Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Epp Haabsaar 17. august 2006. a, tsiviilkantselei
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-05-23117 OÜhagi OÜja A.Gvastu 35 588,30 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ Hageja lepinguline esindaja M.R Kostja OÜ Kostja A.G Kirjalikus menetluses
esindajad Asja läbivaatamine
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2.Välja mõista solidaarselt OÜja A.Gpõhivõlgnevus 25 884,30 krooni ja viivis (viivisintressid) 9704 krooni, kokku summas 35 588,30 krooni OÜkasuks. Menetluskulude jaotus
olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitatakse otsuse teinud kohtule ja see peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele. Kajaga koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.
Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud, kuigi nii juriidilise isiku juhatuse liikmele kui ka käendajale on menetlusdokumendid kätte toimetatud vastavalt TsMS § 322 lg-le 1. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamatajätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1, mille kohaselt kohustub käendaja käenduslepingu alusel vastutama kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse paragrahv 108 lõige 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. VÕS § 145 lg-st 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja hageja poolt esitatud arvete nr 503769, 504100, 504477 ja 504099 tasumise ning viivisvõlgnevuse eest. Vastavalt 18.08.2005. a sõlmitud müügilepingu punktile 6.1.1. kohustus kostja tasuma maksetähtaja ületamisel viivist summas 0,5 % maksmata summalt päevas. Käenduslepingu punktis 3 on hageja ja käendaja kokku leppinud käendaja kohustuses vastutada viivisvõlgnevuse eest summas 0,5 % maksmata summalt päevas. Seisuga 14.12.2005. a moodustab viivis 9704 krooni.
Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 35 588,30 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse, kohtutäituriga menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 295 krooni ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 272,51 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osast. Kokku kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 3095 krooni. Kostjatelt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse solidaarselt väljamõistmisele postikulu 120,30 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjatel märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.
Epp Haabsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.