Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-16-13580

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 8.09.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt on K.K Diamond Group OÜ OÜ, kui hageja, ja osaühing VENDERTE GRUPP, kui kostja 1, vahel sõlmitud kehtiv maksekaardi leping (edaspidi „Leping“), millega hageja andis kostja 1 käsutusse, Lepingus nimetatud tingimustel, kütuse ja muude teenuste ostmist võimaldavad maksekaardid. Lisaks sõlmisid pooled 01.03.2016 maksegraafiku kokkuleppe, mille kohaselt kostja 1 juhatuse liige V V (ik. XXX) vastutab hageja ees solidaarselt äriühinguga. Sellest tulenevalt on hageja kaasanud teise kostjana ka maksegraafiku allkirjastanud osaühingu VENDERTE GRUPP juhatuse liikme V V. Maksekaardi lepingu punkti 5.(J) kohaselt kohustus kostja 1 oma tehingute eest hagejale tasuma 2 korda kuus esitatavate arvete alusel. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostjad tänaseni täielikult tasunud nelja arve eest. Kokku on kostjate põhivõlg hageja ees 19 683,32 EUR. Alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest algab Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja Lepingu punkti 5.(H) alusel viivise arvestamine. Lepingus sätestatu kohaselt arvutatakse viivist 0,5% iga päeva eest alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Viivise arvestus algas 16.04.2015 ja tänaseks on viivises oldud päevi kokku 511. Seega on viiviseid kokku kogunenud 511 (päeva) x 19 683,32 (põhinõue) x 0,5% (viivise intress). Kokku on viiviseid kogunenud 50 290,88 EUR. Lähtudes Riigikohtu praktikast on hageja nõus vähendama viiviste summa põhivõlgnevusega samaväärseks ehk hageja vähendab viiviste summat 30 607,56 EUR võrra. 2(8)

Tsiviilasi nr 2-16-13580

Hagejal on kostjate vastu 07.09.2016 seisuga võlanõue summas 39 366,64 EUR (põhivõlg 19 683,32 EUR + viivised 19 683,32 EUR). Kuna hageja on teinud kõik oma võimuses, et lahendada vaidlus läbirääkimiste teel ning see ei ole kostjate tõttu õnnestunud, pöördub hageja vaidluse lahendamiseks Viru Maakohtusse. Hageja nõuab mõista kostjatelt välja 39 366,64 EUR (põhivõlg 19 683,32 EUR + viivised 19 683,32 EUR), jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistas hagi osaliselt, nimelt põhivõlgnevuse summas 19,683 eurot 32 senti (toimiku lk 26-27). Hagi vastuse kohaselt leiab kostja võimalikuks ja vajalikuks lõpetada asja arutamine kompromissiga, kuna kogu aja vältel, mil toimus asjaajamine lepingu alusel ei keeldunud ta oma kohustustest, täitis neid vastavalt võimalustele, pakkus erinevaid vorme küsimuse lahendamiseks, sealhulgas vormistada kinnisvara ümber K.K.DIAMOND GROUP OÜ juhatuse liikme Ken Koort nimele. Pikemal ajal teostas kostja igakuiseid makseid vastavalt selleks ajaks kokkulepitud võlgnevuse tasumise graafikule. Olles sunnitud vähendama igakuiseid makse summasid kostja hoiatas eelnevalt, argumenteerides sellist sunnitud vajadust. Kostja selgitas, et jäi kriisi pantvangi, mis tekkis poliitiliste otsuste foonil, pakkus üle vaadata kohustuste täitmise tähtajad, ei keeldunud nende täitmisest täies mahus kuni ajani, sest temast (kostjast) olenemata põhjustel äkitselt ning märgatavalt langes nõudlus vedudele Venemaa Föderatsiooni suunal, kui leiab uued nõudlust omavad suunad. Rahvusvaheliste vedude äristrateegia ei näe ette kiiret üleminekut uuele tasandile ning uutele suundadele, seoses millega muutus kohustuste täielik täitmine tol momendil võimatuks. Kostja selgitas võlausaldajale, et saab aru poliitilisest situatsioonist, toetab Ühenduse juhatuse otsuseid, seoses millega on valmis kandma ajutisi raskusi kaotatud kasumi osas ning kutsus võlausaldajat üle suhtuma arusaamisega kujunenud olukorda. Pikema aja vältel suhtus võlausaldaja kostja seisukorda mõistvalt ega esitanud täidetavaid nõudeid. Kuid 2015.aasta kevadel avaldas KREEDIINFO veebilehel andmed kostja võlgnevusest K.K.DIAMOND GROUP OÜ ees. VENDERTE GRUPP OÜ tegevus on seotud teostatavate reiside eelfinantseerimise vajadusega, mille lahenduseks oli alati Eesti põhiliste pankade laenud. Saades teate KREEDIINFO, toodud pangad keeldusid laenu vormistamisest VENDERTE GRUPP OÜ-le, millega peatasid äriühingu tegevuse ja järelikult võeti võimalus täita edaspidi igakuiste maksete kohustust K.K.DIAMOND GROUP OÜ-le. K.K.DIAMOND GROUP OÜ juhtkonnaga ühisel kohtumisel selgitas kostja kujunenud olukorda ning vajadust kustutada andmed võlgnevuse kohta KREEDIINFO andmebaasist. Mis oli ka tehtud. Kuid selleks, et pangateenistujad vormistaks laenu VENDERTE GRUPP OÜ-le, et jätkata tegevust rahvusvaheliste veoste valdkonnas, oli vähe. Panga nõudel peab VENDERTE GRUPP OÜ teatud ajaperioodi jooksul looma endale positiivse krediidiajaloo, millele järgnevalt tekkib võimalus taotleda laene. Seoses sellega tekkis olukord, millises ei saadud täita kohustusi K.K.DIAMOND GROUP OÜ ees, mille tekkimisel osales ka K.K.DIAMOND GROUP OÜ juhtkond ise kaudselt, süvendades 3(8)

