Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05. oktoobril 2016 tsiviilkantselei Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimiku süsteemi kaudu
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-15-288 Xxxx hagi Xxxx Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
58 113,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx (Sünniaeg xxxx, Xxxx); lepinguline esindaja Xxxx (xxxx) Kostja: Xxxx Eesti filiaal (registrikood xxxx, Xxxx); volitatud esindaja Xxxx (e-post xxxx)
Kohtuistungi aeg
Kohtuistung 05. septembril 2016
Resolutsioon
Jätta Xxxx hagi Xxxx Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Edasikaebamise kord
Hagimenetluse kulud jätta Xxxx enda kanda Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest
Hagiavalduse asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 21.11.2013 Karila-Kaberneeme teel liiklusõnnetus, mille tagajärjel sõitis hageja sõidukiga Infinity QX56, registreerimismärk XXXX (Xxxx) (eadspidi Infinity) paremale teelt välja tee ääres olevasse veekogusse. Vastavalt Toyota juhi Xxxxi 26.11.2013 kindlustusandjale antud seletusele, sõitis ta kiirusega 60-70 km/h, äkki ilmus paremalt metskits, juht pööras kitsest möödumiseks rooli vasakule ning toimus kokkupuude vastassuunas liikuva sõidukiga, mis liikus samuti sõidukiirusega umbes 70 km/h. Pärast kokkupõrget peatus Toyota juht tee ääres, teine sõiduk sõitis teelt välja. Hageja 22.11.2013 kindlustusandjale antud seletuse järgi liikus ta maanteel ning Toyota Avensise juht sõitis Infiniti suunavööndisse, laupkokkupõrke vältimiseks keeras ta paremale ja sattus teelt välja.
Liiklusõnnetuse teatel on Toyota juht Xxxx tunnistanud, et ta on vastutav liikluskahju põhjustamise eest. Sõidukijuhtide allkirjadega kinnitatud blanketil „Teade liiklusõnnetusest“ kinnitavad osapooled, et kokkupõrkest on mõlemal sõidukil kahjustunud esimene vasak nurk, Infinitil lisaks veekahjustused.
2.Kindlustusandja on sõidukid üle vaadanud ning tuvastanud, et mõlemal sõidukil on kokkupõrkest kahjustada saanud vasak esinurk, millele on tekkinud kriimustused. Sündmuskohal käis politsei ja päästeamet, kes fikseerisid liiklusõnnetuse. 22.11.2013 väljastas Xxxx AS otsuse, mille kohaselt on sõiduki taastamine ebaotstarbekas ning sõiduki turuväärtus on 50 000 eurot. 09.01.2014 tegi kostja otsuse, millega jättis hageja kindlustushüvitise taotluse rahuldamata. Hageja kostja seisukohaga ei nõustunud ning esitas kostjale 15.05.2014 omapoolse seisukoha. Hagejale teadaolevalt on kostja avalduse alusel alustatud hageja nõude aluseks oleva juhtumi suhtes kriminaalasja nr 14230101175. Hageja on püüdnud leida kostjaga kohtuvälist kokkulepet, kuid kahjuks käesoleva ajani kostja hageja 15.05.2014 seisukohale vastanud. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist kindlustusjuhtumiga, kõik liikluskahju eeldused on täidetud ning palus kostjalt välja mõista hageja kasuks 50 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 4 086,30 eurot ja edasiulatuvalt kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited
3.Kostja vastuväidete kohaselt puudub vaidlus, et mõlemal sõidukil on saanud kahjustada esimene vasak nurk (kriimustused) ning Infinitil on lisaks veekahjustused. Samuti pole vaidlust hagejale tekkinud kahju suuruse osas. Vaidlus seisneb selles, kas sõidukile Infiniti tekkinud veekahju sai tekkida sõidukijuhtide seletuste kohaselt, s.t deklareeritud kokkupõrke tagajärjel sõidukiga Toyota ning sellest sõltuvalt, kas kostjal on kohustus kõnealuse liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hagejale hüvitada.
