Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

menetluskulud jätta 24,05% ulatuses OÜ Xxxx ja 74,05% ulatuses Xxxx kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt 1.01.2012 sõlmisid Xxxx Linnavalitsus ühelt poolt ja teiselt poolt huvitatud isikud Xxxx xxx OÜ, Xxxx OÜ (hageja), Xxxxja Xxxx(kostja) detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu nr 29.12/29. Detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu esemeks oli Xxxx linnas Xxxx, Xxxxja Xxxxkinnistute detailplaneeringu koostamine ja finantseerimine ning detailplaneeringukohase teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Lepingu p-ga 2.1 võtsid huvitatud isikud Xxxx linna ees rea solidaarseid kohustusi. Lepingu p-ga 2.1.1 kohustusid huvitatud isikud tasuma oma vahenditest detailplaneeringu koostamise kulud. Lepingu p-ga 2.1.2 kohustusid huvitatud isikud tasuma avalikustamise korraldamisega seotud kulutused vastavalt esitatud arvetele (planeeringu algatamisest, avalikustamisest, avalikust aruelust ja kehtestamisest teatamise kulud ajalehes „Harju Elu“ ja planeeringust kinnisasja omanikele teatamise kulud. Hageja, kostja, Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxxolid Xxxx linna ees solidaarvõlgnikud, kuna on võtnud ühiselt detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepinguga Xxxx linna ees kohustused. Seega on solidaarse võlgnevuse olemusega kooskõlas see, Xxxx linn esitas arved ainult hagejale ja nõudis kohustuse täitmist ainult hagejalt kui ühelt solidaarvõlgnikult. Hageja, kostja, Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxx vahel ei olnud kokkulepet, et kostja ei pea tasuma ühtegi detailplaneeringu menetlemisega seotud kulu. Hageja täitis lepingust tulenevad huvitatud isikute kohustused. Kokku tegi hageja lepingust tulenevate huvitatud isikute kohustuste täitmiseks kulutusi 8 246,78 euro eest. Kostja kooskõlastas detailplaneeringu 04.04.2013 ning Xxxx Linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu 19.06.2014 otsusega nr 42. Kostja ei kandnud mingeid kulutusi seoses lepingu täitmisega, ehkki kostja oli koos hageja ja Xxxx Xxxx OÜ ning Xxxxsolidaarvõlgnik lepingust tulenevate huvitatud isikute kohustuste osas. Kostja on hagejale hüvitanud ainult 81,64 eurot, ehkki solidaarvõlgnike omavahelises suhtes peaks summa jagunema kõigi solidaarvõlgnike vahel võrdselt ja seega oleks kostjale langev osa 1⁄4 ehk 2 061,70 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale 2 061,70 – 81,64 = 1 980,06 eurot. Hageja tugineb hagi alusena põhivõlale suuruses 1 980,06 eurot, kuid nõuab kostjalt põhivõlana 1 223,90 euro väljamõistmist ja alates hagi esitamisest sellele lisanduva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited

Kostja leiab, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on täielikult alusetu ja põhjendamatu ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja käitumine kohtusse pöördumisel on olnud ilmselgelt pahatahtlik, kuna hagejale on väga hästi teada see, et hageja ning kostja omavahelises suhtes puudus kokkulepe, mille kohaselt oleks kostja pidanud hagejale mistahes kulutusi seoses Xxxx linnas Kadakamarja tn 24 ja 40, Xxxx ja Xxxx kinnistute detailplaneeringu (edaspidi „detailplaneering“) koostamise või menetlemisega hüvitama. Kostja omandisse kuulub praegusel hetkel detailplaneeringu alale jääv Xxxx linnas asuv üks kinnistu Xxxx. Kostja osa projektist on võrreldes teiste äripartneritega kõige väiksem. Kõik ülejäänud detailplaneeringu alale jäävad kinnistud kuuluvad kas hageja, Xxxxja Osaühing Xxxx Xxxx kaasomandisse või hageja ja Osaühing Xxxx Xxxx kaasomandisse. Praegused detailplaneeringu alale jäävad kinnistud moodustusid jagamise teel järgmistest kinnistutest (endiste