KÜ Narva Koolipõik hagi OÜ Astlanda Ehitus ja AS Narva Vesi vastu kahju hüvitamiseks 2592 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. juuli 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Narva Koolipõik apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: KÜ Narva Koolipõik (hageja), rk 80180559; esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja: OÜ Astlanda Ehitus (kostja), rk 11366804; esindaja Hardo Sokk
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Tühistada Viru Maakohtu 1. juuli 2016 aasta otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks lõpplahendi tegemisel. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Narva Koolipõik (hageja) esitas 27.10.2015 hagi OÜ Astlanda Ehitus (kostja) ja AS-i Narva Vesi vastu, milles palus mõista välja kostjatelt solidaarselt tee ehituspuuduste kõrvaldamise tööde maksumuse 2592 eurot. 20. veebruari 2016. a kohtuistungil loobus hageja nõudest AS-i Narva Vesi vastu. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja 2013. a ja 2014. a hageja hallataval territooriumil mullatöid. Pärast tööde tegemist tekkis hoone trepikodade juurde veeloik. Loik segab majja sisenemist ja sealt väljumist. Hageja pöördus kostja ja linnavalitsuse poole, et kõrvaldada pinnase allavajumine. Kostja puudusi ei kõrvaldanud ja hageja tellis olukorra taastamiseks vajalike tööde hindamise. Tööde maksumus on 2592 eurot. Kostja kahju ei hüvitanud. Hageja leidis, et võib nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 kohaselt.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Teekatte seisund enne tööde alustamist oli fikseeritud fotodel. Nimetatud fotolt nähtub, et asfaltkate hoone ees oli oluliselt rikutud, praguline ja suurte aukudega. Pärast asfaltkatte taastamist on see paremas seisus, kui enne vee- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimistööde alustamist. Asfaltkatte taastamistööde kohta olid väljastatud ehitus- ja kasutusload. Teeseaduse § 22 lg-st 3 ja EhS § 32 lg-st 1 tuleneb, et hoone ees oli tee taastatud vastavalt projektile ja tee vastab sellele esitatavatele nõuetele. Pärast taastamistööde (sh asfaltkatte ja äärekivide paigaldamise) lõpetamist toimus tööde vastuvõtmine, millel osales ka hageja seaduslik esindaja Juri Rõbakov, kes tehtud tööde kohta ei esitanud mingeid märkusi, vaid kinnitas vastavasisulisel aktil, et pretensioone ei ole. Hageja on hagi õigusliku alusena viidanud VÕS-i §-le 127 lg 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostjale jäi ebaselgeks, millises kostja tegevuses seisneb hagejale kahju tekitamine.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et vaidluse sisuks on asjaolu, et hageja väidetel tekib pärast kostja tehtud teetöid Narvas Haigla 8 maja ees loik, mis raskendab kuiva jalaga majja pääsemist. Seega on vaidluse asjaoluks vihmade ajal maja ette teele kogunev sadevesi, mitte taastatud teekatte
kvaliteet. Oluline on, et kaeve- ja taastamistööde eelselt võis loike mitte tekkida ka seetõttu, et sadevesi valgus läbi aukliku ja pragunenud teekatte pinnasesse. Hageja on esitanud hagi VÕS § 127 lg 1 alusel, mille puhul on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega on vaidluses oluline kahju tekitamise eelse olukorra kindlakstegemine ehk taastamistööde eelse teekatte ja tee vertikaalplaneeringu olukorra tuvastamine. Kostja tegi tööd nõuetekohaselt ja need võeti vastu märkusteta. Märkuste puudumist kinnitas 30.06.2014. a ka hageja juhatuse liige Juri Rõbakov (tl 44). Tööde nõuetekohase tegemise kohta esitas kostja I asfalditöövõtu vahetuse aruanded 19.11.2013 ja 20.11.2013 (tl 70 ja 70 pöördel) ja 21.11.2013 kandevõime aruande (tl 65). Maakohus leidis, et selleks, et hinnata, kas kostja tegi taastamistöid nõuetekohaselt, tuleb võrrelda teekatte olukorda ja kallet enne taastamistööde algust. Hageja ei ole tõendanud, millises seisundis oli tee asfaltkate ja vertikaalplaneering enne vee- ja kanalisatsioonitorustike asendamise kaevetööde algust. Juri Rõbakovi ütlustega neid asjaolusid tõendada ei saa. Kostja esitatud Google Mapsi tänavavaadetelt (tl 41-43) nähtub, et enne kaevetööde algust oli teekate Haigla 8 hoone ees praguline ja aukudega. Selle asjaolu võttis hageja kohtuvaidlustes omaks (tl 92). Pärast asfaltkatte taastamist oli vaidlusaluse tee katte kvaliteet parem kui enne taastamistöid. Seda asjaolu hageja ei vaidlusta. Menetluse käigus selgus, et hageja heidab kostjale ette mitte taastatud teekatte pinnakvaliteeti, vaid tee vale vertikaalplaneeringut ja ebaõiget kallet, mille tõttu ei valgu sadevesi kaevu suunas. Kuid ka vaidlusaluse tee vertikaalplaneeringu