Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Xxxx hagi Xxxx vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohus rahuldas 02.03.2017 kohtuotsusega hagiavalduse osaliselt, jättis kaja menetlemisega seotud menetluskulud kostja Xxxx kanda ning ülejäänud menetluskulud 24,05% ulatuses OÜ Xxxx ja 74,05% ulatuses Xxxx kanda. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 11.04.2017 kohtumäärusega Xxxx apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kaja menetlemisega seotud menetluskulud jättis ringkonnakohus Xxxx kanda ja ülejäänud maakohtu menetluskulud 24,05% ulatuses OÜ Xxxx kanda ning 74,05% ulatuses Xxxx kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäeti Xxxx kanda. Maa- ja ringkonnakohtu kohtulahendid jõustusid 28.04.2017. Hageja esitas 26.01.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. Hageja menetluskuluks on 1528,34 eurot (riigilõiv 200 eurot + õigusabi 1328,34 eurot käibemaksuta). Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid. Kostja esitas 30.01.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks. Kostja menetluskuluks on 2424 eurot käibemaksuga (õigusabi). TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu. Hageja on seisukohal, et tegemist ei ole põhjendatud kuluga. Kostja on kasutanud kokku kolme advokaadist esindajat, samas on tegemist väikesemahulise asjaga, mistõttu ei ole kolme esindaja kasutamine põhjendatud. Esindaja vahetusega seoses on tekkinud uuel esindajal asja materjalidega tutvumise kulud 540 eurot, mida ei ole põhjust hagejalt välja mõista. Kostja jättis hagile tähtaegselt vastamata, mistõttu tegi kohus tagaseljaotsuse, millele kostja esitas kaja. Kostja ei ole eraldi välja toonud kaja koostamise kulusid, kuid kaja koostamise kulu 120 eurot ei ole põhjust hagejalt välja mõista. Kostja kulud õigusabile ületavad kahekordselt tsiviilasja hinda. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 1322,42 eurot, mistõttu on ei ole põhjendatud ega vajalik kostja poolt suurema summa kulutamine õigusabile. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja TsMS § 133 lg 1-2. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks 74,05% ulatuses summas 148,10 eurot välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades nii hagejat kui ka kostjat esindanud lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks hageja lepingulisel esindajal vandeadvokaat Aarne Akerberg ́il 100 eurot käibemaksuta ja kostja lepingulistel esindajatel advokaatidel Veronika Selge ́l, Annika Tõlgo ́l ning vandeadvokaat Indrek Naur ́il mitte rohkem, kui 120 eurot käibemaksuga. Hageja õigusabikulud 07.07.2015 kohtumine kliendiga ja tutvumine tõenditega 30min 20.07.2015 hagiavalduse koostamine 4h 03.08.2015 hagiavalduse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine 30min 21.01.2016 menetluskulude nimekirja koostamine 30min 09.05.2016 kostja kaja ja vastusega tutvumine 15min 09.05.2016 kostja kaja osas seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 45min 26.09.2016 valmistumine maakohtu istungiks 30min 27.09.2016 esindus maakohtu istungil 22min 05.10.2016 hageja seisukohtade koostamine 2h 26.10.2016 kostja 21.10.2016 menetlusdokumendiga tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 1h 27.10.2016 valmistumine maakohtu istungiks 15min 28.10.2016 esindus maakohtu istungil 55min 25.01.2017 valmistumine maakohtu istungiks 30min 26.01.2017 esindus maakohtu istungil 1h 15 min Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-77-14 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes, eeltoodud põhjendustel jätab kohus nimetatud osas hageja avalduse 21.01.2016 menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Ülejäänud osas nõustub kohus hageja õigusabikuludega, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu, kohtuistungite kestvust ja ettevalmistumisele kuluvat aega ning kaasuse keskmist keerukust. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 12,7834 h (s.h kajaga seonduvad kulud 1 h, millest 100 % on 100 eurot käibemaksuta (1h x 100 eurot= 100 eurot) ja ülejäänud maakohtus kantud õigusabikulud 11,7834 ̃ 11,78 h, millest 74,05% on 872,30 eurot käibemaksuta (11,78 h x 100= 1178 eurot 74,05%= 872,30 eurot), millele lisandub riigilõiv 74,05% ulatuses summas 148,10 eurot, kokku 1020,40 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 50 euro ulatuses. Kostja õigusabikulud -

hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega tutvumine, hagile esitatud tõendite analüüs (aegumine), tõendite komplekteerimine ja vastuse koostamine, nõupidamine kliendiga seoses hagi esitamisega ja vastuväite positsiooni kujundamisega. Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu, kliendiga konsulteerimisele kuluvat aega ja materjalide analüüsimisele kuluvat aega, samuti asjaolu, et kohus on kaja menetlemisega seonduvad menetluskulud jätnud kostja kanda, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabiks kokku 9 h ulatuses.

-

Asja materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga ja 21.10.2016 õigusliku kvalifikatsiooni hindamine ja seisukoha ning tunnistaja taotluse koostamine. Kohus on seisukohal, et esindaja vahetumisel on uuel esindajal vaja tsiviilasja materjalidega end kurssi viia, samas ei ole kohtule teada esindaja vahetumise põhjused. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et antud juhul kuulub esindaja vahetumisest tulenevat asja materjalidega tutvumise ajakulu vähendada, kohus peab asja materjalidega tutvumist, kliendiga konsulteerimist, 20.10.2016 menetlusdokumendi koostamist ja õigusliku kvalifikatsiooni hindamist põhjendatud ja vajalikuks õigusabiks kokku 3 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

-

Hageja 26.10.2016 menetlusdokumendi analüüs on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,25 h ulatuses, arvestades hageja 26.10.2016 menetlusdokumendi sisu.

-

28.10.2016 kohtuistungiks valmistumine.

-

28.10.2016 kohtuistungil osalemine.

28.10.2016 kohtuistungiks ettevalmistumist ja osalemist peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabiks kokku kuni 1,5 h ulatuses, arvestades ettevalmistumisele kuluvat aega ja kohtuistungi kestvust. -

14.11.2016 e-kirja saatmine kohtule, sobiva kohtuistungi aja kooskõlastamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,16 h ulatuses, arvestades kohtule edastatud ekirja sisu.

-

26.01.2017 kohtuistungiks valmistumine.

-

26.01.2017 kohtuistungil osalemine.

26.01.2017 kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine on põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku kuni 1,83 h ulatuses, arvestades ettevalmistumisele kuluvat aega ja kohtuistungi kestvust. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 15,74 h s.o 1888,80 eurot (15,74 h x 120 eurot= 1888,80 eurot), millest 24,05% on 454,25 eurot käibemaksuga. Kohus jätab rahuldamata kostja õigusabikulude nõude 532,20 euro ulatuses. Kohus juhib siinjuures kostja tähelepanu menetluskulude nimekirjast nähtuvale arvutusveale, mille kohaselt 3,5 h x 144 eurot ei ole õigusabikuluna mitte 540 eurot vaid 504 eurot. Hageja on esitanud kostja menetluskuludele vastuväite, mille kohaselt ei pea tsiviilasja hinda ületavas osas kostja menetluskulusid põhjendatuks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-4-15 p 14 asunud seisukohale, et üldjuhul ei tohiks

väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hagejalt väljamõistetava menetluskulu suurus tsiviilasja hinda ületavas suuruses, seega ei ole väljamõistmisele kuuluva menetluskulu vähendamine põhjendatud. TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 666,15 eurot (1020,40 eurot 454,25 eurot = 666,15 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal alates määruse jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.