nimedega): Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxx. Esimesed kolm neist kuulusid hageja, Xxxxja Osaühing Xxxx Xxxx kaasomandisse ning Xxxxkuulus kostjale. Kokku oli detailplaneeringu ala 21 233 m2, millest moodustas kostja kinnistu osa vaid 2 352 m2, s.o 11,08% kogu planeeringu alast. Kostja kinnistule oli planeeritud üks korterelamu. Detailplaneeringu menetlemise algstaadiumis (enne uue kokkuleppe kehtima hakkamist) leppisid pooled (s.o hageja, kostja, Xxxxja Osaühing Xxxx Xxxx) kokku, et hageja vastutab detailplaneeringuks vajalike toimingute tegemise eest ning organiseerib selle kehtestamiseks kõik vajaliku. Sel põhjusel esitasid ka teenusepakkujad arveid hagejale, kes vastavalt esitatud arvetele edastas omapoolsed arved, jaotades need proportsionaalselt omandiosade suurusele kogu detailplaneeringust. Sellest tulenevalt oli kostja osa koguarvetest 11,08%. Eelnevat tõendab näiteks hageja poolt kostjale 26.märtsil 2013 esitatud arve nr 0303. Sellest tulenevalt on juba eelduslikult vale hageja poolt hagiavalduses avaldatu, et pooltel oli detailplaneeringu menetlemisel kokkulepe, mille kohaselt tasuvad nad selle menetlemisel tekkivaid kulusid kõik 1⁄4 suuruses osas. Hageja on seega juba nõude suuruse arvestamisel ja poolte algsete kokkulepete kajastamisel kohut eksitanud, esitades ebaõigeid andmeid.

et selline tema huvide vastane käitumine tõi talle kaasa kahju, mis ulatub umbes 30 000 – 40 000 euroni ning tõenäoliselt ei ole tema äriplaani realiseerimisel enam mõtet. Kostja soovis projektist lahkuda, mis oleks tähendanud hagejale ja teistele äripartneritele kogu protsessi uuesti algusest peale alustamist. Hageja koos teiste äripartneritega suutsid veenda kostjat projekti jääma, kuid kostja tingimuseks oli see, et ta ei pea detailplaneeringu menetlemisega kandma ühtegi kulu. Sellega ka hageja nõustus tol hetkel. Aastatel 2013 lõpp kuni 2015 algus ei väljendanud hageja sisuliselt soovi, et kostja arved tasuks ning kostja eeldas, et arvete tasumise küsimus on lahendatud ja unustatud. Kohtusse pöördumine hageja poolt tuli kostjale täieliku üllatusena. Seega pooltel oli detailplaneeringu menetlemise algstaadiumis (kui kostja eeldas, et tema kinnistule ehitatav kortermaja on vähemalt 5-kordne) kokkulepe, et kostja kannab detailplaneeringu menetlemisega seotud kuludest 11,08% võttes aluseks temale kuuluva kinnistu suhet kogu detailplaneeringu alasse. Alates hetkest, kui Xxxx linnavalitsus kehtestas uue detailplaneeringu lähteülesande ja kostja sai aru, et hageja ei tegutse tema huvides, leppisid pooled (koos äripartneritega) kokku, et kostja detailplaneeringu menetlemisega seotud kulusid kandma ei pea ning hageja ei esita detailplaneeringu menetlemisega seoses kostja vastu mis tahes nõudeid (ega arveid). Eelnevast tulenevalt on hagiavaldus põhjendamatu, hagejal ei saa olla kostja vastu mis tahes rahalisi nõudeid ja hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kostja leiab, et 22. aprilliks 2015 olid aegunud järgmised nõuded: Geodeesiatööde Osaühing nõue summas 360,00 eurot, A3 nõue summas 1 440,00 eurot, Tallinna Vesi nõue summas 21,90 eurot, Xxxx Linnavalitsuse nõue summas 132,00 eurot, Xxxx Linnavalitsuse nõue summas 132,00 summas, kokku nõuded summas 2085,90 eurot. Isegi, kui lähtuda hageja ilmselgelt ebaõigest eeldusest, et tal oli kostja vastu nõue detailplaneeringu menetlemisel tekkivate kulude hüvitamiseks, siis on hageja ebaõigesti võtnud arvesse, et kostja osa detailplaneeringu menetlemist puudutavatest arvetest on 1⁄4. Hageja enda poolt kostjale esitatud arvest nähtub, et kostja osa vastavatest arvetest sai olla maksimaalselt 11,08%. Selline oli ka detailplaneeringu äripartnerite vaheline kokkulepe (s.t algne kokkulepe, mis asendati hilisemalt