Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid määraga 0,15%. Viivise periood on hageja andmetel 2008 päeva (alates 17.12.1999-18.06.2005). 20.04.2005.a. loovutas AS Tele2 Eesti nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2486,69 krooni, viivise summas 2486,69 krooni, riigilõivu summas 420 ning õigusabikulud summas 248,67 krooni. Asjaolud Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt 31.10.2005.a. Kostja on isiklikult hagimaterjalid vastu võtnud 04.10.2005.a. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. 21.03.2006.a. määrusega kohus määras antud tsiviilasjas lihtsustatud menetluse TsMS § 405 lg 1 alusel. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja hiljemalt 21.04.2006 täiendavate tõendite, taotluste ja avalduste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. 21.04.2006.a. esitas hageja kohtule täiendavad tõendid ning täiendava seisukoha, milles jääb hagi juurde ning palub hagi rahuldamist täies ulatuses. Hageja märgib, et ei soovi olla ärakuulatud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Poolte vahel on 03.04.1999.a. sõlmitud Q GSM leping nr. 10037158, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hageja on teatanud 30.11.1999 kostjale lepingu lõpetamisest 25 päeva möödumisel teate saamisest ja lõpetanud lepingu 25.12.1999.a. Tele2 Eesti AS 20.04.2005 saldo kinnitusest ja 08.06.2005 väidetavalt kostjale saadetud võlateatisest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 1273,40 krooni, kõneteenused 213,29 ja leppetrahv 1000 krooni, kokku 2486,69 krooni. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. Samuti on leppetrahvilt arvestatud ka viivist. Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on

kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Leppetrahvi nõue on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg septembris 1999.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viiviseid on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Hagiavalduses palub hageja vähendada viivist põhivõla summani, mis on kohtu hinnangul ka mõistlik. Hageja loeb lepingu lõppenuks 25.12.1999.a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni 686,70 krooni (286,70 + 200 + 200). Arve nr 623936 väljatrükist nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka peale lepingu lõpetamist kuumaksed summas 677,96 krooni ning leppetrahvi summas 847,46 krooni, millele lisanduvad käibemaksud. Kohus leiab, et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 686,70 krooni tasumata maksete katteks ning viivis põhi võlaulatuses summas 686,70 krooni, kokku 1373,40 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 105 krooni ning hageja õigusabi kulude katteks 10 krooni. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 64,30 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.