2-06-10673
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
15. august 2006. a Tallinn Tartu mnt 85
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-10673
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja AS esindajad vandeadvokaadid T.E ja M. L Võlgnik AS esindaja vandeadvokaadi vanemabi O. L
Kohtuistungi toimumise aeg
01.08.2006.a
AS avaldus AS pankrotimenetluse algatamiseks
Võlgnik on esitanud kohtusse hagid nii Balti jaama objekti kui ka Jõhvi Saksa Auto objekti eest esitatud arvete alusel tasumata summade välja mõistmiseks. Võlgnik ei ole maksejõuetu, arvete tasumisega viivitamine ei tõenda maksejõuetust. Spekulatiivne on võlausaldaja seisukoht, et nõudeid ostjate vastu ning teostatud lepingulisi töid ei saa käsitleda likviidse varana ja nimetatud seisukoht ei ole millegagi tõendatud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et võlausaldaja avaldus AS pankrotimenetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 15 lg 2 sätestab alusel, mille esinemisel kohus pankrotimenetlust ei algata. Nimetatud paragrahvi lõige 2 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohtule esitatud tõendite ja mõlema poole seisukohtade alusel asub kohus seisukohale, et võlausaldaja nõue ei ole nii selge ja mittevaieldav, et selle alusel oleks võimalik algatada pankrotimenetlus. Nõuded on esitatud ehituse töövõtulepingute alusel, mis on alati väga mahukad ja täitmisega seoses mitmetahulised. Ka käesolevas asjas on poolte vahel vaidlusi nii lepingu täitmise tähtaegade (Jõe tänava kortermaja), lisatööde aktsepteerimise ja sellega seotud lepingu muudatuste (Balti jaama objekt); tööde teostamise kvaliteedi ja tähtaegadega (Jõhvi Saksa Auto) seoses. Võlgnik on esitanud omapoolsed arved võlausaldajale ja teinud ettepaneku tasaarveldusteks, mida võlausaldaja ei ole aga aktsepteerinud- seega on pooltel vaidlus ka võimaliku tasaarvelduse üle. Asjaolu, et võlausaldaja ei tunnista talle võlgniku poolt esitatud nõudeid, mida soovitakse tasaarveldada, teebki võlausaldaja nõude vaieldavaks. Kohus leiab, et võlgniku poolt esitatud vastuväited on asjakohased ja võlgniku ning võlausaldaja vahelistesse nõuetesse ja vastunõuetesse puutuv tuleb selgeks vaielda hagimenetluses. Samuti ei ole kohtule veenvalt tõendatud võlgniku võimalik püsiv maksejõuetus. Võlgnik on küll viivitanud talle esitatud arvete tasumisega, kui see ei saa olla tõendiks võlgniku maksejõuetuse kohta. Maksejõuetust ei tõenda ka võlgniku 01.01.2006.a ja 31.03.2006.a seisuga esitatud bilansid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et pankrotimenetlus tuleb jätta algatamata. Kohtukulud Võlgnik esitas kohtule taotluse kantud menetluskulude välja mõistmiseks summas 17 700 krooni vastavalt PankrS § 15 lg 4, TsMS § 162 lg 1, 173 ja 174. Võlausaldaja vaidles taotlusele vastu, leides, kohus ei saa vastavalt TsMS § 173 lg 1 määrata kindlaks menetluskulusid vaid ainult menetluskulude jaotuse. Kohus leiab, et võlgniku taotlus tuleb rahuldada osaliselt- kohus rahuldab võlgniku taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, kuid jätab konkreetse summa määramata. PankrS § 15 lg 4 kohaselt juhul, kui pankrotimenetlust ei algatata, kannab pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud kulud võlausaldaja. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajadusel määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse proportsioon. Nimetatud sätetest tulenevalt asubki kohus seisukohale, et kõik menetlusega seotud kulud – nii võlgniku kantud kulud, kui kohtu poolt asja menetlemiseks tehtud kulud- tuleb välja mõista võlausaldajalt. Kohus ei määra asja lõpetavas kohtulahendis välja mõistetavaid menetluskulusid summaliselt. Vastavalt TsMS § 174 võib alles 30 päeva jooksul pärast kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumist nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaks määramist. Selleks tuleb esitada asja menetlenud esimese astme kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul vastav taotlus. Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.