uue kokkuleppega, mille kohaselt ei pidanud kostja detailplaneeringu menetlemisega seoses tekkinud kulusid kandma). Juhul kui hagejal on õigus nõuda kostjalt detailplaneeringu menetlemisega seotud kulude hüvitamist, siis saab maksimaalne hageja nõue kostja vastu olla 469,58 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et TsMS § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: 1.01.2012 sõlmisid Xxxx Linnavalitsus ühelt poolt ja teiselt poolt huvitatud isikud Xxxx Xxxx OÜ, Xxxx OÜ (hageja), Xxxxja Xxxx(kostja) detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu nr 2-9.12/29. Detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu esemeks oli Xxxx linnas Xxxx, Xxxxja Xxxx kinnistute detailplaneeringu koostamine ja finantseerimine ning detailplaneeringukohase teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Lepingu p-ga 2.1.1 kohustusid huvitatud isikud tasuma oma vahenditest detailplaneeringu koostamise kulud. Lepingu p-ga 2.1.2 kohustusid huvitatud isikud tasuma avalikustamise korraldamisega seotud kulutused vastavalt esitatud arvetele (planeeringu algatamisest, avalikustamisest, avalikust aruelust ja kehtestamisest teatamise kulud ajalehes „Harju Elu“ ja planeeringust kinnisasja omanikele teatamise kulud (I kd lk 34-36); Kostja kooskõlastas detailplaneeringu 04.04.2013 (I kd lk 67);

Xxxx Linnavolikogu kehtestas Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute detailplaneeringu 9.06.2014 otsusega nr 42 ( I kd lk 68-69); Huvitatud isikud leppisid kokku, et hageja vastutab detailplaneeringu koostamiseks vajalike toimingute eest ja teenusepakkujad esitavad arved hagejale. Hageja täitis lepingust tulenevad huvitatud isikute kohustused. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas ja millises ulatuses peab kostja hüvitama hagejale Xxxx linnas Xxxx, Xxxx ja kesta tn 20 kinnistute detailplaneeringu koostamisega seotud kulud. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt 11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13; 11.03.2008. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19). Hageja väidete kohaselt detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu nr 2-9.12/29 punkti 2.1.1 ja 2.1.2 kohaselt kohustusid huvitatud isikud tasuma oma vahenditest detailplaneeringu koostamise kulud ja avalikustamise korraldamisega seotud kulud. Hageja väitel detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu nr 29.12/29 punktist 2.1.1 ja 2.1.2 tulenevate kohustuse näol oli tegemist kohustustega, mille huvitatud isikud (sh hageja ja kostja) pidid täitma ühiselt. Hageja leiab, et tegemist oli solidaarkohustusega ning hageja, kostja, Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxx olid Xxxx linna ees solidaarvõlgnikud, kuna on võtnud ühiselt detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepinguga Xxxx linna ees kohustused. Hageja on käesoleval juhul solidaarkohustuse täitnud võlgnikuks. Lepingust ei tulene, millistes osades peavad huvitatud isikud täitma lepingu omavahelises suhtes. Seega peavad nad omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades. Hageja poolt solidaarkohustuse täitmise kogukulu oli 8 246,78 eurot. Kuna kokku oli neli solidaarvõlgnikku, siis igale solidaarvõlgnikule (sh kostjale) langev osa on 2 061,70 eurot. Kostja vastuväidete kohaelt Xxxx linnaga sõlmitud finantseerimislepingus ei ole kokku lepitud huvitaud isikute solidaarses vastutuses. Kostja väidete kohaselt oli pooltel detailplaneeringu menetlemise algstaadiumis (kui kostja eeldas, et tema kinnistule ehitatav kortermaja on vähemalt 5-kordne) kokkulepe, et kostja kannab detailplaneeringu menetlemisega seotud kuludest 11,08% võttes aluseks temale kuuluva kinnistu suhet kogu detailplaneeringu alasse.