olukorda enne taastamistööde algust ei ole hageja tõendanud. Hageja väidete kohaselt voolas sadevesi enne kostja I tehtud kaeve- ja taastamistöid kaevu suunas, kuna tee kalle oli õige. Pärast taastamistöid aga vesi enam kaevu ei voola, moodustades loigu, kuna taastamistööde käigus rikkus hageja kallet. Hageja väidete ekslikkus väljendub selles, et ka enne taastamistöid pole teada, kuhu sadevesi kadus, kas voolas kaevu või imbus seoses teekatte halva olukorraga pinnasesse enne kaevu jõudmist. Hageja esitatud 2004. a geodeesiakaart ei saa tõendada tegelikku vertikaalplaneeringu olukorda 2013. a novembris, mil kostja I teekatte taastas. Esiteks käsitleb see olukorda 2004. a, teiseks on tegemist plaaniga, mis ei tõenda tee kallete tegelikku olukorda. Kuna kostja hageja poolt nõutud tee ehituspuuduste kõrvaldamise maksumuse tuletuskäiku ja arvutust (2592 eurot) ei vaidlustanud, siis maakohus seda ei analüüsinud. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas maakohus valesti 2004. a geodeetilist mõõdistust. Maakohus märkis ekslikult, et tegu on plaaniga. See on teekatte geodeetiline ja kartograafiline kaart;
2) maakohus jättis hindamata kostja esitatud tõendi „Narva trasside geodeetiline alusplaan. Tallinn 2011“, mille järgi oli 19.11.2011 antud kohas olemas ilmne kalle vihmavee äravooluks; 3) eiras maakohus tunnista Juri Rõbakovi vande all antud ütlusi, mille kohaselt kalle sadevee äravooluks eksisteeris kõnealuses kohas palju aastaid enne kostja kaevatööde algust. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lõiget 8; 4) jättis maakohus käsitlemata Hades Geodeesia teostatud teekatte kartograafilised mõõdistused (tl 82, 95); 5) maakohtu otsuses esinevad oletused.
5.Vastustaja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt: 1) on 2004. a plaanile, millele tugineb hageja apellatsioonis, märgitud „mitte projekteerimiseks“. See tähendab, et kooskõlastuse andmise hetkel ei ole kooskõlastuse andja olnud veendunud plaanile kantud andmete õigsuses. Kooskõlastaja on juhtinud tähelepanu, et selle plaani alusel ei tohiks asuda tegelikku situatsiooni eelnevalt kontrollimata projekteerima; 2) puudub alus võrrelda ja samastada lagunenud teekatte seisukorda peaaegu 10 a vana plaaniga; 3) on 2011. a mõõdistustel ja samal ajal tehtud fotodel selgelt tuvastatavad ebatasasused ja vihmavee äravooluks vajaliku ühtlase kalde puudumine. Sellele viitas kostja ka maakohutu menetluses; 4) olid olemas ebatasasused, kuhu sai koguneda sadevesi ja suured lombid, juba enne kaevetööde algust; 5) ei ole hagejal kostjaga lepingulisi suhteid. Kostja sõlmis lepingu AS-ga Narva Vesi. Arusaamatu on nõude õiguslik alus; 6) täitis kostja töövõtulepingu kohaselt ja ei ole sellega kolmanda isiku õigusi rikkunud. Kostjaga sõlmitud töövõtulepingu esemeks ei olnud pinnase vertikaalplaneeringu koostamine ja uue tee ehitamine, vaid üksnes kaevatöödele järgnevalt varasema olukorra taastamine. Olukord on pärast taastamist parem, kui enne seda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata eelmenetluse staadiumis maakohtule uueks läbivaatamiseks. Käesolevas asjas on maakohus jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded ja rikkunud TsMS §-s 351 sätestatud selgitamiskohustust, mistõttu ringkonnakohus ei saa asjas ise uut otsust teha. Maakohus on rikkunud ka otsuse põhjendamise kohustust. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, millist materiaalõiguse normi kohus kohaldas ja mis liiki õigussuhe poolte vahel on.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud eelmenetluse sisuliselt läbi viimata. Hageja ei märkinud, millisel õiguslikul alusel on hagi esitatud kummagi kostja vastu. Maakohus ei arutlenud pooltega, mis alusel kohus hageja nõude kvalifitseeris, ja millised asjaolud peab vastavalt normist tulenevale tõendamiskoormisele kumbki pool esile tooma. TsMS § 392 kohaselt peab maakohus eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida
menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Käesolevas asjas on asjaolud esitatud puudustega. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõude perspektiivikus sõltub sellest, mis alusel hageja haldab territooriumit, millega väidetav kahjujuhtum on seotud. Eeldades, et korteriomanikud on vaidlusaluse territooriumi omanikud, võib hagejal olla lepinguvälisest õigussuhtest tulenev kahju hüvitamise nõue. Kui hagejal on omandi kahjustamisest tulenev nõudeõigus, tuleks maakohtul pooltele eraldi selgitada kompromissi sõlmimise võimalusi ja otstarbekust, eelkõige põhjusel, et kokkulepe lühendaks menetlusele kuluvat aega ja poolte menetluskulusid.