4.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tuginedes sõidukite kahjustustele, sõidukijuhtide seletustele ning kostja tellitud ekspertiisile, ei ole sõidukijuhtide esitatud info liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta objektiivne – kokkupõrge ei saanud tehniliselt toimuda juhtide kirjeldatud asjaoludel ning sõiduki Infiniti teelt väljasõit ei saanud olla seotud kokkupõrkega sõidukiga Toyota. Kostja tellitud ekspertarvamuse kohaselt, arvestades kontaktis olnud detailide (sõidukite vasakud esinurgad) pinna vormi ja kokkupõrke jälgede asetust mõlema sõiduki pikitelje suhtes, asetsesid sõidukid kontakti hetkel pikitelgede suhtes 15-kraadise nurga all. Sõidukid ei saanud seega olla paralleelselt. Arvestades et mõlemad sõidukid liikusid suhteliselt suure kiirusega (u 60-70 km/h), ei oleks kokkupõrge saanud olla libisev nagu viitavad kahjustused, vaid selgelt blokeeriv, mis oleks kaasa toonud oluliselt suuremad kahjustused sõidukitele. Antud juhul on sõidukite kerel vaid kriimustused. Libisev kokkupõrge oleks võinud toimuda tingimusel, et sõidukite pikiteljed on paralleelsed, kuid sellisel juhul oleks kokkupõrke jäljed pidanud olema sõidukite kogu vasakpoolse külje pikkusel, mitte ainult lokaalselt vasakpoolsel esinurgal. Kohtuotsuse põhjendused
5.Pooltel ei ole vaidlust, et mõlemal sõidukil on saanud kahjustada esimene vasak nurk (kriimustused), et sõidukil Infiniti on lisaks veekahjustused ning hagejale tekkinud kahju suuruse osas.
6.Pooltel on vaidlus selles, kas sõidukile Infiniti tekkinud veekahju sai tekkida sõidukijuhtide seletuste kohaselt, s.t deklareeritud kokkupõrke tagajärjel sõidukiga Toyota Avensis ning kas kostjal on kohustus liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hagejale hüvitada.
7.21.11.2013 kehtinud LKindlS § 26 lg 1 sätestas, et liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega.
8.VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi toimumist peab tõendama kannatanu.
9.Teatest liiklusõnnetuse kohta (I kd lk 7-9), hageja vastuväitest kostjale (I kd lk 15-18) ja liiklusõnnetuse osalenute seletustest (I kd lk 117-128) nähtuvalt teatati kostjale liiklusõnnetusest, mis toimus 21.11.2013 Karila-Kaberneeme teel ja mille tagajärjel sõitis hageja sõidukiga Infinity paremale teelt välja tee ääres olevasse veekogusse. Sõiduki Toyota Avensise juhi Xxxxi 26.11.2013 seletusest kindlustusandjale nähtub, et ta sõitis kiirusega 6070 km/h, äkki ilmus paremalt metskits, juht pööras kitsest möödumiseks rooli vasakule ning toimus kokkupuude vastassuunas liikuva sõidukiga, mis liikus samuti sõidukiirusega umbes 70 km/h. Pärast kokkupõrget peatus Toyota juht tee ääres, teine sõiduk sõitis teelt välja. Hageja 22.11.2013 kindlustusandjale antud seletuse järgi liikus ta maanteel ning Toyota Avensise juht sõitis Infiniti suunavööndisse, laupkokkupõrke vältimiseks keeras ta paremale ja sattus teelt välja. Liiklusõnnetuse teatel on Toyota Avensise juht Xxxx tunnistanud, et ta on vastutav liikluskahju põhjustamise eest. Sõidukijuhtide allkirjadega kinnitatud blanketil „Teade liiklusõnnetusest“ kinnitavad osapooled, et kokkupõrkest on mõlemal sõidukil kahjustunud esimene vasak nurk, Infinitil on lisaks veekahjustused. Sündmuskohal käisid politsei ja päästeamet, kes fikseerisid liiklusõnnetuse.
10.22.11.2013 Xxxx AS-i otsuse (I kd lk 14) kohaselt on sõiduki Infiniti taastamine ebaotstarbekas ning sõiduki turuväärtus on 50 000 eurot.
11.Kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmise teatest (I kd lk 10-13) nähtuvalt tegi kostja otsuse, millega jättis hageja kindlustushüvitise taotluse rahuldamata. Teatest nähtuvalt on kindlustusandja sõidukid üle vaadanud ning tuvastanud, et mõlemal sõidukil on kokkupõrkest kahjustada saanud vasak esinurk, millele on tekkinud kriimustused, kuid kostja on seisukohal, et tuginedes sõidukite kahjustustele, sõidukijuhtide seletustele ning kostja tellitud ekspertiisile, ei ole sõidukijuhtide esitatud info liiklusõnnetuse toimumise asjaolude
kohta objektiivne – kokkupõrge ei saanud tehniliselt toimuda juhtide kirjeldatud asjaoludel, ning sõiduki Infiniti teelt väljasõit ei saanud olla seotud kokkupõrkega sõidukiga Toyota.