Alates hetkest, kui Xxxx linnavalitsus kehtestas uue detailplaneeringu lähteülesande ja kostja sai aru, et hageja ei tegutse tema huvides, leppisid pooled (koos äripartneritega) kokku, et kostja detailplaneeringu menetlemisega seotud kulusid kandma ei pea ning hageja ei esita detailplaneeringu menetlemisega seoses kostja vastu mis tahes nõudeid (ega arveid). Kostja väitel tema vastutuse suuruseks oleks koguarvetest 11,08 % üksnes juhul, kui eeldada seda, et kostjal üldse on tasumise kohustus. Hageja on kostjale esitanud ainult arved nr 0204, 0302 ja 0404, mille kostja tasus hagejale 07.05.2012 ülekandega täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue on solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõue teise solidaarvõlgniku vastu (VÕS § 69 lg 2). Nimelt kohtule esitatud 31. jaanuaril 2012 sõlmitud lepingu nr 2-9.12/29 punkti 2.1.1 ja 2.1.2. kohaselt kohustusid huvitatud isikud (hageja, kostja, Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxx) tasuma oma vahenditest detailplaneeringu koostamise kulud ja avalikustamise korraldamisega seotud kulud, milleks on planeeringu algatamisest, avalikustamisest, avalikust aruelust ja kehtestamisest teatamise kulud ajalehes „Harju Elu“ ja planeeringust kinnisasja omanikele teatamise kulud (I kd lk 34-36). Kuna nimetatud lepingu on sõlminud huvitatud isikutena Xxxx Xxxx OÜ, Xxxx OÜ ja Xxxx, siis vastutavad nimetatud isikud ühiselt lepingu täitmise eest. Kohus leiab, et Xxxx linna ja huvitatud isikute (hageja, kostja, Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxx) vahel sõlmitud leping vastab käsunduslepingu tunnustele. Kohus on sellisele õiguslikule kvalifikatsioonile poolte tähelepanu juhtinud ka 27.10.2016 toimunud eelistungil (II kd lk 101 pöördel). VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks pool (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundisaaja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et lepingu nr 2-9.12/29 punktidest 2.1.1 ja 2.1.2 tulenevate kohustuse näol oli tegemist kohustustega, mille huvitatud isikud pidid täitma ühiselt. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Seega käesoleval juhul oli tegemist solidaarkohustusega ning huvitatud isikute (sh hageja ja kostja) näol oli tegemist solidaarvõlgnikega. Hageja väitel tegi ta Xxxx linnaga sõlmitud lepingust tulenevate huvitatud isikute kohustuste täitmiseks kulutusi 8 246,78 euro eest. Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja on tasunud 06.01.2012 Geodeesiatööde OÜ 05.01.2012 arve nr 12001 (detailplaneeringu maa-ala topo-geodeetiliste uurimistööde läbiviimise eest summas 360,00 eurot (I kd tlk 37-38), 01.02.2012 OÜ A3 20.01.2012 arve nr 4/12 detailplaneeringu eskiislahenduse koostamise eest summas 1 440,00 eurot (I kd lk 39-40); 06.02.2012 AS Tallinna Vesi 02.02.2012 arve nr A2012001310 detailplaneeringu tehniliste tingimuste loomise eest summas 21,90 eurot (I kd lk 41-42), 01.03.2012 Xxxx Linnavalitsuse 20.02.2012 arve nr 1144 detailplaneeringu avaldamise kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 132,00 eurot (I kd lk 43-44), 09.03.2012 Xxxx Linnavalitsuse 07.03.2012 arve nr 1213 detailplaneeringu avaldamise kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 132,00 euro (I kd lk 44-45), 04.05.2012 PVeimer Makett OÜ 25.04.2012 arve nr 8-43 detailplaneeringu maketi koostamise eest summas 420,00 eurot (47-49), 08.05.2012. Xxxx Linnavalitsuse 30.04.2012 arve nr 1373 detailplaneeringu avaldamise kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 132,00 eurot (I kd lk 49-50), 24.09.2012 Xxxx Linnavalitsuse 15.08.2012 arve nr 1673 detailplaneeringu avaldamise kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 81,60 eurot (I kd lk 51-52), 24.09.2012 OÜ A3 04.09.2012 arve nr 27/12 (detailplaneeringu koostamise tasu osamakse (40% maksumusest) summas 2 112,00 eurot tasumiseks ( I kd lk 53-54), 03.01.2013 Registrite ja Infosüsteemide Keskus 31.12.2012 arve nr 90081873 detailplaneeringu tarbeks kinnistusraamatu väljavõtte tegemise kulu eest summas 19,81 eurot (I kd lk 55-56), 26.03.2013 AS-i Tallinna Vesi 31.01.2013 arve nr A2013000589 detailplaneeringu kooskõlastamise kohta AS-ga Tallinna Vesi summas 13,61 eurot ( I kd lk 57-58), 14.06.2013 Xxxx Linnavalitsuse 30.05.2013 arve nr

