Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlausaldaja esitas hagi ja nõuab 198 085,06 eurot vastavalt 2015.a väliskäibemaksu tagastamise taotluse nimekirjale EL riikide lõikes. Võlausaldaja kohustus tasuda 198 085,06 eurot on tõendatud käibemaksu tagastustaotlustega ja MTA otsustega, EL riigi otsustega/teatistega sisendkäibemaksu tagastamise kohta. VÕS §-st 8 tulenevalt on põhjendatud ja seaduslik põhivõlgnevuse ja viivise nõudmine lepingus sätestatud ulatuses. Kohustused ei ole täidetud, mistõttu on alus õiguskaitsevahendi kohaldamiseks (VÕS § 100, § 101, § 108). Põhinõudele lisaks on tasumata viivis (VÕS § 113 lg 1, § 94). Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördusid võlausaldajad avaldaja poole. Avaldaja esitas maksenõude. 13.03.2016 seisuga on äriregister teinud võlgnikule hoiatusmääruse registrist kustutamiseks majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. 15.02.2017 esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik kätte sai. Võlgnik ei ole sissenõutavaks muutunud kohustusi täitnud, mille tõttu on võlgnik PankrS § 10 lg 2 p 1 tähenduses maksejõuetu. Võlgnik ei täitnud kohustust ka pärast pankrotihoiatuse esitamist. Nõue on selge, takistust pankrotimenetluseks ei ole Avaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist ja menetluskulude jätmist võlgniku kanda. Puudutatud isiku vastuväited Võlgnik esitas võlausaldaja nõudele vastuväite. Hagimenetluses (2-16-14180) on läbivaatamisel sama nõue. Selles menetluses on võlgnik kostjana nõudele vastu vaielnud. Enne hagimenetluses asja läbi vaatamist pole alust pankrotiavalduse läbi vaatamiseks. Nõue on ka äärmiselt ebaselge – kuidas nõue on tekkinud, sissenõutavaks muutunud. Hagi esitades tunnistas avaldaja, et asi kuulub lahendamisele hagi- mitte pankrotimenetluses. Võlgnikul ei ole maksejõuetust. Maksejõulisust saab kontrollida vaid selge nõude piires. Majandusaasta aruanded on esitatud koos vastuväitega pankrotiavaldusele. Vahendid vaieldava nõude rahuldamiseks on olemas. Võlgnikul on vastunõue 30.12.2011 lepingust tulenevalt juhuks kui hoolimata hagimenetlusest ja nõude ebaselgusest avaldajal on nõue olemas. Koostöölepingust tulenevaid nõudeid ei ole loovutatud. Võlgnikul kustutamishoiatust enam ei ole. Nõue on täies ulatuses ebaselge, võlgnikul puuduvad mistahes kohustused võlausaldaja ees. Nõude olemasolu ja/või puudumine kuulub lahendamisele väljaspool pankrotimenetlust. Puudutatud isik taotleb mitte määrata ajutist haldurit ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiavalduse läbivaatamine on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus lõpetab asjas menetluse, sest võlgniku pankroti välja kuulutamiseks ja ajutise halduri nimetamiseks puudub seaduslik alus. Võlgnik esitas pankrotiavaldusele põhjendatud vastuväited ning kohtu menetluses on tsiviilasjas nr 2-16-14180 avaldaja nõue võlgniku vastu samas summas, mis on pankrotiavalduse esitamise aluseks (198085,06+viivis 18 535,04=216 620,10 eurot). Võlgniku arvates ei ole nõue selge ning nõue tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust, nõue on kohtu menetluses haginõudena. Pankrotimenetluse aluseks olev nõue peab olema selge. Nõuet kohus väljaspool pankrotimenetlust juba lahendabki tsiviilasjas nr 2-16-14180. Võlgnik esitas avaldaja pankrotihoiatusele vastuväite. Vastuväide sisaldab konkreetseid viiteid paralleelsele hagimenetlusele, hagile põhjendatult vastuvaidlemisele, pankrotihoiatuse ja hagiavalduse asjaolude ja tõendite kattuvusele, asjakohastele Riigikohtu lahenditele, hagimenetluses õigussuhte õigusliku kvalifikatsiooni arusaamatusele, nõude arvutusliku aluse

ja summa arusaamatusele, nõude sissenõutavaks muutumisele, viivise nõude õiguslikule võimatusele seoses vastuoluga hea usu põhimõttele, protsessuaalsele tasaarvestusele. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kuna pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, mitte võlgnik, puudub alus eeldada võlgniku maksejõuetust (PankrS § 31 lg 4). Võlgniku poolt esitatud tõenditest (2014.a majandusaasta aruanne) tulenevalt ei ole võlgnik maksejõuetu, võlgniku suhtes ei ole ka kehtivat sundlõpetamise hoiatust. PankrS § 15 lg 3 p 1 tulenevalt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nõuet juba lahendataksegi väljaspool pankrotimenetlus tsiviilasjas nr 2-16-14180. Ka nimetatud hagimenetluses vaidleb kostja (käesoleva menetluse võlgnik) nõudele vastu. Seega tuleb jätta ajutine haldur käesolevas asjas nimetamata ja menetlus kuulub lõpetamisele. Seega, kuna kohus võlgniku vastuväite tõttu leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, kuuluvad kohaldamisele PankrS § 31 lg 2 ja § 15 lg 3 p 1. PankrS § 31 lg 3 punktis 6 sätestatud asjaolu, mis annaks aluse siiski pankroti välja kuulutamiseks, puudub. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.