12.Politsei- ja Piirivalveameti 30.05.2014 vastusest hageja teabenõudele, on kostja avalduse alusel alustatud hageja nõude aluseks oleva juhtumi suhtes kriminaalasja nr 14230101175 (kd lk I 24).
13.Tsiviilasjas on esitatud kaks asjatundja arvamust, mida kohus käsitleb hoolimata arvamuste nimetamisest ekspertiisideks, dokumentaalsete tõenditena. Kuna nimetatud tõendid erinevad neis tehtud järelduste osas, siis on asjas määratud kohtu poolt ekspertiis, mille teostas riiklikult tunnustatud ekspert Janek Luppin. Hageja poolt Xxxx kohtuekspertiisikeskuse Xxxx autoeksperdilt Xxxx tellitud ekspertarvamuses järeldab ekspert liiklusõnnetuse kohta tehtud uurimuse tulemusena, et kahjustused autodel Toyota Avensis ja Infiniti võisid tekkida sõidukijuhtide poolt kirjeldatud asjaoludel; avarii tekkimise mehhanism sõidukijuhtide poolt kirjeldatud liiklusõnnetuses on tehniliselt võimalik; pärast kokkupõrget autoga Toyota Avensise võis auto Infiniti juhil mitte olla võimalust ennetada liikumissuunas parempoolsesse maanteekraavi sõitmist (I kd lk 33-48, tõlge lk 25-30).
14.Kostja tellitud Riia Tehnikaülikooli Autotranspordi Instituudi 20.12.2013 ekspertarvamuses nr 29/13 asub ekspert seisukohale, et sõidukite Toyota Avensis ja Infiniti vigastused ei saanud tekkida juhtide osutatud asjaoludel, et sõidukijuhtide esitatud info liiklusõnnetuse toimumise asjaoludest ei ole objektiivne. Kui õnnetus toimunuks selliselt nagu seda osutavad mõlemad sõidukijuhid, ei oleks kokkupõrge libisev, vaid selgelt blokeeriv. Frontaalse kokkupõrke hetkel oleks sõidukite suhteline kiirus 120-140 km/h lähedane. Sellise kiiruse juures oleks mõlemale sõidukile tekkinud mahukad deformatsioonid võrreldamatult suuremad tegelikest sõidukite vigastustest. Libisev kokkupõrge väikese EES väärtusega võiks toimuda ainult tingimusel, et kokkupõrke hetkel sõidukite pikiteljed oleksid paralleelses asendis, kuid siis oleks kokkupõrke jäljed pidanud olema vasakpoolse külje kogu pikkusel, mitte ainult lokaalselt kere vasakpoolsel esinurgal. Tehnilisest vaatevinklist ei saa välistada, et sõiduk Infiniti sõitis teelt välja asja materjalides fikseeritud kohas, kuid sõiduki Infiniti võimalik teelt mahasõit ei saanud olla seotud kokkupõrkega sõidukiga Toyota (I kd lk 69-75, tõlge lk 76-81).
15.Kohtu määratud eksperdi Janek Luppini uuringu raportis nr 16009, 28.03.2016 märgib ekspert, et tehniliselt on võimalik, et sõidukite Toyota Avensis (reg nr xxxx) vasaku esinurga piirkonna ja sõiduki Infinity QX56 (Xxxx reg märk XXXX) vasaku esinurga piirkonna vahel toimus kerge nihkekontakt skeemidel 1 ja 2 kujutatud asendis olukorras, kus sõiduk Toyota Avensis seisis ja sõiduk Infinity liikus väikese kiirusega (hinnanguliselt alla 15km/h). Sellise kokkupõrke tagajärjel ei toimu sõiduki Infinity märkimisväärset kursinurga ja sõidukiiruse muutust ning vaid selline kokkupõrge ei saa põhjustada sõiduki Infinity kaldumist paremale teelt välja. Mõlema sõiduki liikumisel deklareeritud liiklussituatsioonis ja deklareeritud sõidukiirustega sõidukite Toyota ja Infinity omavaheline kontakteerumine tuvastatud nihkevigastuste aladega ei ole ilma täiendavate ulatuslike vigastuste tekkimiseta tehniliselt võimalik. Modelleerimise tulemusel selgus, et kiirusega 70km/h liikuva sõiduki Infinity juhil ei ole eeldatavas liiklusõnnetuse toimumiskohas järsu paremale takistusest eemale suunava manöövri korral võimalik pidurdades teelt väljasõitu vältida (II kd lk 2-16).