1522 detailplaneeringu avaldamise kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 132,00 eurot (I kd lk 59-60), 13.12.2013 OÜ A3 19.09.2013 arve nr 39/13 detailplaneeringu koostamise põhiosa (60% maksumusest) tasu summas 3 168,00 eurot tasumiseks ( I kd lk 61-62), 28.01.2014 Xxxx Linnavalitsuse 31.10.2013 arve nr 2195 detailplaneeringu avaldamise kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 55,20 eurot (I kd lk 63-64) ja 02.07.2014 AS Ferdida 25.06.2014 arve nr 50110983 detailplaneeringu kaustade köitmise ja jooniste väljatrüki eest summas 26,66 eurot (I kd lk 65-66). Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et eelnimetatud kulutused on hageja poolt kantud seoses Xxxx linnas Xxxx, Xxxxja Xxxxkinnistute detailplaneeringu detailplaneeringu kehtestamisega. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Hageja on tasunud kõik 31. jaanuaril 2012 sõlmitud lepingust nr 2-9.12/29 kulutused ning on seega täitnud solidaarkohustuse Xxxx linna ees, mistõttu on hagejale üle läinud võlausaldaja nõue teiste võlgnike (st kostja, Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxx vastu). VÕS § 69 lg 1 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelistes suhetes täitma kohustuse üldjuhul võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemasolust tuleneva ei tulene teisiti. Hageja poolt solidaarkohustuse täitmise kogukulu oli 8 246,78 eurot. Hageja leiab, et kuna lepingust ei tulene, millistes osades peavad huvitatud isikud täitma lepingu omavahelistes suhetes, siis peavad nad omavahelistes suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades ning VÕS § 69 lg-test 1 ja 4 tulenevalt peab kostja hagejale 1⁄4 kuludest hüvitama. Kostja väidete kohaselt pooltel oli detailplaneeringu menetlemise algstaadiumis (kui kostja eeldas, et tema kinnistule ehitatav kortermaja on vähemalt 5-kordne) kokkulepe, et kostja kannab detailplaneeringu menetlemisega seotud kuludest 11,08% võttes aluseks temale kuuluva kinnistu suhet kogu detailplaneeringu alasse. Kostja väitel tema vastutuse suuruseks oleks koguarvetest 11,08 % üksnes juhul, kui eeldada seda, et kostjal üldse on tasumise kohustus. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas huvitatud isikute omavahelistes suhtes, peavad nad kohustuse täitma võrdsetes osades või on poolte vahel sõlmitud muu kokkulepe kulude kandmise osas. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale järgmised arved: 21.02.2012 arve nr 0204, mille aluseks on detailplaneeringu avaldamise kuulutused ajalehes Harju Elu, hinnaga 132,00 eurot, koefitsiendiga 0,1108, kokku summas 17,55 eurot, 9.03.2012 arve nr 0302, mille aluseks on detailplaneeringu avaldamise kuulutused ajalehes Harju Elu, hinnaga 132,00 eurot, koefitsiendiga 0,1108, summas 17,55 eurot ja 27.04.2012 arve nr 0404, mille aluseks on detailplaneeringu makett maksumusega 350,00 eurot, koefitsiendiga 0,1108, summas 46,54 eurot (II kd lk 66-68). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud eelnimetatud arved 07.05.2012 (II kd lk 69). Samuti on hageja esitanud 06.04.2013 kostjale arve nr 0303, mille aluseks on Det. Planeeringu kooskõlastamistasu Eesti Energia ASga, hinnaga 29,75 eurot, koefitsiendiga 0,1108, summas 3,30 eurot ja Det. Planeeringu kooskõlastamistasu AS-ga Tallinna Vesi, hinnaga 11,34 eurot, koefitsiendiga 0,1108, summas 1,26 eurot, kokku arve summas 5,46 eurot ( I kd lk 143). Kostja nimetatud arvet ei ole tasunud. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Xxxx, kes on Xxxx Xxxx OÜ juhatuse liige, ütlustest nähtuvalt detailplaneeringu menetlemisega seotud kulude kandmise proportsioon kujunes vastavalt kinnistu suurusele kogu alast või territooriumist. Tema esindatavad omanikud kandsid kuludest enamuse, hageja kandis kulusid kuni 16%. Tunnistaja ei mäletanud kui palju pidi kostja proportsionaalselt kandma, kuid kui kinnistud kokku liita, siis proportsioon on kergesti leitav (II kd lk 131 pöördel). Kohus leiab, et hageja poolt kostjale esitatud arvetega nr 0204, 0304 ja 0404 ning tunnistaja Xxxx ütlustega on leidnud tõendamist, et detailplaneeringu koostamise kulude kandmise osas oli pooltel kokkulepe, mille kohaselt pooled kannavad kulud proportsionaalselt vastavalt omandiosade suurusele kogu detailplaneeringust. Kohus on tuvastanud, et kostja omandisse kuulub detailplaneeringualale jääv Xxxx linnas asuv kinnistu Kadakamarja põik 3 pindalaga 2350 m2 (I kd kl 115). Kõik ülejäänud detailplaneeringu alale jäävad kinnistud kuuluvad kas hageja, Xxxxja OÜ Xxxx Xxxx kaasomandisse või hageja ja

