Tsiviilasi nr.2-06-20103
Menetlusabi
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
10.august 2006.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-20103
Tsiviilasi
T. S. avaldus menetlusabi saamiseks
Menetlustoiming
Kostja taotlus vastuhagilt riigilõivu tasumisest vabastamiseks Kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS §180 lg.1 p.1, §180, §187 lg.2, §§191, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Vabastada T. S. vastuhagilt (abikaasade ühisvara jagamise nõue) tasumisele kuuluva riigilõivu, summas seitse tuhat seitsesada viiskümmend (7 750) krooni tasumisest riigituludesse hagi esitamisel. Riigilõivu täpne suurus ja menetluskulude jaotus määrata kindlaks õigusvaidluse lahendamisel tehtavas kohtulahendis. Määruse ärakiri saata viivitamatult Rahandusministeeriumile.
Edasikaebe kord Määruse peale võib menetlusabi taotleja või –saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetluse käik 22.03.2006.a. on kohtule laekunud T. S. hagi T. S. vastu abielu lahutamise ja laste elukoha kindlaksmääramise nõudes /ts.asi nr.2-06-6183/. 28.06.2006.a. on kohtule laekunud T. S. volitatud esindaja täiendav vastus hagile koos vastuhagiga abikaasade ühisvara jagamise ning lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes /ts.asi nr.2-06-15975/. Vastuhagis taotleb T. S. menetlusabi, paludes vabastada ta vastuhagilt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest. 21.07.2006.a. väljastas kohus T. S. kirja koos menetlusabi taotluse näidisvormiga ning tegi isikule ettepaneku esitada hiljemalt 04.08.2006.a. nõuetekohane menetlusabi taotlus. 31.07.2006.a. on kohtule laekunud T. S. menetlusabi taotlus, milles isik palub vabastada ta vastuhagis esitatud nõuetelt tasumisele kuuluva riigilõivu, kogusummas 8 750 (1000+7750) krooni, maksmisest /toimik nr.2-06-20103/. 10.08.2006.a. on kohtule laekunud T. S. teatis, milles isik avaldab (ja on lisanud ka vastavad dokumentaalsed tõendid), et on tasunud vastuhagis toodud lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõude eest riigilõivu summas 1 000 krooni; samas taotleb T. S. jätkuvalt tema vabastamist abikaasade ühisvara jagamise nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest. Menetlusabi taotlus Taotluse motiivide kohaselt puudub T. S. piisav sissetulek ja vara riigilõivu täies mahus koheseks tasumiseks. Seega palub T. S. vabastada ta abikaasade ühisvara nõude eest tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et taotlus on antud juhul põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ (TsMS) RT 49/05-395 §181 sätestab, et menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui : menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja; on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja ; menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. Taotlusest nähtuvana moodustab T. S. igakuise sissetuleku töötasu summas 4 060 krooni ning –väljaminekutena vältimatud püsikulutused kogusummas 3 400 krooni. Taotleja kinnitab, et tal puudub registrisse kantav kinnis- ja vallasvara ning muu vara mida oleks võimalik suuremate raskusteta menetluskulude katteks realiseerida. Taotlejal menetlusabi andmist välistavaid asjaolusid (TsMS §182) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega esinevad taotlejal seaduses ettenähtud alused menetlusabi saamiseks. Samas leiab kohus, et puudub alus ja mõistlik põhjus isiku täielikuks vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Kohus on seisukohal, et T. S. omab alalist sissetulekut töötasu näol; ning kuigi sellest eelduslikult ei piisa riigilõivu koheseks tasumiseks, pole välistatud võimalus määrata hilisemalt menetluskulude jaotamiskorras nende kandmine osaliselt ja/või osamaksetena (TsMS §190). Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et isik on olnud suuteline lühikese aja jooksul tasuma lastega suhtlemise korra nõudelt 1 000 krooni suuruse
riigilõivu, milline fakt annab kohtule alust eeldada isikul rahaliste vahendite tekkevõimalust pikema aja vältel. Samuti arvestab kohus asjaolu, et vastuhagis on T. S. märkinud jagamisele kuuluva abikaasade ühisvarana korteri ja kaks sõidukit, milliste koguväärtuseks on ta hinnanud 150 000 krooni ning milliselt summalt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks on „Riigilõivuseaduse“ (RLS) (RT 76/04-526) §37 lg.1 (lisa tabel 2) kohaselt 7 750 krooni. Paraku pole T. S. esitanud kohtule ühtegi dokumentaalset tõendit jagatava vara väärtuse kohta; pooled on kohtuistungil tunnistanud, et erimeelsuste korral vara väärtuse hindamisel võib tekkida vajadus sellekohaste eksperthinnangute hankimiseks. Siit johtuvalt selgub vastuhagi hind selles nõudes ja seeläbi tasumisele kuuluva riigilõivu suurus, alles asja sisulisel arutamisel. Eeltoodust tulenevalt kuulub T. S. taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamisele osaliselt ning kohus vabastab isiku abikaasade ühisvara nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest riigituludesse üksnes hagiavalduse esitamisel.
A.Kaldma kohtunik 10.08.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.