Tsiviilasi nr 2-16-13580

juba olemasolevaid raskusi ja tehes võimatuks laenude vormistamise ning selle tulemusel, peatades kostja tegevuse, võttes võimaluse saada kasumit ning tasuda kohustuste alusel. Seejuures kostja ei leia, et olukord on väljapääsmatu. Aja möödudes on vaadeldud ning kaasatakse uusi võimalusi äritegevuse edendamiseks, mis annavad võimaluse tulevikus täita kohustused K.K.DIAMOND GROUP OÜ ees. Kuid mõlema poole kohtumisel, peale selle, et kustutada andmed võlgnevuse kohta KREEDIINFO, vaadeldi ka võlgnevuse summa küsimust ning oli vastu võetud otsus mitte nõuda viivise tasumist. Seega kostja tunnistab võlgnevust summas 19 683 eurot 32 senti, ja on seisukohal, et kompromiss on võimalik ning palub lahendada asi kompromissi sõlmimisega. Lähtudes reaalsusest ja hageja nõusolekul kompromissiks, pakutakse koostada igakuiste maksete graafik tingimustel tasuda igakuiselt 200 eurot. Seejuures pakutakse lugeda antud graafik mitte lõplikuks. Iga kuue kuu möödumisel vaadata üle võimalus suurendada igakuist makset lähtudes kostja võimalustest graafiku ülevaatamise hetkel. Kostja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, menetluskulud palub jätta poolte kanda võrdsetes osades.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (toimiku lk 33) tunnistab kostja II 2015. aasta märtsis ja aprillis tekkinud kohustusi 19 683,32 EUR suuruses. Sellega tunnistab kostja II ka poolte vahel sõlmitud maksekaardi lepingut, mis on ka kohtule edastatud. Poolte vahel sõlmitud maksekaardi lepingu punkti 5-(H) alusel olid kostjad nõus viivise arvestamisega. Lepingus sätestatu kohaselt arvutatakse viivist 0,5% iga päeva eest alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja ei pea vastutama kostja I äririskide eest ning seda ei saa ka eeldada. Hageja on proovinud kuni kohtusse pöördumiseni leida kostjatega mõistlikke lahendusi võlgnevuse likvideerimiseks, kuid kahjuks ei ole kostjad kokkulepetest kinni pidanud ning omapoolseid mõistlikke lahendusi välja pakkunud. 01.03.2016 sõlmis hageja kostjatega võlatunnistuse ja maksegraafiku põhivõlgnevuse tasumiseks, mille kohaselt pidid kostjad tasuma igakuiselt 400 EUR. Kahjuks ei toimunud ühtegi ülekannet. Võlatunnistuse ja maksegraafiku punktis 3 oli kirjas, et antud kokkulepe kehtib vaid juhul, kui kostjad hakkavad õigeaegselt oma võlgnevust likvideerima ning hageja jättis endale õiguse igal hetkel antud ettepanekust loobuda. Kuna 01.03.2016 sõlmitud kokkulepet ei asunud kostjad täitma, siis hageja pöördus võlgnevuse ning viiviste saamiseks kohtusse. Hageja nõuab kostjatelt poolte vahel sõlmitud maksekaardi lepingu järgi põhivõlgnevust 19 683,32 EUR ja tekkinud viiviseid 19 683,32 EUR, mis teeb kokku 39 366, 64 EUR.

