2-06-7859
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Karin Sonntak 15.august 2006.a., Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-7859 OÜhagi G.Pvastu 6 381,19 krooni väljamõistmiseks ja eluruumist väljatõstmiseks Hageja OÜ Hageja lepinguline esindaja M.S Kostja G.P
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus. Menetluse liik Resolutsioon
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue OÜ(edaspidi „hageja“) esitas 04.04.2006.a. Harju Maakohtule hagi G.P(edaspidi „kostja“) vastu 6 381,19 krooni väljamõistmiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. 25.09.1998.a. sõlmisid hageja kostja eluruumi üürilepingu, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma üüritasu igakuiselt 163,00 krooni. Alates novembrist 2004.a. kuni 31.08.2005.a. tekkis kostjal üürivõlgnevus summas 7 776,61 krooni. 15.09.2005.a. kostjaga üürileping lõpetati. Kostja palvel sõlmiti 16.09.2005.a. poolte vahel ajutine eluruumi üürileping, et kostja saaks eluruumist välja kolida. Ajutine üürileping kehtis kuni 31.10.2005.a. Kostja ei ole peale ajutise üürilepingu lõpetamist eluruumi vabastanud ja elab seal kuni käesoleva ajani. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 6 381,19 krooni. Samuti palub hageja kostja välja tõsta eluruumist asukohaga Paldiski mnt 75-122, Tallinn. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja on hagiavalduse isiklikult kätte saanud 25.05.2006.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS 316 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks kohtukulu täies ulatuses ning TsMS § 143 p 4 ja § 146 lg 1 p 3 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse asja läbivaatamiskulu täies ulatuses, mis seisneb kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise kulus.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.