04.04.2013.a ning Saue Linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu 19.06.2014.a otsusega nr 42. Kostja ei kandnud mingeid kulutusi seoses lepingu täitmisega, ehkki kostja oli koos hageja ja Saue Kodu OÜ ning OS-ga solidaarvõlgnik lepingust tulenevate huvitatud isikute kohustuste osas. Kostja on hagejale hüvitanud ainult 81,64 eurot ehkki solidaarvõlgnike omavahelises suhtes peaks summa jagunema kõigi solidaarvõlgnike vahel võrdselt ja seega oleks kostjale langev osa 1⁄4 ehk 2061,70 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale 2061,70 eurot – 81,64 eurot = 1980,06 eurot. Hageja tugineb hagi alusena põhivõlale suuruses 1980,06 eurot, kuid nõuab kostjalt põhivõlana 1223,90 euro väljamõistmist ja alates hagi esitamisest sellele lisanduva viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ning kostja omavahelises suhtes puudus kokkulepe, mille kohaselt oleks kostja pidanud hagejale mistahes kulutusi seoses Saue linnas Kadakamarja tn 24 ja 40, Tule põik 5 ja Kesa tn 20 kinnistute detailplaneeringu koostamise või menetlemisega hüvitama. Kostja omandisse kuulub praegusel hetkel detailplaneeringu alale jääv Saue linnas asuv üks kinnistu Kadakamarja põik 3. Kostja osa projektist on võrreldes teiste äripartneritega kõige väiksem. Kõik ülejäänud detailplaneeringu alale jäävad kinnistud kuuluvad kas hageja, OS ja Osaühing Saue Kodu kaasomandisse või hageja ja Osaühing Saue Kodu kaasomandisse. Praegused detailplaneeringu alale jäävad kinnistud moodustusid jagamise teel järgmistest kinnistutest
2(4)
Tsiviilasi nr 2-15-108520 (endiste nimedega): Kadakamarja tn 25, Kadakamarja tn 40, Tule põik 5 ja Kesa tn 20. Esimesed kolm neist kuulusid hageja, OS ja Osaühing Saue Kodu kaasomandisse ning Kesa tn 20 kuulus kostjale. Kokku oli detailplaneeringu ala 21 233 m2, millest moodustas kostja kinnistu osa vaid 2352 m2, s.o 11,08% kogu planeeringu alast. Kostja kinnistule oli planeeritud üks korterelamu. Detailplaneeringu menetlemise algstaadiumis (enne uue kokkuleppe kehtima hakkamist) leppisid pooled (s.o hageja, kostja, OS ja Osaühing Saue Kodu) kokku, et hageja vastutab detailplaneeringuks vajalike toimingute tegemise eest ning organiseerib selle kehtestamiseks kõik vajaliku. Sel põhjusel esitasid ka teenusepakkujad arveid hagejale, kes vastavalt esitatud arvetele edastas omapoolsed arved, jaotades need proportsionaalselt omandiosade suurusele kogu detailplaneeringust. Sellest tulenevalt oli kostja osa koguarvetest 11,08%. Kostja soovis projektist lahkuda, kuid hageja koos teiste äripartneritega suutsid veenda kostjat projekti jääma, kuid kostja tingimus oli see, et ta ei pea detailplaneeringu menetlemisega kandma ühtegi kulu. Sellega ka hageja nõustus tol hetkel. 2013.a lõpust kuni 2015.a alguseni ei väljendanud hageja sisuliselt soovi, et kostja arved tasuks. Kostja leidis, et 22.04.2015.a olid aegunud järgmised nõuded: Geodeesiatööde Osaühing nõue 360 eurot, A3 nõue 1440 eurot, Tallinna Vesi nõue 21,90 eurot, Saue Linnavalitsuse nõue 132 eurot, Saue Linnavalitsuse nõue summas 132 summas, kokku nõuded summas 2085,90 eurot.
4.Harju Maakohus tegi 02.03.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 831,10 eurot ja sellelt viivise alates hagi esitamisest 03.08.2015.a kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis kaja menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud 24,05% ulatuses hageja ja 74,05% ulatuses kostja kanda.
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 02.03.2017.a otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Määruse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
7.Hageja esitas maakohtusse rahalise nõude, paludes kostjalt välja mõista põhivõlg 1223,90 eurot ja viivis põhivõlalt alates hagi esitamisest (03.08.2015.a) kuni põhivõla tasumiseni. Viivise osas lisandub hagi hinnale 98,52 eurot (1223,90 eurot × 8,05%). Seega hagihind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot ning asja saab lahendada lihtsustatud korras. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka
3(4)
Tsiviilasi nr 2-15-108520 välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
8.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.