KIRJALIK MENETLUS

4(8)

Tsiviilasi nr 2-16-13580

Viru Maakohus otsustas 21.02.2017 määrusega vaadata tsiviilasi nr 2-16-13580 läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele oli määratud tähtaeg esitada kohtule avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekiri, samuti teatatud lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Hageja on esitanud vaid menetluskulude nimekirja (toimiku lk 41), kostja on esitanud samad väited, mis olid esitatud hagi vastuses (toimiku lk 46, 48-49).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvudes toimiku kirjalike materjalidega, hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seega kuulub osalisele rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude üle:  hageja ja kostja OÜ Venderte Grupp vahel on sõlmitud maksekaardi leping  kostja V. V andis välja võlatunnistuse (toimiku lk 5) summas 19 683,32 €, mis tuleneb nelja nõuetekohaselt maksmata jäetud arvetest (toimiku lk 7, 8, 9, 10) hageja ja kostja OÜ Venderte Grupp vahel sõlmitud maksekaardi lepingu alusel  hageja ja kostja OÜ Venderte Grupp vahel sõlmitud maksekaardi lepingus leppisid pooled kokku viivise tasumises 0,5% päevas  kostjad ei täitnud enda peale võetud kohustusi. K.K Diamond Group OÜ hagi OÜ VENDERTE GRUPP ja V V vastu võla ja viivise nõudes Esmalt lahendab kohus hagi põhjendatust kostja OÜ Venderte Grupp osas. Põhinõue Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg-le 1 on võlasuhe õigussuhteks, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping kahe või enama isiku (lepingupooled) vaheliseks tehinguks, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg-st 1 tulenevalt tuleb täita kohustust vastavalt lepingule või seadusele. Pooled ei vaidle vastu, et hageja täitis tema ja OÜ Venderte Grupp vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi, kostja aga jäi nõuetekohaselt oma kohustusi täitmata ja et kostja võlgnevus moodustab 19 683,32 €. VÕS §-st 100 lähtuvalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega hageja nõue OÜ Venderte Grupp vastu põhivõla nõudmise osas summas 19 683,32 € on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi selles osas. 5(8)

