Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Kohtujurist
Olga Dmitrijeva
Kohtuasja number
2-16-14925
Määruse teatavaks tegemise kuupäev ja koht
10. aprill 2017, Narva kohtumaja kantselei
Kohtuasi
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu avaldus XXX XXXe
pankroti väljakuulutamiseks
Menetluse liik
Hagita menetlus
Asja läbivaatamise aeg ja viis
05. aprill 2017, avalikul kohtuistungil
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, lepinguline esindaja Inna Golovina Võlgnik: XXX XXX (isikukood XXX) Ajutine pankrotihaldur: Hillar Villers
Tsiviilasi nr 2-16-14925
tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut.
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2(7)
Tsiviilasi nr 2-16-14925
Avaldaja esitas 05.10.2016 Viru Maakohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul on püsiv maksuvõlg alates 2012. aastast, milline on 04.06.2016 seisuga kokku summas 367 325,52 eurot. Võlgnikule on pankrotihoiatus toimetatud kätte 04.03.2016. Võlgnik ei ole kohustust täitnud. Avaldaja palub kuulutada välja võlgniku pankrot. Avaldaja on tasunud 20.10.2017 ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti 1000 eurot. Viru Maakohus 11.10.2016 määrusega nimetas võlgniku pankrotimenetluses ajutiseks halduriks Hillar Villersi. Haldur esitas 14.11.2016 ajutise pankrotihalduri aruande. Kohus arutas asja kohtuistungil 05.04.2017. Ajutise halduri aruanne Võlgniku teadaolevad varad Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku teadaolevad varad moodustuvad alljärgnevalt:
Tsiviilasi nr 2-16-14925
Äriregistri andmetel on võlgnik alates 02.07.1998 füüsilisest isikust ettevõtja (RK 10445986) ning käesolevaks ajaks ei ole äriregistri andmetel võlgnik füüsilisest isikust ettevõtjana tegevust lõpetanud. XXX XXX`e nimele Äriregistris osalusi ja kinnistusraamatus kinnistuid registreeritud ei ole.
Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab XXX XXX vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 83 750 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused
Toimiku nr Avamise kp 169/2006/1584 06.10.2006
2) 066/2014/1790 12.08.2014 3) 066/2011/1496 08.06.2011 Kokku 54 405,43 eurot
Sissenõudja Nõue (EUR) Täitur Eesti Vabariik 16 575,42 Andrei Krek (Tartu Maakohtu kaudu) XXX 4,216.91 Andrei Krek XXX 33,613.10 Andrei Krek
Tsiviilasi nr 2-16-14925
Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, kuid võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldust esitanud. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul püsiv maksuvõlg alates 2012 aastast. Kuna võlgnik ei ole teabenõudele vastanud, siis ajutises menetluses ei ole piisava kindlusega välja selgitatud, miks võlgnik ei ole oma maksukohustust ning teisi kohustusi täitnud. Võlgnikul puuduvad käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades pankrotiavalduses toodut ja täitemenetluste algust, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2006 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Muud tähelepanekud ja ettepanekud Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi ega tagasinõude võimalusi. Kokkuvõte Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi. Kuigi võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tuleks võlgniku poolt kohustustest vabastamise avalduse esitamisel välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik ei ole esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse esitaja on tasunud ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiitkontole 1000 eurot. Pankrotihaldur palub - kuulutada välja XXX XXX pankrot; - määrata XXX XXX pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitab oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); - mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Kohtuistung Kohtuistungil 05.04.2017 jäi avaldaja oma avalduse juurde. Pankrotihaldur toetas aruandes esitatu. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud. Teatas 03.04.2017 kohtule, et on haigestunud ja palus kohtuistungi edasi lükata, kuna soovib kohtuistungist isiklikult osa võtta ja esitada dokumente. Kohus jättis taotluse rahuldamata ja teatas sellest võlgnikule 04.04.2017 kirjaga. Võlgniku lepinguline esindaja teatas 05.04.2017, et temaga kliendileping on lõpetatud 05.04.2017. Võlgnik on esitanud selgitused asja kohta, lisanud dokumendi ja palus lükata asja arutamist edasi seoses haigestumisega, ta kavatseb ise osaleda instungil.
5(7)
Tsiviilasi nr 2-16-14925
Avaldaja ja ajutine pankrotihaldur leidsid, et võlgniku mitteilmumine istungile ei anna alust istungi edasi lükata. Kohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse kohtistungi edasilükkamiseks.
Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, ajutise halduri aruandega ja tsiviilasja toimiku teiste materjalidega, kuulanud ära avaldajat, leiab, et füüsilise isiku XXX XXXi pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 429 577,35 euro ulatuses. Võlgniku prognoositavaks vara väärtuseks on 83 750 eurot. Seega on võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes esitatuga, et võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab haldur muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Põhjuseks on võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi võlgniku vara suurendamiseks tagasivõitmise käigus. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus kuulutab võlgniku pankroti, pankrotihalduriks nimetab Hillar Villersi, kes esitas kohtule sellekohase nõusolek ning määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud 6(7)
Tsiviilasi nr 2-16-14925
kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur taotluse tasu saamiseks on tema teostanud toiminguid 7 tundi ulatuses. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot. Töötasu suuruseks on 665 eurot. Ajutise pankrotimenetluse kulud on summas 40 eurot. Tasule ja kuludele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitise väljamaksmist võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvele. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Halduri tasu tehtud töö eest on põhjendatud määrata 7 töötunni ulatuses, seega summas 665 eurot. Tasu on kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise pankrotihalduri kulud on põhjendatud summas 40 eurot. Ajutise halduri tasu 665 eurot (lisandub käibemaks) ja ajutise pankrotihalduri kulud summas 40 eurot (lisandub käibemaks) määrab kohus väljamaksmiseks võlausaldaja poolt 20.10.2016 tasutud ajutise halduri tasu ja kulutuste ettemaksu summas 1000 eurot arvelt.
PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.