8.Korteriühistu eesmärk on KÜS § 2 lg 1 järgi ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Kinnistul heakorra tagamine, sh juurdepääsu teede korrashoiu ja nende puuduste kõrvaldamise, ja kahju hüvitamise nõuete esitamine kuulub korteriühistu pädevusse.
9.VÕS § 1043 tuleneva nõude esitamiseks tuleb esmalt kontrollida, kas kostja teo tagajärjel on tekitatud hagejale kahju ja kas selline tegu on õigusvastane. Teo õigusvastasus võib tuleneda teo tagajärjest. VÕS § 1045 lg 1 p-s 1-5 on loetletud õigushüved, mida deliktiõigus kaitseb ja mille kahjustamise kaasa toov tegu on eelduslikult õigusvastane. Õigusvastase teo olemasolu kontrollimist on otstarbekas alustada küsimusest, kas hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt on tuvastatav § 1045 lg 1 p-s 1-5 nimetatud kaitstud õigushüve kahjustamine kostja teo või tegevusetuse tagajärjel. Kui kohus tuvastab, et asjaolude kohaselt on saanud kahjustada hageja kaitstud õigushüve (§ 1045 lg 1 p 1-5), tuleb kostja õigusvastase teo tuvastamiseks kontrollida põhjusliku seose olemasolu kostja teo (või tegevusetuse) ning hageja kaitstud õigushüve kahjustamise vahel. Selleks tuleb tuvastada konkreetne kostja tegu või tegevusetus, mille tagajärjeks on § 1045 lg 1 p-s 1-5 nimetatud hageja kaitstud õigushüve kahjustamine (vastutust tekitav kausaalsus). Lõpuks tuleb õigusvastasuse kontrolli raames tuvastada § 1045 lg-st 2 tulenevate õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine. Kostja süü tuvastamisel tuleb lähtuda § 1050 lg 1 tulenevast süü eeldusest. Eeldatakse kahju õigusvastaselt tekitanud isiku hooletust, mitte tahtlust. Kui poole poolt esile toodud asjaolud viitavad vastavasisulistele asjaolude olemasolule, tuleb eraldi kontrollida § 1050 lg 2 nimetatud erandlike subjektiivsete süüd välistavate asjaolude esinemist. VÕS § 1050 lg 2 kohaldamise eelduseks on hooletuse tuvastamine VÕS § 1050 lg 1 järgi, st hinnatakse, kas aset leidnud hoolsusnormi rikkumine on subjektiivselt vabandatav. Hüvitamisele kuuluv kahju ja hüvitise ulatus määratakse VÕS § 127 jj alusel. Üldise põhimõttena kuulub hüvitamisele kogu õigusvastase teo tagajärjel tekkiv s.t teoga põhjuslikus seoses olev kahju (§ 127 lg 4). Hüvitatava kahju määramisel on oluline arvestada § 127 lg-s 2 sätestatud põhimõtetega, sh hüvitamisele kuuluva kahju täpsem koosseis sõltub kahjustatud õigushüvest: omandi kahjustamise korral kuulub reeglina hüvitamisele üksnes hävinud asja väärtus või, kahjustamise korral selle parandamise kulud ja/või asja väärtuse vähenemine (§ 132 lg-d 1,2 ja 3).
10.Asjas kantud menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise lahendab maakohus asjas lõpplahendi tegemisel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.