Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots
Otsuse kuupäev
11.04.2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-288
Kohtuasi
DB (B) hagi AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.10.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DB apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
58 113,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja DB (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal (registrikood 11193232), lepinguline esindaja Lea Pau
Kohtuistungi toimumise aeg
16.03.2017
suhteliselt suure kiirusega (u 60-70 km/h), ei oleks kokkupõrge saanud olla libisev, nagu viitavad kahjustused, vaid blokeeriv, mis oleks kaasa toonud sõidukitele oluliselt suuremad kahjustused. Praegusel juhul oli sõidukite kerel vaid kriimustused. Libisev kokkupõrge oleks võinud toimuda tingimusel, et sõidukite pikiteljed on paralleelsed, kuid sellisel juhul oleks kokkupõrke jäljed pidanud olema sõidukite kogu vasakpoolse külje pikkusel, mitte ainult lokaalselt vasakpoolsel esinurgal. Autode vahel võis kontakt olla, kuid mitte sellistel tingimustel, nagu hageja on eksponeerinud ja see ei olnud põhjuslikus seoses auto teelt välja sõitmisega. Hageja tellitud ekspertiis ei olnud adekvaatne ja selles tehtud järeldused olid põhjendamata. Seega ei olnud praegusel juhul tegu liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 mõttes, sest puudus põhjuslik seos sõiduki liikumise ja paiknemise ning tekitatud kahju vahel – Infiniti ei sõitnud vette Toyota liikumise või paiknemise tagajärjel. Kostja esitas politseile kuriteoteate ja kriminaalmenetlus käib. Mootorsõiduki otsene valdaja ei vastuta mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, kui kahju põhjustas mh kannatanu tahtlik tegu (VÕS § 1057 p 3). Maakohtu otsus
väljasõit ei saanud olla seotud kokkupõrkega sõidukiga Toyota. Eelnevat ei lükanud ümber hageja kirjeldused, kes oli asja lahendamisest tema kasuks huvitatud isik, Toyota juhi kirjalikud seletused ning hageja tellitud eksperthinnang. Viimane oli pealiskaudne, selle pinnal tehtud järeldused ei olnud veenvad ning see on vastuolus kohtu ja kostja tellitud ekspertiisidega. Liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamiseks ei piisa asjaolust, et sõidukite juhid on liiklusõnnetuse toimumise asjaoludes omavahel kokku leppinud, vaid konkreetse kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse tuvastamiseks peab olema objektiivselt tõendatud, et üks sõiduk on läbi õnnetusjuhtumi toimumise teisele sõidukile kahju tekitanud ning samal ajal esinevad LKindlS § 26 sätestatud kindlustusjuhtumi koosseisulised tunnused. Eelnevat kogumis arvestades ei saanud sõiduki Infiniti väljasõit 21.11.2013 Karila-Kaberneeme teelt tee ääres olevasse veekogusse toimuda juhtide kirjeldatud asjaoludel, s.t sõidukite omavahelisel kokkupõrkel. Järelikult ei tõendanud hageja veenvalt, et käesoleval juhul oli tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 mõttes, sest puudus põhjuslik seos sõiduki liikumise ja paiknemise ning tekkinud kahju vahel. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
Ringkonnakohtu seisukoht
üksnes siis, kui sõidukid liikusid väga väikesel kiirusel (või väidetava põhjustaja sõiduk koguni seisis) ning jäid pärast kokkupõrget koheselt seisma. Nõustuda saab maakohtu otsuses tuvastatuga, et tegemist oli teadlikult kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomisega kindlustusandjale, mille eesmärgiks oli kindlustusandjalt hüvitise saamine. Ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde tõendina Põhja Ringkonnaprokuratuuri 29.11.2016 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise jõustunud määruse kriminaalasjas nr 14230101175. Määruse kohaselt on kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus leidnud tõendamist, et AK ja RJ (s.o kostja kindlustatu) koos hagejaga panid toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustuskelmuse ehk nad lavastasid 21.11.2013 kella 20.15 paiku Karila-Kaberneeme teel fiktiivse liiklusõnnetuse, mis väljendus RJ kasutuses olnud aeglaselt liikuva sõiduki Toyota Avensis ja hageja kasutuses olnud aeglaselt liikuva sõiduki Infiniti Q56 vahel sihiliku kokkupõrke korraldamises ja mõlemale autole pindmiste vigastuste tekitamises ning pärastises sõiduki Infiniti Q56 teelt sihilikus välja paiskumises sohu, mille tagajärjel oli sõiduk Infiniti Q56 poolenisti sohu vajunud. Seega on kriminaalmenetluse käigus leidnud tõendamist, et liiklusõnnetus, milles tekkinud kahju hüvitamist hageja kostjalt nõuab, oli fiktiivne ja lavastatud. AK ja RJ suhtes kriminaalasi lõpetati KrMS § 203 alustel, kuivõrd mõlemale on pärast selle kriminaalasjaks oleva episoodi toimepanemist mõistetud vangistuslik karistus narkokuriteo eest ning kindlustuskelmuse eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes kehtiva karistusega. Hageja suhtes on materjalid eraldatud ja saadetud Vene Föderatsiooni prokuratuurile, kuna hageja on Vene Föderatsiooni kodanik ning tema asukoht ei olnud teada. Menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.