Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Lõpetada tsiviilasja nr 2-16-121794 menetlus ITM Inkasso OÜ hagis Txxxxx Vxxxxx vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmise kulu ja viivise nõudes. Menetluskulude jaotus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ITM Inkasso OÜ esitas 23.09.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxxxx Vxxxxxxxxlaenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmise kulu ja sissenõutavaks muutunud viivise, kokku 699,88 euro nõudes. Lisaks taotles avaldaja võlgnikult alates 24.09.2016. a viivist 0,14 % tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tegi 03.10.2016. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Seetõttu otsustas Pärnu Maakohus 04.01.2017. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.01.2017. a esitas ITM Inkasso OÜ Tartu Maakohtule oma nõude Txxxxx Vxxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. ITM Inkasso OÜ taotleb hagis, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja kostja ja Placet Group OÜ vahel10.02.2016. a sõlmitud laenulepingust nr 3100201734 tuleneva põhivõla summas 482,53 eurot, intressi summas 69,11 eurot, võla sissenõudmise kulud summas 25 eurot, viivised põhivõlalt hagi esitamise seisuga summas 21,89 eurot ja alates 19.01.2017. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Kohus võttis hagi 24.01.2017. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja määratud tähtaja jooksul hagile sisuliselt ei vastanud ega vastuväiteid ei esitanud. 31.01.2017. a esitas kostja kohtule kirja, milles teatas vaid, et ei ole hagejaga ühendust saanud, kuna internetile ligipääs on harv ja toimivat telefoninumbrit tal võlgnevuse tõttu ei ole. 17.03.2017. a esitas kostja kohtule kirja, milles avaldas soovi tasuda hagis nõutavat võlga osade kaupa maksegraafiku alusel 10-15 euro suuruste osamaksetena kuus. Kohus edastas kostja kirja hagejale ja tegi hagejale ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimist, arvestades kostja poolt väljapakutud tingimusi. 27.03.2017. a esitas hageja esindaja kohtule omapoolselt allkirjastatud kompromissilepingu, mille tingimuste kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale hagis nõutavad summad ja lisaks hageja menetluskulud, sh õigusabikulu ja pool menetluses tasutud riigilõivust, kokku summas 736,03 eurot osade kaupa maksegraafiku alusel 15 euro suuruste osamaksetena. Kostja teatas 28.03.2017. a vastuses, et ei soovi hageja poolt esitatud kompromissilepingut sõlmida, kuna ei ole nõus hüvitama hagejale menetluskulusid. 05.04.2017. a kirjas teatas kostja, et on ikkagi hageja poolt pakutud kompromissiga nõus. 06.04.2017. a esitas kostja kohtule omapoolselt allkirjastatud kompromissilepingu.

Poolte poolt allkirjastatud kompromissilepingus taotlevad nad kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid kompromissi kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtumäärusele edasikaebuse esitamisest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hageja menetluskulud summas 162,50 eurot, sh 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust summas 62,50 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja taotles nõudelt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu lähtudes hagihinnast kokku summas 125 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.