OÜ Xxxx Xxxx kaasomandisse. Vaidlust pole selle üle, et praegused detailplaneeringu alale jäävad kinnistud moodustusid jagamise teel järgmistest kinnistutest (endise nimega): Xxxx, Xxxx, Xxxxja xxxx. Kokku oli detailplaneeringu ala 21 233 m2, millest moodustas kostja kinnistu osa 11,08% kogu detailplaneeringu alast. Seega vastavalt huvitatud isikute vahel sõlmitud kokkuleppele vastutab kostja detailplaneeringuga seotud kohustuste ees 11,08 % suuruses osas. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on kandnud detailplaneeringu menetlemisega kulusid summas 8 246,78 eurot. Eeltoodust saab hageja nõuda kostjalt detailplaneeringu koostamisega kantud kulusid 11,08% kogu kulust, seega summas 913,74 eurot (8 246,78x11,08%= 913,74). Kostja vastuväidete kohaselt alates hetkest, kui Xxxx linnavalitsus kehtestas uue detailplaneeringu lähteülesande ja kostja sai aru, et hageja ei tegutse tema huvides, leppisid pooled kokku, et kostja detailplaneeringu menetlemisega seotud kulusid kandma ei pea ning hageja ei esita detailplaneeringu menetlemisega seoses mingeid nõudeid kostja vastu. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud kostja väide, et hageja, kostja, Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxx vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja ei pea tasuma ühtegi detailplaneeringu menetlemisega seotud kulu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja kooskõlastas detailplaneeringu 04.04.2013 ja Xxxx Linnavolikogu kehtestas Xxxx, Xxxxja Xxxx kinnistute detailplaneeringu 9.06.2014 otsusega nr 42. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt planeeringu menetluse käigus vähendati tema kinnistule planeeritava korterelamu korruseid 4-le. Kostja leiab, et tema kinnistule rajatav korterelamu peab olema vähemalt 5-kordne, et kostja äriplaan ära tasuks. Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud, et hagejal oleks olnud kohustus tagada kostjale võimalus rajada kinnistule 5-kordne elamu. Huvitatud isikud (kostja nende hulgas) võtsid Xxxx linna ees endale lepinguga kohustuse tasuda oma vahenditest detailplaneeringu koostamise kulud. Need kulud oleks jäänud huvitatud isikute (sh kostja) kanda isegi juhul, kui Xxxx linn ei oleks detailplaneeringut kehtestanud. Seega ei oleks kostjal alust keelduda hageja nõude täitmisest isegi juhul, kui detailplaneeringut poleks kehtestatud. Kostja kooskõlastas detailplaneeringu 04.04.2013. Sellega avaldas kostja nõustumist muuhulgas kostja kinnistule planeeritava korterelamu korruselisusega. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt tema huvide vastane käitumine tõi talle kahju 30 000 – 40 000 eurot ning kostja olevat soovinud protsessist lahkuda, hageja koos teiste äripartneritega suutis veenda kostjat projekti jääma, kuid kostja tingimuseks oli see, et kostja ei pea kulusid kandja ja hageja tol hetkel nõustus sellega. Kostja ei ole neid vastuväiteid kinnitavaid tõendeid esitanud. Kohtuistungil on tunnistaja Xxxx andnud ütluseid, et ta on teadlik, et Xxxx arvas, et tema huve kahjustati detailplaneeringu menetlemisel. Kolmepoolselt ei ole meil kokkulepet olnud, et Xxxx vabastatakse kulude kandmisest (II kd lk 131 pöördel). Seega ei ole leidnud tõendamist kostja vastuväide, et huvitatud isikute vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja ei pea kandma detailplaneeringu menetlemisega seotud kulusid. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt detailplaneeringuga seotud kulusid vastavalt poolte vahel kokkulepitud proportsioonile. Lisaks eeltoodule on kostja esitanud hageja nõudele ka aegumise vastuväite. Kostja leiab, et aegunud on järgmised nõuded: Geodeesiatööde OÜ arve nr 12001 maksetähtajaga 19.01.2012 summas 300,00 eurot, A3 arve nr 4/12 maksetähtajaga 27.01.2012 summas 1200 eurot, Tallinna Vesi arve nr A2012001310 maksetähtajaga 15.03.2012 summas 18,25 eurot, Xxxx Linnavalitsuse arve nr 1144 maksetähtajaga 05.03.2012 summas 132,00 eurot ja Xxxx Linnavalitsuse arve nr 1213 maksetähtajaga 21.03.2012 summas 132,00 eurot. TsÜS § 143 järgi ei või kohus kohaldada aegumist omal algatusel (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 15), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 g 1 tulenevalt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab

