Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

esitas hageja vastuse kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ning vaidleb nendele vastu. Hageja märgib, et Kostja on sõlminud AS-ga lepingu ning valinud teenuspaketiks, mille teenustasu on 45 krooni kuus. Hageja märgib, et oma allkirjaga lepingul kinnitas kostja, et on tutvunud lepingu lahutamatuks osaks oleva mobiiltelefonsideteenuste lepingu tingimustega ning et on saanud enda kasutusse SIM kaardi. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja on lepingut rikkunud ning jätnud telefoniarved tasumata. Hageja sõnul on kostja kohustatud tasuma kuumakseid kuni lepingu lõpetamiseni. Hageja leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud võlgnevuse pika perioodi jooksul tasumata. Hageja leiab, et asjaolu, et kostja viibib alates vahi all, ei vabasta kostjat lepingu täitmise kohustusest ning ei anna alust kostja väidetele viiviste mittetasumise kohustuse osas seoses kostjast mitteolenevatel põhjustel. Hageja leiab, et kostja vahi all viibimine on kostjast olenev põhjus. Samuti oli hageja sõnul kostjal võimalus tasuda võlgnevus peale vahi alt vabanemist. .a. määrusega kohus määras antud tsiviilasjas lihtsustatud menetluse TsMS § 405 lg 1 alusel. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja 20 päeva alates määruse kättesaamisest asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks või ärakuulamise soovist teatamiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks pooled tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. esitas hageja vastuse, milles teatab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ei soovi ärakuulamist. Hageja jääb oma nõude juurde ja teatab, et on esitanud kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ning leiab, et esitatud tõenditega on hagiavalduses toodu tõendatud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks ei ole kohtule esitatud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel.a. sõlmitud tähtajatu leping. Tulenevalt hageja poolt esitatud võlateatisest ja viivisearvutustest on kostja põhivõlg 728,77 krooni (kõneteenuste eest 508,18 krooni ning telefonimaksete eest 220,59 krooni) ja viivis 728,77 krooni. Saldo kinnitusest nähtuvalt on hageja lõpetanud lepingu.a. Hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et hageja on arvestanud võlgnevuse hulka ka kuumaksed peale lepingu lõpetamist. Samuti on hageja ise märkinud enda esitatud vastuses, et kostja kohustub tasuma igakuised arvestuslikud kuumaksed kuni

lepingu lõpetamiseni. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt vastavalt hageja esitatud arvetele hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 623,41 krooni (445+88,43+44,99+44,99). Hageja nõue kuumaksete eest peale lepingu lõpetamist summas 44,99 krooni tuleb jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue teenuse peatamise eest summas 60 krooni kuivõrd hageja on esitanud teenuse peatamise tasu varjatult põhivõla hulka. Hagist ega üldtingimustest teenuse peatamise tasu ei tulene. Samuti on üldtingimuste punkt 5.1.12 kohaselt oli hagejal õigus peatada või lõpetada leping ning lepingu peatamist hageja tõendanud pole. Hageja on kostjaga lepingu lõpetanud. Hageja nõue viiviste saamiseks 728,77 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused on dateeritud–. Leping sõlmiti kostjaga.a ning seega on üldtingimused dateeritud ajaliselt hiljem, kusjuures puudub igasugune kinnitus, et need kostjale teatavaks tehti või, et kostja nendega nõustus. Kohus märgib, et TsK § 174 kohaselt pole lepingu ühepoolne muutmine lubatud, olles nimetatud ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 2 mõttes tühine. Arvestades eeltoodut jätab kohus mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused tähelepanuta. Vastavalt TsK § 231 lg 1 kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 59,85 krooni ulatuses (3,2 aastat x 3% x 623,41). Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi võis tasu õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hageja kasuks välja mõista. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele, 683,26 krooni (põhivõlg 623,41 krooni ja viivis 59,85 krooni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv summas 105 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 50 krooni, kogusummas 155 krooni hageja kasuks.

Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.