Tsiviilasi nr 2-16-13580

Viivis Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tuleneb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja OÜ Venderte Grupp vahel sõlmitud lepingu järgi on viivisemäär 0,5% viivitatud summast päevas. Vastuväiteid hageja viivisearvestusele ei ole kostja OÜ Venderte Grupp esitanud. Nii hageja kui ka kostja OÜ Venderte Grupp on sõlminud lepingu majandustegevuses ja kohus leiab, et tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Hageja ja kostja OÜ Venderte Grupp vahel 1.03.2016 sõlmitud „Võlatunnistus ja maksegraafik“ p 3 kohaselt teeb võlausaldaja ettepaneku tasuda võlgnevus osadena 400 EUR suuruste igakuiste maksetena. Antud ettepanek kehtib vaid juhul, kui Võlgnik hakkab õigeaegselt oma võlgnevust likvideerima. Võlausaldaja jätab endale õiguse igal hetkel antud ettepanekust loobuda. Sama dokumendi p 4 kohaselt tuleb kuised maksed summas 400 EUR teha hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks. Pooled ei vaidle vastu, et kostja OÜ Venderte Grupp ei tasunud igakuiseid makseid kokkulepitud summas ja tähtajaks. Kuna hageja on pöördunud kohtusse OÜ-lt Venderte Grupp võla väljamõistmiseks, järelikult kasutas ta oma õiguse ettepanekust loobuda. Seega leiab kohus, et kohustuse sissenõutavaks muutmise päeva tuvastamisel tuleb lähtuda arvel nimetatud tähtajast. Viimase arve tasumise tähtpäev oli 15.04.2015 (toimiku lk 10), seega 16.04.2015 on kohustus muutunud sissenõutavaks ja hagi esitamise päeva seisuga (8.09.2016) ajavahemiku eest 16.04.2015-7.09.2016 (k.a) viivisekalkulaatori abil (vt http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator) arvestatud lepingujärgse viivise suuruseks on 50 290,88 eurot. Hageja, toimides heas usus, vähendas viivisenõuet põhinõude summani ja nõuab kostjalt OÜ Venderte Grupp viivise tasumist summas 19 683,32 €. Seega hageja nõue OÜ Venderte Grupp vastu viivise nõudmise osas summas 19 683,32 € on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi ka selles osas. K.K Diamond Group OÜ hagi V V vastu võla ja viivise nõudes Põhinõue Hageja nõue V V vastu tuleneb 1.03.2016 dokumendist „Võlatunnistus ja maksegraafik“ (toimiku lk 5), mille punkti 7 sõnastuse kohaselt võlgniku juhatuse liige V V käendab kogu võlgnevust ning garanteerib nõude laekumise summas 19 683,32 EUR. Poolte vahel puudub vaidlus, et V V on OÜ Venderte Grupp juhatuse liikmena käendanud hageja ees OÜ Venderte Grupp kohustuse täitmise summas 19 683,32 EUR. Vastavalt VÕS 142 lg-le 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt 6(8)

Tsiviilasi nr 2-16-13580

käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kostja V V käendus on piiratud summaga 19 683,32 EUR. Seega hageja nõue V V vastu põhivõla nõudmise osas summas 19 683,32 € on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi selles osas, mõistes välja 19 683,32 € solidaarselt kostjatelt. Viivis Hageja nõuab ka kostjalt V. V viivise summas 19 683,32 € väljamõistmist, kostja V. V ei ole viivise väljamõistmisega nõus. Vastavalt 1.03.2016 dokumendi „Võlatunnistus ja maksegraafik“ (toimiku lk 5) p-le 4 kuised maksed summas 400 EUR tuli teha hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks. Poolte vahel puudub vaidlus, et põhivõlgnik ei tasunud peale ülalnimetatud dokumendile allkirjastamist midagi hagejale. Kohus leiab, et kostja V. V kui käendaja suhtes muutus põhinõude summas 19 683,32 € sissenõutavaks alates 21.03.2016, mistõttu on põhjendatud mõista kostjalt V. V välja viivis alates 21.03.2016 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni käesoleva otsuse tegemiseni, s.o 06.04.2017. Viivisekalkulaatori abil (vt http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator) arvestatud viivise suuruseks ajavahemiku 21.03.2016-6.04.2017 (k.a) on 1 647,38 eurot:  viivis alates 21.03.2016-30.06.2016 (8,05%) 102 päeva eest on 19 683,32 eurolt 441,58 eurot;  viivis alates 1.07.2016-31.12.2016 (8%) 184 päeva eest on 19 683,32 eurolt 791,64 eurot;  viivis alates 1.01.2017-06.04.2017 (8%) 96 päeva eest on 19 683,32 eurolt 414,16 eurot. Seega hageja nõue kostja V. V vastu viivise nõudmise osas on osaliselt põhjendatud ja kohus rahuldab viivise nõue summas 1 647,38 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi on rahuldatud osaliselt, nimelt umbes 90% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud 90% ulatuses jäävad tema enda kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. 7(8)

Tsiviilasi nr 2-16-13580

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, kostjad mitte. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 000 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kulu ja lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks riigilõivu summas 900 eurot. Kostjatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.