nõude sissenõutavaks muutmisega, kuis seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. VÕS § 70 lg 1 kohaselt solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati sama paragrahvi lg 2 kohaselt solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on tasunud 06.01.2012. Geodeesiatööde OÜ 05.01.2012 arve nr 12001 (detailplaneeringu maa-ala topo-geodeetiliste uurimistööde läbiviimise eest summas 360,00 eurot, 01.02.2012 OÜ A3 20.01.2012 arve nr 4/12 detailplaneeringu eskiislahenduse koostamise eest summas 1 440,00 eurot,. 06.02.2012 AS-i Tallinna Vesi 02.02.2012 arve nr A2012001310 detailplaneeringu tehniliste tingimuste loomise eest summas 21,90 eurot, 01.03.2012 Xxxx Linnavalitsuse 20.02.2012 arve nr 1144 detailplaneeringu avaldamise kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 132,00 eurot, 09.03.2012 Xxxx Linnavalitsuse 07.03.2012 arve nr 1213 detailplaneeringu avaldamise kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 132,00 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt TsÜS § 147 lg 1 kõigi eelnimetatud nõuete aegumistähtaeg algas 31.12.2012 kell 24:00 ja TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt lõppes 31.12.2015 kell 24:00. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 06.07.2015. Seega ei ole hageja nõue eelnimetatud arvete osas aegunud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlana 1 233,90 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on alus nõuda kostjalt detailplaneeringu koostamisega kantud kulusid summas 913,74 eurot. Vaidlust pole selle üle, et kostja on hagejale tasunud detailplaneeringu koostamisega seotud kulusid summas 81,64 eurot. Sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale 832,1 eurot (913,74-81,64=831,1). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 832,1 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 401,8 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, so alates 03.08.2015 kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja poolt nõutav viivisemäär on seadusandja poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta võlausaldajate huve juhul, kui võlgnik jätab täitmata nõuetekohaselt oma kohustused. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise TsMS § 367 aluselt põhinõudelt summas 832,10 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude summas 832,10 euro tasumiseni alates hagi esitamisest s.o. alates 03.08.2015. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind on hagihind, TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, TsMS § 133 lg 1 sätestatust mille kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ja TsMS § 133 lg 2 sätestatust, mille kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna

arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summal, seega on hagi hinnaks 1 322,42 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 29.02.2016 rahuldas kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega. 18.04.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 29.02.2016 tagaseljaotsuse peale kaja. Harju Maakohtu 31.05.2015 määrusega rahuldas kohus kaja ja taastas tsiviilasja menetluse. TsMS § 169 lg 2 kohaselt tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaja menetlemisega seotud kulud jätta kostja kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaotu menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kuna kohus on hagi rahuldanud põhinõude 74,05 % ulatuses, siis tuleb ülejäänud menetluskuludest jätta 25,95% ulatuses OÜ Xxxx kanda ja 74,05% ulatuses Xxxx kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksu kohtotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.