16.Kohus, tuginedes kohtu poolt määratud eksperdi Janek Luppini uuringu raportis toodud järeldustele ja kostja tellitud Riia Tehnikaülikooli Autotranspordi Instituudi 20.12.2013 ekspertarvamuses toodud järeldustele, on seisukohal, et sõidukite Toyota Avensis ja Infiniti kokkupõrge ei saanud tehniliselt toimuda sõidukite juhtide kirjeldatud asjaoludel ning sõiduki Infiniti teelt väljasõit ei saanud olla seotud kokkupõrkega sõidukiga Toyota. Seega on hageja, kui asja lahendamisest tema kasuks huvitatud isiku ja Toyota Avensise juhi R.Jakimovi kirjalikud seletused oluliselt vastuolus kostja tellitud ja kohtu määratud eksperthinnangutes tehtud järeldustega avarii toimumise mehhanismi kohta, mistõttu ei pea kohus neid asja lahendamisel usaldusväärseteks ega kohtu määratud eksperdi ja kostja tellitud asjatundja arvamuse järeldusi ümberlükkavateks tõenditeks. Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärseks ega kohtu määratud eksperdi ja kostja tellitud asjatundja arvamusi ümberlükkavaks tõendiks ka hageja tellitud eksperthinnang, kuna võrreldes kohtu ja kostja tellitud eksperthinnangutega on see pealiskaudne, selle pinnal tehtud järeldused ei ole veenvad ning see on vastuolus kohtu ja kostja tellitud ekspertiisidega. Uurimusest nähtuvalt on ekspert M.Aleksandrov teinud sõidukite omavahelise kokkupõrke kindlaks küll sõidukite vigastuste järgi, kuid ta ei ole avarii toimumise mehhanismi modelleerinud ega põhjalikumalt analüüsinud, mistõttu ei ole veenvalt esile toodud, kas joonisel 1 kujutatud sõidukite paiknemise korral oli sõidukite libisev-riivav kontakt, mis kahjustas vaid sõidukite laki ja värvikihte esiotstel, kiirusel 60-70 km/h üldse võimalik. Ekspert ei ole ka modelleerinud ega põhjalikumalt analüüsinud, kuidas antud sõidukeid riivav kontakt võis põhjustada sõiduki Infiniti liikumissuuna muutust selliselt, et sõiduk Infiniti paiskus teelt välja maantee ääres olevasse veekogusse. Eksperdi uurimus jääb ebaselgeks veel seetõttu, et esmalt märgib ta, et sõiduteel jälgede puudumise tõttu ei ole tal võimalik kindlaks määrata sõidukite liikumistrajektoori ega vastastikust asendit kokkupõrke hetkel, kuid seejärel lähtub järelduste tegemisel sõidukite paiknemisest joonisel 1.
17.Politsei- ja Piirivalveameti 30.05.2014 vastus hageja teabenõudele, mille kohaselt on kostja avalduse alusel alustatud hageja nõude aluseks oleva juhtumi suhtes kriminaalasi nr 14230101175, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, mistõttu jätab kohus selle tõendi tähelepanuta.
18.Kohus on seisukohal, et liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamiseks ei piisa asjaolust, et sõidukite juhid on liiklusõnnetuse toimumise asjaoludes omavahel kokku leppinud, vaid konkreetse kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse tuvastamiseks peab olema objektiivselt tõendatud, et üks sõiduk on läbi õnnetusjuhtumi toimumise teisele sõidukile kahju tekitanud ning samal ajal esinevad LKindlS § 26 sätestatud kindlustusjuhtumi koosseisulised tunnused.
19.Eelnevast tulenevalt asub kohus kohtu poolt määratud eksperdi Janek Luppini uuringu raportis toodud järeldustele ja kostja tellitud Riia Tehnikaülikooli Autotranspordi Instituudi 20.12.2013 ekspertarvamuses toodud järeldustele tuginedes seisukohale, et sõiduki Infiniti väljasõit 21.11.2013 Karila-Kaberneeme teelt tee ääres olevasse veekogusse, ei saanud toimuda juhtide kirjeldatud asjaoludel s.t sõidukite omavahelisel kokkupõrkel. Järelikult ei ole hageja veenvalt tõendanud, et käesoleval juhul on tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 mõttes, kuna puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja paiknemise ning tekkinud kahju vahel. Võttes kõiki tõendeid kogumis arvesse, asub kohus
seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et 21.11.2013 Karila-Kaberneeme teel toimunud liiklusõnnetuse puhul oli tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 lg 1 mõttes. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
2.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses menetluskulud tekkisid. Kuna kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, siis jätab kohus hagejalt menetluskulud kostja kasuks välja mõistmata. Hageja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.